-
Eesti ülikoolil Tartus oli sünnipäev. Pidulikul puhul lohistati publiku ette ka tähtsamad rahvuslikud jalapommid: kustumatu mure, eneseusu ja -kindluse defitsiit, enese ekslik pidamine „vanima rahva viimaseks pojaks”, väljasurejaks. Ei, ma ei kurda, rõõmsamaid noote kõlas ka, aga siiski paistis rahulolu meie ülikooli kõigi aegade kõige parema ajaga välja natuke vähem kui võinuks.
-
Reedene Sirp jälle normsuurusest paksem. Miks? Sest kultuurielu rikkus lihtsalt nõuab tüsedamat tagasisidet kui tavapaksuses lehte ära mahub.
Sirp tervitab rahvusülikooli tema 90. sünnipäeval:
* intervjuu klassikalise filoloogia professor Anne Lillega
* valik teaduskirjanduse ja populaarteaduslike raamatute arvustusi.
PÖFF – sisse vaatavad Donald Tomberg, Jüri Laulik, Aare Ermel.
Ike Volkov nõukodadest, Jaak Tomberg Laanese lepitamatutest dialoogidest.
Dramaatiline road-movie Henrik Visnapuust.
Risto Joost – üle kümne aasta kogemusi muusikajuhina.
Elleri kooli juubeli eelõhtul.
Feminism…
-
Muuseumiaasta sai läbi. Läbimurdeaastaks seda nimetada ei saa. Selge ju ka, et kui lisategevuseks lisaressurssi ei antud, tegid muuseumid seda, mida nad oma arengukava järgi tegema peavad. Ja siis aasta lõpu poole hakati osa neist ootamatult reformima. Viimast plaani tabas õigustatud vastuseis. Pole mõtet alustada uusi ümberkorraldusi, kui muuseumivaldkonna kehtivas arengukavas prioriteedina kirjeldatu on lõpuni ellu viimata ja viljad maitsemata.
-
Homme saavad kõik, kel järgmiseks aastaks juba tellimus pikendatud, tavalisest paksema, 32-leheküljelise Sirbi (ja need, kel veel tellimus pikendamata, saavad samasuguse).
Sirbis muuseumiaasta lõpu puhul muuseumide eriküljed. Kirjutavad Ants Johanson, Alar Karis, Piret Õunapuu, Maris Laja, Urmas Kõljalg, Kristjan Luts, Tõnu Sepp, Kaido Orula, Liisi Toom, Mariell Piispea ja Urmas Dresen.
Avatud Eesti Raamatu sarjas on ilmunud 100 raamatut. Tähtsa verstapostini jõudmist hindavad küsitluses 20 arvajat, lisaks vastab pikemas usutluses Sirbile sarja…
-
Teisipäeval tuli teade lapsekingades loomemajanduse järjekordse suure hüppe kohta: avanes infoportaal Loov Eesti (www.looveesti.ee), mille abil kõik tulunduslikul alusel luua julgevad inimesed kergemini ettevõtlusvoogudesse kümblema pääsevad ja saavad kogunisti ettevõttes uuele „projektile” või eksportturule siirdumiseks raha taotleda. Loova Eesti esialgu kaheksa töötajat on tutvustuse järgi eesmärgiks seadnud „ehitada, selgitada, tuua kokku, innustada ja jagada”. Mida ja kuidas täpselt, saab iga huviline ise portaalist lugeda.
-
Värskes Sirbis:
Kas jalad põhjas või nina veel all?
XX sajandi kurjategijad – esimees Mao ja seltsimees Stalin. Ning XXI sajandi Herman Simm.
“Loova Eesti” värav avanes.
Apollo raamatumaja hiigelsammud kokkukuivanud turul.
Miks kõikjal ajalehtedes on ilusate naiste pildid?
Arvustusi kirjanduse, teatri, muusika ja filmi vallast.
Keele-elu: aasta tegu on “Keele märksõnastik”.
Loe Sirpi, see loeb. Ja kui loetud, siis telli ka järgmiseks aastaks.
-
Eelmisel reedel said kultuurkapitali seitse sihtkapitali nõukogu endale uue koosseisu. Kaheksanda, kehakultuuri sihtkapitali nõukogu oli vahetunud juba veebruaris. Midagi ülemäära erilist selles sündmuses pole, käib ju liikmete vahetamine sihtkapitalis vastavalt seadusele üle aasta. Kuni muutunud koosseisuga nõukogud pole oma avaistungeid pidanud ja enda hulgast esimehi valinud ning kuni pole selgunud, kas mõni sihtkapital ka senistes eelistustes märkimisväärseid korrektiive teeb, ei saa ka tõtata ütlema, kes võitis, kes kaotas.
-
Sirbiga kaasas Roheline Värav.
Värskes Sirbis:
* Eesti Kunstimuuseumil täitub 90 aastat. Muuseumi mõttekusest, olevikust ja tulevikust räägib Sirbile muuseumi juht Sirje Helme. Lisamõtteid näitusekorraldusest, muuseumipedagoogikast ja konserveerimisest Anu Liivakult, Anu Purrelt ja Hilkka Hiiopilt.
* Kulka uued nõukogud (Kaarel Tarand) ja kampaaniakollektiivsus (Evi Arujärv).
* Kuldse maski kandjad Moskvast käisid taas Tallinnas. Venemaa teater Euroopa üldpildis.
* Demokraatia tulevikust, kultuuritehnoloogiatest ja kriisidest: Tiit Kärner, Heido Vitsur, Andreas Ventsel ja Kristjan Piirimäe.
* Rohelennu ballaad ja…
-
Vahelduseks midagi välismaalt. Väidet, et Lissaboni leping ei kujuta endast midagi ohtlikku rahvusriiklusele, kinnitavad kujukalt viimaste päevade „Tšehhi sündmused”. Eesti mättalt vaadates on tegemist puhtakujulise välisasjaga, mitte meie ühise Euroopa siseasjaga. Õigusteooria, lepingutekst ja poliitiline tõlgenduskunst võivad ju midagi ühtpidi määrata (näiteks suveräänsuse kadumise Tšehhimaal, Ühendkuningriigis või ka Eestis), kuid kuni Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikud tajuvad end ümbritsevat lähemat elukeskkonda omariiklusena ning enamuse enesemääratluse esimene aste pole eurooplane, vaid ikka…
-
Värske Sirbiga kaasas Diplomaatia topeltnumber, 32 lehekülge raskekaalutekste maailmapoliitikast ja meist selle sees.
Sirbis:
* Ojasoo ja Semepr ei usu, et Tõde on olemas, aga selle, kes kardab Virginia Woolfi, on nad selgeks saanud.
* Euroopa Liit tegi arenguhüppe Eesti eest varjatult.
* Saatuseaastate tõlgendusi: baltisakslaste ümberasumine ning Eesti sovetiseerimine.
* Kirjanikud tegid traditsioonilise ringreisi mööda kõiki Eesti maakondi. Nüüd annavad nad Sirbis sellest aru.
* Shakespeare Tartus on metalne.
* Veel paar kahuripauku Solarise pihta.
* Almodovar…
