-
Aastakümneid Washington Postile kirjutanud ja veel hiljaaegu allikakaitse kohtuasjadega kuulsust kogunud Walter Pincus kurvastas hiljutises essees „Ajalehtede nartsissism”: „Me oleme vedanud lugejaid alt sellega, kuidas me kajastame oma valitsuse tegevust. Põhiseaduse esimene parandus kindlustas mitte ainult ajakirjandusvabaduse, vaid andis Ameerika ajakirjanikele ka võimaluse – ja usun, et kohustuse – leida ja esitada fakte avalikku tähelepanu nõudvatel teemadel. Meie ajakirjandus pole kaitstud pelgalt selleks, et ta kordaks kajana valitsusametnike, opositsioonipoliitikute ja…
-
SirpERI: Kunstiteadus. Krista Kodres, Mart Kalm, Katrin Kivimaa, Kerstin Markus ja Epp Lankots hindavad eesti kunstiteaduse olukorda. Lisatud kunstiteaduslike kirjutiste-raamatute loend aastatest 2008-2009.
Kuidas premeerida ajakirjanikke, arutavad Barbi Pilvre ja Kaarel Tarand.
Modernse rahvusluse kujunemine, ajalooteooria ja rahvuslik identiteet.
Intervjuu Eva Piirimäega, värske kogumiku “Rahvuslus ja patriotism” koostajaga.
Tallinnas algab järjekordne “Tallinn Treff” ligi 900 noore osavõtul.
Kinnisvarabuumist Kiviräha moodi, tants ümber surnud naise.
Orkestrid lõpetasid hooaja. Kaks muusikatükki Vanemuises.
Kas Arne Merilai “Türann Oidipus” kujuneb aasta…
-
Nüansirohke etendus, mida meile poliitika nime all pakutakse, jätkub. Sest mis muu kui etendus on see, kui põhiküsimus isegi mitte jutuks ei tule. Põhiküsimus – kuidas pakkuda ulatuslikult avalikke sotsiaalteenuseid madala maksukoormuse juures?– ei ole erakondade praeguse ideoloogilise jäikuse juures üldse lahendatav. Ja pole ka siis, kui jäiga asemel võetakse kampa lausa selgrootuseni paindlik seltskond. Sest füüsikaseadused kehtivad mis tahes koalitsiooni jaoks ka siis, kui koalitsioonilepingu esimese punktina kirja panna,…
-
Mai Murdmaa taaskohtumine ooperi ja Pärnuga.
Vähemusvalitsuse eelised, antropoloogiline eksperimentalism, kas kommunismiaja natsismi võrdsustamine on võimalik?
Luuletajad: mida on olnud öelda Tõnu Õnnepalul, Ott Heinapuul, Piret Bristolil, Aapo Ilvesel, Jana Lepikul ja Hanno Valdmannil.
Elulähedase teatripärasuse põhjendus. Meie meeste puhas töö Saksamaal.
Mehe objektistamine, tulevikustamine kunstis. Arhitektuur kriisi ajal.
Filmimagistrid hakkavad lendu tõusma. Kalju Suur ja vana mehe naised.
Mati Hint: kes leiutas hoomamatu populisti?
Ülevaateid, arvamusi, arvustusi. Nagu ikka.
-
Laupäeval, 16. mail jätavad nad muuseumid hilisõhtuks ehk lausa südaööni lahti. Esimest korda saab üle Eesti teoks Muuseumiöö, tegevuses on üle 100 muuseumi. Mujal Euroopas lisandub veel 2000 muuseumi. Näidatakse asju, mida muul ajal ei näe, pakutakse programmi, mis muidu muuseumidesse ei kipu mahtuma, minna saab ka tavakorras suletud paikadesse, näiteks Kumu katusele. Ja seda kõike külastajatele tasuta. Meil ju muuseumiaasta, mille algne eesmärk muuseumikultuuri laialdane propageerimine.
-
Värske Sirbi vahel seekord ka Muinsuskaitse Ümarlaua väljaanne Vasar (hakkabilmuma 4 korda aastas).
Sirbis arvamusi “õhukese” riigi ja tema muuseumide olukorrast.
Kes on Gruusia sõbrad?
Foucault’ haridusfilosoofia, Santayana ja Marwicki ilukäsitlused.
Kaupo Meiel, Priit Kruus, Valle-Sten Maiste, Teet Kallas ja Toomas Liiv arvustavad värsket eesti kirjandust.
Kunstiministeerium ja kunsti õpetamine.
Sõnumeid Siiditeelt ja Mozarti armastuse aiast.
Uued tuuled Viljandi muusikaelus.
XXIV lend uurib masinaid ja kummitusi. Teatriaasta 2008 kukkus Venemaal läbi.
Eesti mees on tantsulõvi. Kuidas inimene põdraks kehastub.
Cannes’…
-
Parteid meil ja mujal teostavad professionaalset poliitikat, mis erineb tavalisest poliitilisest tegevusest oma vaatemängulisuse ja tootliku iseloomu poolest. „Mudamaadlus”, sõna, millega ajakirjanduses kirjeldatakse poliitilise elu värvikaimat osa, ei ole üldse sobivaim, kui otsida võrdlust elust enesest. Tavaline poliitikategemine on umbes nagu tavaline (kreeka-rooma või vaba-) maadlus, kus Eesti traditsioonid ulatuvad tagasi Lurichi, Hackenschmidti, Abergi ja Jaagoni. Porfessionaalne poliitika sarnaneb ilu ja reeglistiku poolest Põhja-Ameerikas ja vähesel määral mujalgi populaarse nn…
-
Värske Sirbiga kaasas Diplomaatia ja Roheline Värav.
Amatööride õpetaja üliõpilasteatris – Kalev Kudu. Keeleõpetaja Ilse Lehiste, ühtlasi Widemanni keeleauhinna laureaat.
Vangis väljamõeldud maailmas, kasutajate mäss, kunstniku apellatsioon metafüüsikale ja teisi arvamusi.
Ajalugu siin ja kaugemal: Soome sünnist aastal 1809, Katõni kuritööst aastal 1940, Vene lahkumisest Rootsi tõukel aastal 1994, Moskva arhiivisaladuste jõudmine Yale’i 1992-. . . .
Shakespeare’i koodi libedavõitu tõed. Kas nobelist Le Clézio jutud kõlbavad lugemiseks eesti koolis? Dag Solstadi kirjanduslikkuse tempel.
Ilus Eesti arhitektuuris, riik…
-
Kodanikualgatus on püha asi ja seda ei ole sünnis kritiseerida. Inimesed teevad midagi vabatahtlikult, koos, tasuta, seaduste raames ja kooskõlas riigikogus heaks kiidetud kodanikuühiskonna arendamise kontseptsiooniga (EKAK, 2002). Mida veel tahta? Aga eelöeldus endas on juba vastuolu. Kui esindusdemokraatlik riigivõim endale kas või jõuga suhtluspartnerit püüab luua (minu meelest ei ole see soov kunagi eriti siiras olnud), on jõuplaani EKAKina juba aastaid tagasi formaliseerinud, asutanud portfellita regionaalministri valitsemisalas raha kulutamiseks…
-
Viis aastat rahulolevana Euroopa Liidus. Kes seda oleks osanud oodata? Mida arvata Minu Eesti mõttetalgutest.
Ajalugu: Kalevipoeg, sortsid, EKP, ERSP ja Rahvarinne. Analüüsivad Tiit Pruuli ja Jaak Allik.
Paguaadlik Hando Runneli märksõnastik. Elo Viiding kaasaegse soome proosa nurgakivist Leena Krohnist.
Jutud Daniel Reussi ja Kristjan Randaluga. Vaateid “Jazzkaarele”, “Oriendile”, trompetipäevadele.
Eelküpsetatud Kafka Vanemuise laval. Valuta ja väeta Viini metsad.
Kunstnikud prepareerisid natsionalismi.
Elo Lutsepp on maa-arhitektuuri pärlite otsingul läbinud 80 000 kilmeetrit Eesti teid ja näinud…
