-
Vahelduseks midagi välismaalt. Väidet, et Lissaboni leping ei kujuta endast midagi ohtlikku rahvusriiklusele, kinnitavad kujukalt viimaste päevade „Tšehhi sündmused”. Eesti mättalt vaadates on tegemist puhtakujulise välisasjaga, mitte meie ühise Euroopa siseasjaga. Õigusteooria, lepingutekst ja poliitiline tõlgenduskunst võivad ju midagi ühtpidi määrata (näiteks suveräänsuse kadumise Tšehhimaal, Ühendkuningriigis või ka Eestis), kuid kuni Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikud tajuvad end ümbritsevat lähemat elukeskkonda omariiklusena ning enamuse enesemääratluse esimene aste pole eurooplane, vaid ikka…
-
Värske Sirbiga kaasas Diplomaatia topeltnumber, 32 lehekülge raskekaalutekste maailmapoliitikast ja meist selle sees.
Sirbis:
* Ojasoo ja Semepr ei usu, et Tõde on olemas, aga selle, kes kardab Virginia Woolfi, on nad selgeks saanud.
* Euroopa Liit tegi arenguhüppe Eesti eest varjatult.
* Saatuseaastate tõlgendusi: baltisakslaste ümberasumine ning Eesti sovetiseerimine.
* Kirjanikud tegid traditsioonilise ringreisi mööda kõiki Eesti maakondi. Nüüd annavad nad Sirbis sellest aru.
* Shakespeare Tartus on metalne.
* Veel paar kahuripauku Solarise pihta.
* Almodovar…
-
„Protsendikunsti” sündi kavandav eelnõu on takerdunud ametkondlikku ja poliitilisse ükskõiksusse.
Pea eranditeta kehtiva reegli järgi liiguvad ideed demokraatlikus protsessis otsuseni seda kiiremini, mida suurem „huvi” neid tagant tõukab. Tulenevalt huvi iseloomust (kasumitaotlus, edevus, veendumus, jne) tegutseb huvi edendajana ning avaliku võimu ehk otsustaja tüütajana ka huvirühm, kes suudab tihti (kui raha ei piira) korraldada ka õige suuremõõdulisi kampaaniaid otsustaja motiveerimiseks. Vägevamad huvirühmad ei pea igapäevast tööd tegemagi, sest „peksavad” oma huvi…
-
Värske Sirp juubeldab koos Kunstiakadeemiaga tema 95. sünnipäeval. Palju on sel koolil olnud nimesid ja tegutsemiskohti. Kuidas ja kui iseseisvalt aga kõrgema kunstihariduse andmist Eestis jätkata, arutavad Sirbis akadeemia rektor ja õppejõud.
Protsendiseadus, kunstnike lootus on takerdunud ametkondlikku ja poliitilisse ükskõiksusesse.
Kogumikus “Rahvuslus ja patriotism” peavad XX sajandi võtmetekstide kaudu dialoogi liberalism ja patriotism ning liberalism ja rahvuslus. Vahekohtunik Tanel Vallimäe hindab, kes on veenvam, kes edukam.
Sellest, kes on nobelist Herta Müller…
-
Valimised said läbi. Midagi ootamatut ei juhtunud. Demokraatia ja vabadus võitsid, nagu ikka, sest need võitjad on valimistel ühes Euroopa riigis ette teada. Üllatada ei suutnud valimistega seoses ka ajakirjandus ja valvepolitoloogid. Suure innuga asus eriti avalik-õiguslik ringhääling ka seekord haarama haaramatut ja tükati võis selle jälgimine ka huvitav olla, kuid paratamatult Tallinna-keskseks kujunenud vaatemäng on lõpptulemusena siiski jõhker meelevald enamuse kallal vähemuse arvelt. Ja ma ei räägi siin rahvussuhetest.
-
Sirbiga on seekord kaasas muinsuskaitsjate lisaleht Vasar.
Sirbis noorema põlve arukate ja staaristaatuseta politoloogide asjatundlikke vaateid Eesti poliitilisele seisukorrale ning muid valimiste järelnoppimisi.
Nüüd ja edaspidi ilmuvad Mihkel Muti mälestused kaks korda aastas – iga aasta 30. märtsil ja 30. septembril. Sest autoril on kohustusi mälestuste vastu. Jürgen Rooste intervjueerib mäletajat.
Lähiajaloo terminoloogia korrastamisest ja eestlaste osast holokaustis.
Andres Allani loomisluule ja pettunud elutunnetus.
Tartu vanamuusika festivali portree. Tüüri juubeli kolm oopust. Randalu ja Sisaski…
-
Endise Sakala keskuse haual eelmisel nädalal avatud Solarise maja katuselt näeks, et uut hoonet piiravad rohkem kui saja aasta jooksul eranditult ainult eriprojekti järgi ehitatud majad. Neist nii mõnigi on senise elu jooksul läbi teinud juurde- ja ümberehitamise ning funktsioonide muutumise, kuid selle käigus on hoonetele väärtust ainult lisandunud. Hoonete õppimisvõimest kultusteose „How Buildings Learn” („Kuidas hooned õpivad”, 1994) kirjutanud Stewart Brandi liigituse järgi on tegu puhtakujuliste väärismajadega (High Road…
-
Värskes Sirbis:
Juubilar Erkki-Sven Tüür ja tema monumentaalsed kõlad. Intervjuu heliloojaga, kelle VII sümfoonia kantakse täna ette esmakordselt Eestis.
Valimiseelne ärevus. Kõik pole kuld, mida avatakse, kõik ei püsi püsti, mis väidetakse täis kott olevat. Arvavad Tiit Hennoste ja Kaarel Tarand.
Kineast õpetab ajalugu. Edvins Snore filmi “Soviet story” didaktilisi probleeme lahkab Mart Kivimäe.
Arvustamise all:
– Stig Claessoni, Asta Põldmäe, Aleksei Gastevi ja Kätlin Kaldmaa raamatud;
– Andres Toltsi, Vello Vinna ja Neeme Külma näitused;
–…
-
Riigieelarvelise kultuuri järgmisel aastal saab ära seletada 26-l leheküljel. Täpsemalt, nii pikka ja põhjalikku seletust pidasid kultuuriministeerium ja valitsus piisavaks rahvaesindajatele, kes riigieelarve üle lõppotsuse langetavad. Nagu viimastel aastatel süvenev halb tava ette näeb, antakse riigieelarve seletuskirjas sisulisi seletusi kulutuste kohta aina napimalt. Vähene seletusruum on liiga mitmelgi puhul täidetud hüüdlausetega, mis kulutusi ei põhjenda.
-
Sirbiga kaasas Eesti Kultuurkapitali stipendiumide 2009. aasta III jaotuse tabelid. Sirbi vahel Fenno-Ugria Teataja.
Sirbis:
* Laupäeval algab Püha Tõnu kiusamine. Seni tuleb kiusata uue täispika mängufilmi režissööri Veiko Õunpuud. Miks ta siis tegi sellise filmi?
* Eesti Kontserti juhatab septembrist alates Marko Lõhmus. Mis Eesti suurimast kontserdikorraldajast saab, keda liidetakse, keda lahutatakse, mida ehitatakse, mis jääb ehitamata. Intervjuu Marko Lõhmusega.
* Simon Blackburn ja Märt Väljataga vaevad XX sajandi suurimaid mõtlejaid ja filosoofe…
