Eelmises lehes kirjutas kultuuriminister pika loo kultuuri rahastamisest, mille Sirp ka kärbeteta avaldas. Seekord esitasin lugu tellides ka suunavaid küsimusi, millest kirjutada ja millest mitte, kuid oodatult sain ikkagi teksti, mis on ainult kerge pinnavirvendus, mitte analüüsikatse või oma tegevuse põhjendus. Minister raiskas paraku talle antud leheruumi triviaalsuste ülekordamisele, eelistas siirusele nõukogulikku võltsoptimismi ja pakkus muudki eeskätt psühhoanalüütikuile huvitavat materjali. Paar ministri väidet vajavad siiski kiiret kommentaari ja reaaleluga kõrvutust.
Segased ajad muusikaelus – intervjuu Tõnu Kaljustega, mis saab Tallinna kammerorkestrist, Eesti Kontserdist, ERSOst jne, mida on lubatud Mäele, Järvile, Kaljustele . . . . Segadust kui palju, selgust kui vähe!
Jätkub mõttevahetus keeleseaduse eelnõu ja kunstiajakirjanduse teemadel.
Mart Kivimäe: arenguloolisi märkusi ajaloopoliitika kohta, II osa.
Reisikirjandus trügib kirjanduselu pealavale – analüüsib Kärt Hellerma.
Potter tegutseb jälle – hea ja kurja heitlus kinolinal.
Vene teatri vintsutused – uus juht ja vanad hädad.
Üllatusterohke Leigo, tippmuusikud Tallinnas.
Jaan Elkeni teekond Valenciast…
Ajalugu muidugi ei kordu. Kevadel meenutas Elsa Pajumaa Sirbis (24. IV) Eesti (tollal veel NSV) uue aja esimese keeleseaduse sünnilugu 1988. aastal. Toona oli tegu ühega tähtsamatest poliitiliste sündmuste-otsuste hulgas. Rahvaaruteludest asutustes ja ettevõtetes võtsid osa tuhanded inimesed. Ülemnõukogule läkitati rohkem kui 900 suurt ja väiksemat parandusettepanekut, poolt- või vastukirja. Juuli keskel pani haridus- ja teadusministeerium osalusveebi kuuks ajaks (16. VII – 17. VIII ) rahvaarutelule keeleseaduse uue redaktsiooni eelnõu.…
Värske Sirbiga kaasas Diplomaatia ja Roheline Värav.
Sirbis:
Dmitri Bertman lavastab jälle Eestis – miks ja mida, räägib ta ise.
Kultuuriminister põhjendab valdkonna rahajõe kuivamist.
Kas keeleseaduse uut redaktsiooni tasub karta?
XX sajandi mõttevoolud – marxism ja juhus.
Mart Kivimäe arenguloolised märkused ajaloopoliitika kohta.
Heatahtlik pilk kõige nooremate eesti romaanikirjutajate peale.
Mis oli/on Wellesto rühmitus kirjanduses ja kes olid/on onlased kunstis?
Ammune intervjuu Aksella Lutsuga, Eesti ja Brasiilia elanikuga.Reynolds ja Bullock: äridaami abielu alluvaga.
Vastulöök: kunst.ee toimetus lükkab ümber eelmises…
„Diskursuste loomisest on saanud omaette majandustegevuse vorm,” osutab kõrvalveeru intervjuus loovtööstuse uurija Kate Oakley. Väike vapper Eesti jookseb selles vallas usinasti briti kultuuriimperialismiga kaasa. Ka meil on kilbile tõstetud loomemajandus ja loovtööstus. Üks loomemajanduse diskursuse loojatest on ka kultuuriministeerium, kus on teemaga tegeldud juba julgelt viis aastat. Tänavu aprillis riigikogu korraldusel toimunud loomemajanduse seminaril rabelesid ettekandjad siiski alles definitsiooni kallal. „Loomemajandus on midagi enamat kui lihtsalt üks „uus kontseptsioon” või…
Ainulaadne Võtikvere raamatuküla lööb laupäeval taas õitsele. Intervjuu peakorraldaja Imbi Pajuga.
Loomine, tööstus, loovtööstus ja tööstuspoliitika. Kuidas looming pehmemalt majandusliku mõtlemisega kooskõlla painutada?
Soome-ugri merjastamine. Kaks vaadet Enn Haabsaare “Soome-ugri saamisele”, verstapostile eestlase ajalootunnetuse selginemise teel.
Sissevaade vaimufilosoofiasse Edward Jonathan Lowe’i valgusel.
Väikeste kirjanduslugude kirjutamise mõttest.
Armin Kõomäe sipelgad tema esimeses romaanis.
Avignoni teatrifestivali parimad.
Realistlik ingel ja lapsesilmne saatus -kiretragöödia Ontikal.
Monika-Evelin Liiv Covent Gardenis, Kokkola, Haapsalu, Naissaare ja Viljandimuusikafestival.
Ilus ja loogiline Raine Karp ning tema veel…
Möödunud reedel läks kultuuriministeeriumist rahandusministeeriumi poole teele 2010. aasta kultuurieelarve projekt umbes 10,5% väiksemana tänavusest eelarvest. Jupikaupa on selles sisalduvad halvad uudised juba ka pressi jõudnud. Esmaspäeval teatas rahvusooper Estonia, et tänavusega võrreldes 12 miljonit krooni väiksem eelarve, mida ministeerium pakub, tähendab pikki tasuta sundpuhkusi, koondamisi ja järsku kvaliteedilangust kunstilises tegevuses (Eesti Päevaleht). Kolmapäeval sekundeeris rahvusringhäälingu kaudu umbes samasuguste sõnumitega rahvusraamatukogu – nemad peavad katkestama nii mõnegi andmekogu digiteerimise, aga…
Sirp rändab mööda suviseid muusikafestivale: Hiiumaa, Tallinn, Tartu, Saaremaa.
Tarvelist ja Tarveliga. Intervjuu Enn Tarveliga, kelle auks ilmus Argo kirjastuses äsja pühendusteos, mida omakorda arvustab Enn Soosaar.
Eelnõu ja seadus. Järgmise aasta kultuurieelarvest ja jaanipäva eel riigikogu läbinud loovisiku ja loomeliitude seaduse muudatustest.
Käsu Hans Viinistus ja Mrożek Võru viinavabrikus.
6+3 luuletajat: Jürgen Rooste hindab Anmanni, Ilmetit, Kasemaad, Olli, Merest ja Tasujat, Alvar Loog aga KünnapRoosteSinijärve.
Ei hõngukestki metafüüsikast – Tiina Ilvese külma aja laudasoojus.
Sean…
Eks aega ole juba läinud ja paljud suu puhtaks rääkinud, kuid oleks siiski imelik, kui Sirbis lausa põhiseaduse vaimu puudutav küsimus üldse käsitlemata jääks. Jutt on laulupeo pühapäevase kontserdi programmivälisest etteastest, mille sooritas kultuuriminister. Vaevalt tahaks keegi Tartus ülikooli õppeaasta avaaktusel kõnemeheks trügimas näha kaitseminister Jaak Aaviksood, kes põhjendaks oma tegu väitega, et „on hingelt surmatunnini professor ja rektor”. Samamoodi ei pääseks majandusminister Juhan Parts kõnelema advokatuuri aastakoosolekul (kuigi on…
Kultuurkapitali seaduse kehtimisaja jooksul 1924–1940 muudeti seda seitsmel korral. Ülevaateloos (lk 2) Eesti Kultuurkapitali sünniaastapäeva puhul kirjutab Jüri Uljas, et kultuurkapitali (ja selle loonud seaduse) tugevus peitub pidevas muutumises. Kultuurkapitali seadus (taas)kehtestati 1994. aastal ja 15 aastaga on seda sisuliselt arvestataval määral muudetud kaks korda. Esiteks siis, kui oli vaja tõhustada järelevalvet raha kasutamise üle pärast kultuurkapitali juhi kuritegude ilmsikstulekut. Ja teiseks siis, kui oli suurte kultuuriehitiste (eeskätt Kumu) rahastamine…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
