-
Sel sügisel loetakse tõesti tibud kokku. Käib Andrus Ansipi valitsuse neljas ametiaasta ja kui midagi suurt ja tähtsat Eesti kultuuripoliitikas veel ette võetakse, siis peab see sügiseks valmis saama.
Tihti ju halb mees seadusi eirab, teeb kuritöidki,
sellega toob kogu linnale kanda ta vaeva ja ängi.
-
Reedel Sirbiga kaasas Diplomaatia ja Roheline Värav.
Sirbis: Kultuuriministeeriumi tööd ja päevad, Eesti Vabariigi viletsuse võrgustik.
Tommyboy tegi luulekogu. Intervjuu räppar-filosoofiga, kes arvab, et me pole liiga paljudeks asjadeks Eestis üldse valmis.
Mida teha Mälu instituudiga, kas see on ohtlik, vältimatu, tarbetu või ohutu, arutavad Toomas Hiio ja Eero Medijainen.
Seppo Zetterberg ja tema “Eesti ajalugu”.
Milline oli arhitektuuriaasta 2009 – auhinnatud ja monumentaalsed.
Etenduskunsti kokteilisegu Münchenist.
Kuidas ringvaatepala läks maksma inimelu.
Järvimuusika igas vaates.
Mats Traadi “Mingem üles…
-
Armas lehelugeja! Juba nädal otsa käib Eestis lugemisaasta. Sellega tõstab riik esile lugemise kui tegevuse väärtust, seega on ka Sirbi lugemine auväärsem olemise viis kui kunagi varem. Nii et – jätkake, riik kultuuriministeeriumi kehastuses vaatab Sirbi lugeja peale sõbraliku pilguga. Ta on teie tegevuse väärtustamiseks isegi logo ja maskoti teinud. (Irooniata olgu kõrvalepõikena märgitud, et IRLi rahvas riigikogus sai riigieelarve viimase lugemise eel küll maailma asjade tähtsuse järjekorrast õigesti aru,…
-
Reedeses Sirbis:
* kaaneintervjuu lavastaja Adolf Šapiroga, kellele mängu ilu annabki elu mõtte;
* tagasivaated Kopenhaageni kliimakonverentsile, riigitööliste palgapoliitikale ja Eesti muusika esmaesitustele aastal 2009; edasivaade alanud riiklikule lugemisaastale;
* prantslased ja Tammsaare – kuidas “Tõde ja õigus” on ära nõidunud Jean Pascal Ollivry, Eva Toulouze’i ja Jean-Pierre Minaudier’;
* Nüganen ja Tammsaare – Jan Kaus sakslase armastamisest Linnateatris;
* Marie Under – vooruslik või kõlvatu? Kaks vaadet Sirje Kiini uurimusele “Marie Under”;
* Hanno Soans…
-
Kes küll suudaks keelduda, kui tuleb pakkumine saada kätte oma 15 minutit kuulsust ehk võimalus esineda Eesti Televisiooni otsesaates? Vähesed. Neil, kes suudaksid, puudub keeldumiseks õigus: oled kord avaliku elu tegelane, siis on sul ka ajakirjanduse meelest vastuvaidlematu kohustus avalikkusega suhelda ja ühtki pakkumist ei tohi vastu võtmata jätta.
-
Sofi Oksase „Puhastus” on üsna kindlasti aasta kirjandussündmus Eestis, kuid hoopiski mitte tingimata aasta kirjandusteos ilukirjanduse kategoorias.
Kui Aliide Truu ei oleks enda üle ise kohut mõistnud, siis oleks seda pidanud tegema Eesti Vabariigi õiguskaitseorganid. Pidanuks toimuma kaitsepolitsei juurdlus ja õiglane kohtupidamine osalemise eest inimsusevastastes kuritegudes. Värske topeltmõrv ses uurimises küll vaevalt et välja oleks tulnud, sest kes neid tundmatuid „vene kante” ikka äsja taastatud riigis nii väga taga otsis.…
-
Aasta viimane Sirp ilmub juba homme. Isegi kui toimetus järgmiseks ja ülejärgmiseks reedeks lehe valmis teeks, ei õnnestuks seda jõulu esimese püha hommikul ja uue aasta hommikul kuidagi lugejateni toimetada. Seetõttu ilmub järgmine Sirp 8. jaanuaril.
Sirbi toimetus valis oma aasta paremad autorid. Kes need on, selgub homme.
Traditsioonilised aasta sisunimekirjad valdkondade kaupa.
Jürgen Rooste jõulujutt “Vanamutt ja meri”.
Aasta viimases Sirbis tehakse natuke, ent mitte kõiki kokkuvõtteid.
Majanduses oli jahe aasta. Miks, arutlevad Anders…
-
Mälu Instituudi asutamisega on kaasnenud püsiv vaidlus selle üle, kas me teame Eesti lähiminevikust piisavalt või ei tea, ja kas seda on vaja ikka uurida või ei ole vaja (eriti, kui sel pole kohtulikke tagajärgi niikuinii). President kui instituudi kokkukutsuja on mõistagi seisukohal, et „meil puudub ülevaade, mis täpselt juhtus Eestis Nõukogude perioodil”. Tema kriitikud omakorda arvavad, et kõik on ju teada kõigile, kes sel ajal siin elasid. Ka seda,…
-
Aina kõhukamaks läheb. Sirbi kõhust leiab seekord veel Diplomaatia, Keele Infolehe ja Rohelise Värava. Lugemist jõuluni!
Aga enne veel tuleb ka järgmine Sirp kätte.
Sirbis:
* Margus Laidre, Enn Tarvel, Peep Pillak, Marek Tamm ja Heinrich Bosse meenutavad Indrek Jürjo monumentaalset tööd.
* Janne Andresoo püüab Rahvusraamatukogu püsti hoida hoolimata kärpekirvest ja e-raamatu ajastust. Intervjuu Rahvusraamatukogu direktoriga.
* Kammermuusika kui elustiil – Tallinna Keelpillikvartett 25.
* Läbi raskuste jõe poole. Jan Kaus Milvi Martina Piiri janustest…
-
Susan Blaffer Hrdy, Mothers and Others. The Evolutionary Origins of Mutual Understanding. Belknap Press of Harvard University Press, 2009. 422 lk.
Kes veel peaksid tänapäeval arvama, et inimlapse kõige parem kasvukeskkond on eraldatus ühiskonnast ja ainult ema hoole ja kaitse all viibimine, on suurimad tagurlased liigi hulgas. Seda sorti tagurluse ajalooline algus ulatub pooleteise kuni kahe miljoni aasta taha, mil inimese eellane arvatavasti hakkas välja arendama põhimõtteliselt teistsugust kasvatussüsteemi, kui…
