-
33. Sirbis ei ole peaaegu sõnagi Tallinna kammerorkestri saatusest, mustast pilvest Eesti muusikataevas. Küllap öeldakse, kui on jälle otsuseid ja fakte emotsioonide kõrvale.
Kultuuriministeeriumis valmis nn protsendiseaduse eelnõu. Kui see lõpuks jõustuma peaks, tähendab see, et iga hoone, mida avaliku raha eest ja avalikuks tarbeks ehitatakse või renoveeritakse, saab ka eesti originaalkunstiga sisustatud. Iga hoone puhul, olgu see kool, vallamaja, raamatukogu või staadion, arvestatakse uudiskunsti tellimiseks 1% hoone ehitusmaksumusest. See on…
-
Valijate, seekord nii Eesti kodanike kui ka elamisloa alusel kohalikel valimistel hääleõiguslike elanike solvamine ja alavääristamine on alanud. Mitmel pool on näha erakondade välireklaami, ikka neid „ilusaid inimesi“, kes hüüavad hüüdlauseid. Vanad võimulolijad väidavad neil end uuteks ja värsketeks, näeme koormavas koguses päästjaid ja lunastajaid. Lisaks tuleb iga päev sõnumeid selle kohta, milliseid puhtatõulisi traavleid üks või teine tall hooaja alguseks on suutnud soetada (ainult hind jääb saladuseks). Ühesõnaga, pilt on…
-
Sirbi ERI: Veneetsia aruanne – mis juhtus Veneetsia biennaalil meiega ja teistega, kas Normani kuldne sõdalane leidis mõistmist või vääritimõistmist?
Tallinna Kammerorkestri tulevik endiselt tume. Mis saab juhtimisest, mis orkestrantidest? Päästeoperatsiooni raames avaldavad arvamust Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste, Jüri Leiten ja teised.
Kohalikud valimised lähenevad, kuid selgust ja valgust ei paista. Müra ja pildireostus on maastikule juba tekkinud, kuid sisuga juttu pakuvad erakonnad esialgu näpuotsaga, kui üldse. Paavo Kivine ja Kaarel Tarand…
-
Värkes Sirbis räägib Erko Valk Tallinna Uue Maailma linnnaosa näitel, miks ja kuidas seltsitegevuslik omavalitsemine linnaosa elu hoopis edukamalt arendab kui parteiline haldus.
Anders Härm kultuuri kolmest funktsioonist, Aet Annist UNESCO nimekirjade iseärasustest.
Ajalugu: Toomas Paul arvustab David Vseviovi, David Vseviov Boriss Sokolovija, Mart Juur Voldemar Kurese raamatuid.
Liivi rahvamaja sai 70 aastat vanaks.
Raimo Pullati allikapublikatsioonide nimekiri täienes jälle.
Tiiu Levald Birgitta festivalist ja selle ümbrusest.
Tippsolistid “Vene reekviemis”, muusikamaailm ja kontserdipeegel.
Kuressaares pandi kapten aita,…
-
Eelmises lehes kirjutas kultuuriminister pika loo kultuuri rahastamisest, mille Sirp ka kärbeteta avaldas. Seekord esitasin lugu tellides ka suunavaid küsimusi, millest kirjutada ja millest mitte, kuid oodatult sain ikkagi teksti, mis on ainult kerge pinnavirvendus, mitte analüüsikatse või oma tegevuse põhjendus. Minister raiskas paraku talle antud leheruumi triviaalsuste ülekordamisele, eelistas siirusele nõukogulikku võltsoptimismi ja pakkus muudki eeskätt psühhoanalüütikuile huvitavat materjali. Paar ministri väidet vajavad siiski kiiret kommentaari ja reaaleluga kõrvutust.
-
Segased ajad muusikaelus – intervjuu Tõnu Kaljustega, mis saab Tallinna kammerorkestrist, Eesti Kontserdist, ERSOst jne, mida on lubatud Mäele, Järvile, Kaljustele . . . . Segadust kui palju, selgust kui vähe!
Jätkub mõttevahetus keeleseaduse eelnõu ja kunstiajakirjanduse teemadel.
Mart Kivimäe: arenguloolisi märkusi ajaloopoliitika kohta, II osa.
Reisikirjandus trügib kirjanduselu pealavale – analüüsib Kärt Hellerma.
Potter tegutseb jälle – hea ja kurja heitlus kinolinal.
Vene teatri vintsutused – uus juht ja vanad hädad.
Üllatusterohke Leigo, tippmuusikud Tallinnas.
Jaan Elkeni teekond Valenciast…
-
Ajalugu muidugi ei kordu. Kevadel meenutas Elsa Pajumaa Sirbis (24. IV) Eesti (tollal veel NSV) uue aja esimese keeleseaduse sünnilugu 1988. aastal. Toona oli tegu ühega tähtsamatest poliitiliste sündmuste-otsuste hulgas. Rahvaaruteludest asutustes ja ettevõtetes võtsid osa tuhanded inimesed. Ülemnõukogule läkitati rohkem kui 900 suurt ja väiksemat parandusettepanekut, poolt- või vastukirja. Juuli keskel pani haridus- ja teadusministeerium osalusveebi kuuks ajaks (16. VII – 17. VIII ) rahvaarutelule keeleseaduse uue redaktsiooni eelnõu.…
-
Värske Sirbiga kaasas Diplomaatia ja Roheline Värav.
Sirbis:
Dmitri Bertman lavastab jälle Eestis – miks ja mida, räägib ta ise.
Kultuuriminister põhjendab valdkonna rahajõe kuivamist.
Kas keeleseaduse uut redaktsiooni tasub karta?
XX sajandi mõttevoolud – marxism ja juhus.
Mart Kivimäe arenguloolised märkused ajaloopoliitika kohta.
Heatahtlik pilk kõige nooremate eesti romaanikirjutajate peale.
Mis oli/on Wellesto rühmitus kirjanduses ja kes olid/on onlased kunstis?
Ammune intervjuu Aksella Lutsuga, Eesti ja Brasiilia elanikuga.Reynolds ja Bullock: äridaami abielu alluvaga.
Vastulöök: kunst.ee toimetus lükkab ümber eelmises…
-
„Diskursuste loomisest on saanud omaette majandustegevuse vorm,” osutab kõrvalveeru intervjuus loovtööstuse uurija Kate Oakley. Väike vapper Eesti jookseb selles vallas usinasti briti kultuuriimperialismiga kaasa. Ka meil on kilbile tõstetud loomemajandus ja loovtööstus. Üks loomemajanduse diskursuse loojatest on ka kultuuriministeerium, kus on teemaga tegeldud juba julgelt viis aastat. Tänavu aprillis riigikogu korraldusel toimunud loomemajanduse seminaril rabelesid ettekandjad siiski alles definitsiooni kallal. „Loomemajandus on midagi enamat kui lihtsalt üks „uus kontseptsioon” või…
-
Ainulaadne Võtikvere raamatuküla lööb laupäeval taas õitsele. Intervjuu peakorraldaja Imbi Pajuga.
Loomine, tööstus, loovtööstus ja tööstuspoliitika. Kuidas looming pehmemalt majandusliku mõtlemisega kooskõlla painutada?
Soome-ugri merjastamine. Kaks vaadet Enn Haabsaare “Soome-ugri saamisele”, verstapostile eestlase ajalootunnetuse selginemise teel.
Sissevaade vaimufilosoofiasse Edward Jonathan Lowe’i valgusel.
Väikeste kirjanduslugude kirjutamise mõttest.
Armin Kõomäe sipelgad tema esimeses romaanis.
Avignoni teatrifestivali parimad.
Realistlik ingel ja lapsesilmne saatus -kiretragöödia Ontikal.
Monika-Evelin Liiv Covent Gardenis, Kokkola, Haapsalu, Naissaare ja Viljandimuusikafestival.
Ilus ja loogiline Raine Karp ning tema veel…
