-
Teisipäeval tuli teade lapsekingades loomemajanduse järjekordse suure hüppe kohta: avanes infoportaal Loov Eesti (www.looveesti.ee), mille abil kõik tulunduslikul alusel luua julgevad inimesed kergemini ettevõtlusvoogudesse kümblema pääsevad ja saavad kogunisti ettevõttes uuele „projektile” või eksportturule siirdumiseks raha taotleda. Loova Eesti esialgu kaheksa töötajat on tutvustuse järgi eesmärgiks seadnud „ehitada, selgitada, tuua kokku, innustada ja jagada”. Mida ja kuidas täpselt, saab iga huviline ise portaalist lugeda.
-
Värskes Sirbis:
Kas jalad põhjas või nina veel all?
XX sajandi kurjategijad – esimees Mao ja seltsimees Stalin. Ning XXI sajandi Herman Simm.
“Loova Eesti” värav avanes.
Apollo raamatumaja hiigelsammud kokkukuivanud turul.
Miks kõikjal ajalehtedes on ilusate naiste pildid?
Arvustusi kirjanduse, teatri, muusika ja filmi vallast.
Keele-elu: aasta tegu on “Keele märksõnastik”.
Loe Sirpi, see loeb. Ja kui loetud, siis telli ka järgmiseks aastaks.
-
Eelmisel reedel said kultuurkapitali seitse sihtkapitali nõukogu endale uue koosseisu. Kaheksanda, kehakultuuri sihtkapitali nõukogu oli vahetunud juba veebruaris. Midagi ülemäära erilist selles sündmuses pole, käib ju liikmete vahetamine sihtkapitalis vastavalt seadusele üle aasta. Kuni muutunud koosseisuga nõukogud pole oma avaistungeid pidanud ja enda hulgast esimehi valinud ning kuni pole selgunud, kas mõni sihtkapital ka senistes eelistustes märkimisväärseid korrektiive teeb, ei saa ka tõtata ütlema, kes võitis, kes kaotas.
-
Sirbiga kaasas Roheline Värav.
Värskes Sirbis:
* Eesti Kunstimuuseumil täitub 90 aastat. Muuseumi mõttekusest, olevikust ja tulevikust räägib Sirbile muuseumi juht Sirje Helme. Lisamõtteid näitusekorraldusest, muuseumipedagoogikast ja konserveerimisest Anu Liivakult, Anu Purrelt ja Hilkka Hiiopilt.
* Kulka uued nõukogud (Kaarel Tarand) ja kampaaniakollektiivsus (Evi Arujärv).
* Kuldse maski kandjad Moskvast käisid taas Tallinnas. Venemaa teater Euroopa üldpildis.
* Demokraatia tulevikust, kultuuritehnoloogiatest ja kriisidest: Tiit Kärner, Heido Vitsur, Andreas Ventsel ja Kristjan Piirimäe.
* Rohelennu ballaad ja…
-
Vahelduseks midagi välismaalt. Väidet, et Lissaboni leping ei kujuta endast midagi ohtlikku rahvusriiklusele, kinnitavad kujukalt viimaste päevade „Tšehhi sündmused”. Eesti mättalt vaadates on tegemist puhtakujulise välisasjaga, mitte meie ühise Euroopa siseasjaga. Õigusteooria, lepingutekst ja poliitiline tõlgenduskunst võivad ju midagi ühtpidi määrata (näiteks suveräänsuse kadumise Tšehhimaal, Ühendkuningriigis või ka Eestis), kuid kuni Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikud tajuvad end ümbritsevat lähemat elukeskkonda omariiklusena ning enamuse enesemääratluse esimene aste pole eurooplane, vaid ikka…
-
Värske Sirbiga kaasas Diplomaatia topeltnumber, 32 lehekülge raskekaalutekste maailmapoliitikast ja meist selle sees.
Sirbis:
* Ojasoo ja Semepr ei usu, et Tõde on olemas, aga selle, kes kardab Virginia Woolfi, on nad selgeks saanud.
* Euroopa Liit tegi arenguhüppe Eesti eest varjatult.
* Saatuseaastate tõlgendusi: baltisakslaste ümberasumine ning Eesti sovetiseerimine.
* Kirjanikud tegid traditsioonilise ringreisi mööda kõiki Eesti maakondi. Nüüd annavad nad Sirbis sellest aru.
* Shakespeare Tartus on metalne.
* Veel paar kahuripauku Solarise pihta.
* Almodovar…
-
„Protsendikunsti” sündi kavandav eelnõu on takerdunud ametkondlikku ja poliitilisse ükskõiksusse.
Pea eranditeta kehtiva reegli järgi liiguvad ideed demokraatlikus protsessis otsuseni seda kiiremini, mida suurem „huvi” neid tagant tõukab. Tulenevalt huvi iseloomust (kasumitaotlus, edevus, veendumus, jne) tegutseb huvi edendajana ning avaliku võimu ehk otsustaja tüütajana ka huvirühm, kes suudab tihti (kui raha ei piira) korraldada ka õige suuremõõdulisi kampaaniaid otsustaja motiveerimiseks. Vägevamad huvirühmad ei pea igapäevast tööd tegemagi, sest „peksavad” oma huvi…
-
Värske Sirp juubeldab koos Kunstiakadeemiaga tema 95. sünnipäeval. Palju on sel koolil olnud nimesid ja tegutsemiskohti. Kuidas ja kui iseseisvalt aga kõrgema kunstihariduse andmist Eestis jätkata, arutavad Sirbis akadeemia rektor ja õppejõud.
Protsendiseadus, kunstnike lootus on takerdunud ametkondlikku ja poliitilisse ükskõiksusesse.
Kogumikus “Rahvuslus ja patriotism” peavad XX sajandi võtmetekstide kaudu dialoogi liberalism ja patriotism ning liberalism ja rahvuslus. Vahekohtunik Tanel Vallimäe hindab, kes on veenvam, kes edukam.
Sellest, kes on nobelist Herta Müller…
-
Valimised said läbi. Midagi ootamatut ei juhtunud. Demokraatia ja vabadus võitsid, nagu ikka, sest need võitjad on valimistel ühes Euroopa riigis ette teada. Üllatada ei suutnud valimistega seoses ka ajakirjandus ja valvepolitoloogid. Suure innuga asus eriti avalik-õiguslik ringhääling ka seekord haarama haaramatut ja tükati võis selle jälgimine ka huvitav olla, kuid paratamatult Tallinna-keskseks kujunenud vaatemäng on lõpptulemusena siiski jõhker meelevald enamuse kallal vähemuse arvelt. Ja ma ei räägi siin rahvussuhetest.
-
Sirbiga on seekord kaasas muinsuskaitsjate lisaleht Vasar.
Sirbis noorema põlve arukate ja staaristaatuseta politoloogide asjatundlikke vaateid Eesti poliitilisele seisukorrale ning muid valimiste järelnoppimisi.
Nüüd ja edaspidi ilmuvad Mihkel Muti mälestused kaks korda aastas – iga aasta 30. märtsil ja 30. septembril. Sest autoril on kohustusi mälestuste vastu. Jürgen Rooste intervjueerib mäletajat.
Lähiajaloo terminoloogia korrastamisest ja eestlaste osast holokaustis.
Andres Allani loomisluule ja pettunud elutunnetus.
Tartu vanamuusika festivali portree. Tüüri juubeli kolm oopust. Randalu ja Sisaski…
