-
Seitsmes Sirp ilmumas Sirbis reedel, 19. veebruaril, lugeja rõõmuks nelja tasuta lisalehekülje võrra normist paksemana:
* Eesti tänab kultuuripreemiate ja Wiedemanni auhinnaga teenekaid Leila Pärtelpoega, Lea Tormist, Andres Sööti ja Ain Kaalepit. Tegijaid kiidavad Krista Kodres, Margot Visnap, Arne Merilai ja Tarmo Teder.
* Kas miljonirahval on üldse mõtet, kui nad oma viletsama viiendikuta hakkama püüavad saada, arutavad haridusteadlased Viive-Riina Ruus ja Krista Loogma.
* Milline raha soodustab ning milline ja kuidas takistab…
-
Kui valge mees XVI-XVII sajandil Põhja-Ameerika rannikult sisemaa poole liikuma hakkas, vaatasid talle seal vastu kenad ja turvalised poolavatud maastikud, midagi looduspargilaadset. Neid oli inimkäsi aastasadade jooksul kujundanud kaudselt, mõistlikus ja stabiilses kõrvutielus suurte veistega, kelle tegevus hoiab parasvöötmes alles püsivalt poolavatud maastikutüübi. Piisoneid nagu ka suuri veisekarju Aafrika savannides ei loe me siiski pargiarhitektideks ega teadlikeks loodusekujundajateks rohkem kui inimesest 6 miljonit aastat tagasi lahknenud inimahviharu andekamate järeltulijate, šimpansside…
-
Investeerimis- ja arendustuhinas ning mõttes miljarditega mängides kipub pahatihti ununema, et see, millele oma uuenduslikke ideid kaela riputatakse, on sünnipäralt kellegi looming. 1980. aastal valminud Tallinna linnahall, algselt V. I. Lenini nimeline kultuuri ja spordipalee on vaevalt 30 aastat vana, kuid sellest umbes pool aega on mitmesugused investorikandidaadid ja hoone omanik Tallinna linn katkematult rääkinud tema ümberehitamise või lammutamise vajadusest. Eriti küpselt pole käitunud ka riigivõim, mis selleks, et vältida…
-
Värskes Sirbis:
* Maarja Kangro ja Marek Tamm sellest, kuidas ja kellele määrata kirjandusauhindu (mida võiks hoopis rohkem olla).
* Märt Väljataga sotsiaaldemokraatia tulevikust, Mart Laar ajaloolise mõtteviisi nõrkusest.
* Tsensor Artur (Käärkäsi) Adsoni tegevusest Eesti filmikunsti lõikamisel aastatel 1935-1940.
* Tõnu Õnnepalu Mehis Heinsaare ajast, elust ja hämarusest.
* Noored pianistid ja täiusliku vaikuse muusikud.
* Tähelepanekuid Bermani virtuaalsete apelsinide kohta.
* Kas Virginia Woolfi kardetakse rohkem Linnateatris või NO99-s?
* Konverents “Kunst, kujutis ja ekspluateerimine”.
* Doris…
-
Möödunud suvel kuulutati välja Eesti suurima, Hans H Luige Oivalise Ajakirjanduse preemia asutamine. Esimene preemiasaaja valitakse välja Võidupühast Võidupühani ehk 23. juunist 2009 kuni 23. juunini 2010 Eesti ajakirjanduses eesti keeles kirjutatud ja avaldatud tööde hulgast.
-
Nädal tagasi tegid rahvusooper Estonia ja rahvusringhäälingu televisioon koos ajalugu. Kulissidetaguse otseülekanne paralleelselt laval toimuva otseülekandega – esmakordselt Eestis! Me saime kinnituse, et ETV tehniline võimekus on tänu uuele ülekandebussile tõesti tõusnud. Samuti on vähetõenäoline, et ükski Estonia lavale tulnud ooper oleks kunagi varem juba enne esietendust saanud „apelsinidega” võrdväärselt reklaamikontakte.
-
Homme Sirbis!
Kultuuripoliitika vaev ja viletsus: riigikontroll ei ole rahul etenedusasutuste rahastamisega, teatrijuhid majandavad rahapuuduses teatreid riski piiril.
Tagasivaade: mida tõi ja mida mitte aasta 2009 eesti maalikunstis.
Humanitaar- ja loodusteaduse ning nende aine põimumise võimalustest.
ERR – meie ühine asi!
25 kaunimat raamatut.
Ja palju muud põnevat. . . .
-
Kolmapäeval tegi kultuuriministeerium avalikuks tänavuste riiklike kultuuripreemiate määramiseks esitatud kandidaatide nimed (täisnimekirja leiab www.kul.ee uudiste rubriigist või Sirbi kodulehelt). Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest on riiklikule preemiale esitatud 27 meistrit, möödunud aasta silmapaistva loomingu eest aga 37 isikut või kollektiivi, viimases hulgas on ka korduvaid nimesid.
-
Aasta keerulisim otsus: läheb riigi kultuuripreemiate jagamiseks.
Jüri Ojaver: kuidas kunstikõrgkoolist kõige rohkem kasu saada.
Milline ärimudel sobib Haiitile, Sloveeniale ja Eestile.
Kuidas vältida ja kuidas tekitada uusi majanduskriise?
Mihkel Kunnus: uue kirjanduspõlvkonna (kui see ikka on kirjandus) portree.
Eesti “pops” linnulennult.
Mai Murdmaa kohtub taas antiiktragöödiaga.
Eesti seadusandja revolutsioonilises palavikus.
Marju Luts-Sootak hindab “eestlaste eksperimente iseendaga”.
Dokumentaalmaadlus Kristjan Palusalu ja Barutoga.
Maja Vabaduse platsi ääres, Londoni sillad, kunst Moostes ja Istanbulis.
Mis siis keeleseadusest lõpuks sai?
Ja nii mõndagi veel. Sirbi…
-
Tänu N Liidu jaoks viis aastat väldanud maailmasõjale olid Nõukogudemaal kõik aastad vennad, igal aastal täitus mõnest sõjasündmusest kas 5 või 0-ga lõppev arv aastaid. Ja neil ümmargustel aastail jagati, teadagi, medaleid ning tehti tavalisest suurem pidu. N Liidu ideoloogiline mantlipärija Venemaa sedasama nii suurejooneliselt ei jaksa, aga sõja lõpu ehk võidu ümmarguse aasta märgib ikka tulevärgi ja paraadiga ära. Mida vähem terendab endisel impeeriumil ees inimväärset tulevikku, seda kramplikumalt…
