-
Laupäeval, 16. mail jätavad nad muuseumid hilisõhtuks ehk lausa südaööni lahti. Esimest korda saab üle Eesti teoks Muuseumiöö, tegevuses on üle 100 muuseumi. Mujal Euroopas lisandub veel 2000 muuseumi. Näidatakse asju, mida muul ajal ei näe, pakutakse programmi, mis muidu muuseumidesse ei kipu mahtuma, minna saab ka tavakorras suletud paikadesse, näiteks Kumu katusele. Ja seda kõike külastajatele tasuta. Meil ju muuseumiaasta, mille algne eesmärk muuseumikultuuri laialdane propageerimine.
-
Värske Sirbi vahel seekord ka Muinsuskaitse Ümarlaua väljaanne Vasar (hakkabilmuma 4 korda aastas).
Sirbis arvamusi “õhukese” riigi ja tema muuseumide olukorrast.
Kes on Gruusia sõbrad?
Foucault’ haridusfilosoofia, Santayana ja Marwicki ilukäsitlused.
Kaupo Meiel, Priit Kruus, Valle-Sten Maiste, Teet Kallas ja Toomas Liiv arvustavad värsket eesti kirjandust.
Kunstiministeerium ja kunsti õpetamine.
Sõnumeid Siiditeelt ja Mozarti armastuse aiast.
Uued tuuled Viljandi muusikaelus.
XXIV lend uurib masinaid ja kummitusi. Teatriaasta 2008 kukkus Venemaal läbi.
Eesti mees on tantsulõvi. Kuidas inimene põdraks kehastub.
Cannes’…
-
Parteid meil ja mujal teostavad professionaalset poliitikat, mis erineb tavalisest poliitilisest tegevusest oma vaatemängulisuse ja tootliku iseloomu poolest. „Mudamaadlus”, sõna, millega ajakirjanduses kirjeldatakse poliitilise elu värvikaimat osa, ei ole üldse sobivaim, kui otsida võrdlust elust enesest. Tavaline poliitikategemine on umbes nagu tavaline (kreeka-rooma või vaba-) maadlus, kus Eesti traditsioonid ulatuvad tagasi Lurichi, Hackenschmidti, Abergi ja Jaagoni. Porfessionaalne poliitika sarnaneb ilu ja reeglistiku poolest Põhja-Ameerikas ja vähesel määral mujalgi populaarse nn…
-
Värske Sirbiga kaasas Diplomaatia ja Roheline Värav.
Amatööride õpetaja üliõpilasteatris – Kalev Kudu. Keeleõpetaja Ilse Lehiste, ühtlasi Widemanni keeleauhinna laureaat.
Vangis väljamõeldud maailmas, kasutajate mäss, kunstniku apellatsioon metafüüsikale ja teisi arvamusi.
Ajalugu siin ja kaugemal: Soome sünnist aastal 1809, Katõni kuritööst aastal 1940, Vene lahkumisest Rootsi tõukel aastal 1994, Moskva arhiivisaladuste jõudmine Yale’i 1992-. . . .
Shakespeare’i koodi libedavõitu tõed. Kas nobelist Le Clézio jutud kõlbavad lugemiseks eesti koolis? Dag Solstadi kirjanduslikkuse tempel.
Ilus Eesti arhitektuuris, riik…
-
Kodanikualgatus on püha asi ja seda ei ole sünnis kritiseerida. Inimesed teevad midagi vabatahtlikult, koos, tasuta, seaduste raames ja kooskõlas riigikogus heaks kiidetud kodanikuühiskonna arendamise kontseptsiooniga (EKAK, 2002). Mida veel tahta? Aga eelöeldus endas on juba vastuolu. Kui esindusdemokraatlik riigivõim endale kas või jõuga suhtluspartnerit püüab luua (minu meelest ei ole see soov kunagi eriti siiras olnud), on jõuplaani EKAKina juba aastaid tagasi formaliseerinud, asutanud portfellita regionaalministri valitsemisalas raha kulutamiseks…
-
Viis aastat rahulolevana Euroopa Liidus. Kes seda oleks osanud oodata? Mida arvata Minu Eesti mõttetalgutest.
Ajalugu: Kalevipoeg, sortsid, EKP, ERSP ja Rahvarinne. Analüüsivad Tiit Pruuli ja Jaak Allik.
Paguaadlik Hando Runneli märksõnastik. Elo Viiding kaasaegse soome proosa nurgakivist Leena Krohnist.
Jutud Daniel Reussi ja Kristjan Randaluga. Vaateid “Jazzkaarele”, “Oriendile”, trompetipäevadele.
Eelküpsetatud Kafka Vanemuise laval. Valuta ja väeta Viini metsad.
Kunstnikud prepareerisid natsionalismi.
Elo Lutsepp on maa-arhitektuuri pärlite otsingul läbinud 80 000 kilmeetrit Eesti teid ja näinud…
-
Iga päev väärib kordamist ja meenutamist Rein Taagepera arvamus läinud laupäeva Postimehe ak-s: „Sotsiaalteadused on läinud valele teele, lootes kõike lahendada statistilise analüüsi teel, mis toob tihtipeale sõnnikut. Selleks, et teada, mida mõõta ja kuidas mõõta, peab olema loogiline pilt, mis on tähtis”. Ja teisal: „Väikese ennustusvõimega sotsiaalteadus ei saa püsima jääda. Ta on karjuvalt sarnane astroloogide ja alkeemikute tegevusega.”
-
20 aastat tagasi pida eesti rahvas oma ajaloo üht suurimat keelevõitlust. Võit neis lahingutes saabus keeleseaduse kinnitamisega ENSV ülemnõukogus. Kõigi meelest ei pidanud see nii minema. Kes tegi mida, meenutavad Elsa Pajumaa, Mati Hint jt. Kas uus keeleseadus saab eelmisest parem ning kelle poolt ja kelle kaitseks ta nüüd tehakse? Sirbi keeleseaduse erinumbrist saab selgust.
Arvamusi alkeemikutest ja ehitajatest, meie sõpradest ja vastastest Soomes, ohvristaatust sünnitanud identiteedikriisist.
Mänguline Asko Künnnap on luules…
-
Mis on see salapärane „Euroopa tase”, millest ühes valimisreklaamis räägitakse ning milleni küündimine oleks justkui vältimatu eeldus Eestist Euroopa Parlamenti tööle pääsemiseks? Kas see on mingi kaasasündinud isikuomaduste või omandatud oskuste komplekt? Või hoopis maailmavaade?
-
Reedel Sirbiga kaasas pooleteisekordne Diplomaatia ja Roheline Värav.
Sirbis soovitavad eksperdid, millest kandidaadid peaksid enne Euroopa Parlamendi valimisi rääkima, et valija silmis vähegi eurooplase nime õigustada. Erakondadele see jutt ei meeldi.
Christian Kelch – viimane kroonik ja esimene ajaloolane.
Iirimaal plagieeritakse Ehinit.
Lahti lähevad Eesti Muusika Päevad, Jazzkaarest rääkimata.
Tagasivaade Ars Fennicale.
Clint Eastwood lahkub lavalt.
Arbujate lugemine.
Kunsti-, teatri- ja muusikauudised.
Ja veel ja veel vaateid kodu- ja välismaisele kõrgkultuurile.
