-
Reedest Sirpi koos Keele Infolehega kokku 40 lehekülge, millest peab jätkuma poole juulini.
– Riigikohtu otsus puhastab netiõhku; miks õppida eesti keelt; hirm ja hääled.
– Ajalugu: Lennart ja Hindrek Meri, Tuglase selts, meie vabadussõda Läti pilguga, must suvi 1940.
– Teadus: Toivo Maimets, Tiit Kändler ja Kenn Konstabel teaduskirjanduse kirjutamisest.
– Kaus ja Kierkegaard.
– Berk Vaher võtab kokku eesti kirjanduse III aastatuhandel.
– Karl Ristikivi vintsutused tema päevaraamatu andmetel.
– Lõvisüdamed ja toatüdrukud Rakveres. GEP…
-
Nii pühapäeval lõppenud valimiste eel kui ka juba järel inforuumi paiskunu näitab, et infoväljas valija-poliitik-ajakirjanikekspert toimuv kommunikatsioon on jätnud ja jätab tugevasti soovida. Fakte esitatakse vähe, kui üldse, valed saavad piiramatult paljuneda, juhtuva/juhtunu seletused toetuvad usule, mitte teadmistele. Pole siis ime, et valdav osa seletustest ei veena, näiteks 102 000 inimese painutamine ühe nimetaja alla „protestihääled” (sama hästi oleks võinud aastatagust prügikoristamise aktsiooni nimetada näiteks „kodanikuallumatuseks”). Või lausa solvavad –…
-
Sirbiga reedel kaasas Diplomaatia ja Roheline värav.
Sirbis:
– mõtteid valimistest ja Euroopast – Tarand, Arujärv, Raig, Tomberg;
– auhinnavääriline Gailit Tammsaare juures;
– eesti filosoofia edasine elu;- hommikune ja õhtune teater, on neil vahet?
– briti disaini võlud;
– ooperitegemine Pärnus;
– TASE näitab kunstiakadeemia taset;
– 12 vihast tšellisti;
– armunud autojuhi kimbatus;
– geeniuste maskid;
– ja veel arvustusi, arvamusi, ülevaateid ja hinnanguid, süvalugemistmitmeks tunniks.
-
Täna jätkuvatel sinimustvalge lipu 125. sünnipäeva pidustustel jagatakse kõigile laulupeol osalevatele kooridele Otepääl sinimustvalged lipud. Õige ka, kus siis veel kui mitte laulupeol peaks voogama rahvusvärvide lipumeri. Lipud, ja seda eriti rongkäigus, on olnud laulupidude kohustuslik osa esimest peost saadik 140 aastat tagasi. Toona anti laulupeolistele ajalehtede kaudu juba varakult enne pidu teada, kuidas kooridele lippe teha, millised oleksid soovitavad värvid ja milliseid kujutisi või tekste veel lippudele lisada –…
-
Aastakümneid Washington Postile kirjutanud ja veel hiljaaegu allikakaitse kohtuasjadega kuulsust kogunud Walter Pincus kurvastas hiljutises essees „Ajalehtede nartsissism”: „Me oleme vedanud lugejaid alt sellega, kuidas me kajastame oma valitsuse tegevust. Põhiseaduse esimene parandus kindlustas mitte ainult ajakirjandusvabaduse, vaid andis Ameerika ajakirjanikele ka võimaluse – ja usun, et kohustuse – leida ja esitada fakte avalikku tähelepanu nõudvatel teemadel. Meie ajakirjandus pole kaitstud pelgalt selleks, et ta kordaks kajana valitsusametnike, opositsioonipoliitikute ja…
-
SirpERI: Kunstiteadus. Krista Kodres, Mart Kalm, Katrin Kivimaa, Kerstin Markus ja Epp Lankots hindavad eesti kunstiteaduse olukorda. Lisatud kunstiteaduslike kirjutiste-raamatute loend aastatest 2008-2009.
Kuidas premeerida ajakirjanikke, arutavad Barbi Pilvre ja Kaarel Tarand.
Modernse rahvusluse kujunemine, ajalooteooria ja rahvuslik identiteet.
Intervjuu Eva Piirimäega, värske kogumiku “Rahvuslus ja patriotism” koostajaga.
Tallinnas algab järjekordne “Tallinn Treff” ligi 900 noore osavõtul.
Kinnisvarabuumist Kiviräha moodi, tants ümber surnud naise.
Orkestrid lõpetasid hooaja. Kaks muusikatükki Vanemuises.
Kas Arne Merilai “Türann Oidipus” kujuneb aasta…
-
Nüansirohke etendus, mida meile poliitika nime all pakutakse, jätkub. Sest mis muu kui etendus on see, kui põhiküsimus isegi mitte jutuks ei tule. Põhiküsimus – kuidas pakkuda ulatuslikult avalikke sotsiaalteenuseid madala maksukoormuse juures?– ei ole erakondade praeguse ideoloogilise jäikuse juures üldse lahendatav. Ja pole ka siis, kui jäiga asemel võetakse kampa lausa selgrootuseni paindlik seltskond. Sest füüsikaseadused kehtivad mis tahes koalitsiooni jaoks ka siis, kui koalitsioonilepingu esimese punktina kirja panna,…
-
Mai Murdmaa taaskohtumine ooperi ja Pärnuga.
Vähemusvalitsuse eelised, antropoloogiline eksperimentalism, kas kommunismiaja natsismi võrdsustamine on võimalik?
Luuletajad: mida on olnud öelda Tõnu Õnnepalul, Ott Heinapuul, Piret Bristolil, Aapo Ilvesel, Jana Lepikul ja Hanno Valdmannil.
Elulähedase teatripärasuse põhjendus. Meie meeste puhas töö Saksamaal.
Mehe objektistamine, tulevikustamine kunstis. Arhitektuur kriisi ajal.
Filmimagistrid hakkavad lendu tõusma. Kalju Suur ja vana mehe naised.
Mati Hint: kes leiutas hoomamatu populisti?
Ülevaateid, arvamusi, arvustusi. Nagu ikka.
-
Laupäeval, 16. mail jätavad nad muuseumid hilisõhtuks ehk lausa südaööni lahti. Esimest korda saab üle Eesti teoks Muuseumiöö, tegevuses on üle 100 muuseumi. Mujal Euroopas lisandub veel 2000 muuseumi. Näidatakse asju, mida muul ajal ei näe, pakutakse programmi, mis muidu muuseumidesse ei kipu mahtuma, minna saab ka tavakorras suletud paikadesse, näiteks Kumu katusele. Ja seda kõike külastajatele tasuta. Meil ju muuseumiaasta, mille algne eesmärk muuseumikultuuri laialdane propageerimine.
-
Värske Sirbi vahel seekord ka Muinsuskaitse Ümarlaua väljaanne Vasar (hakkabilmuma 4 korda aastas).
Sirbis arvamusi “õhukese” riigi ja tema muuseumide olukorrast.
Kes on Gruusia sõbrad?
Foucault’ haridusfilosoofia, Santayana ja Marwicki ilukäsitlused.
Kaupo Meiel, Priit Kruus, Valle-Sten Maiste, Teet Kallas ja Toomas Liiv arvustavad värsket eesti kirjandust.
Kunstiministeerium ja kunsti õpetamine.
Sõnumeid Siiditeelt ja Mozarti armastuse aiast.
Uued tuuled Viljandi muusikaelus.
XXIV lend uurib masinaid ja kummitusi. Teatriaasta 2008 kukkus Venemaal läbi.
Eesti mees on tantsulõvi. Kuidas inimene põdraks kehastub.
Cannes’…
