-
Eesti Instituut avas eelmisel nädalal uue sisu ja vormiga infoportaali www.kultuur.info. Mida see sisaldab ja mil moel inforuumi rikastab?
Mart Meri, Eesti Instituudi juhataja: Korrastamata inforuum võib kergesti muutuda iseenese vastandiks, kus info pigem lämbub kui teenib eesmärki. Me Eesti Instituudis oleme sihiks võtnud inforuumi kultuuriosa korrastamise. Praegu räägin eelkõige meie infoportaali kalendrist. Eesti kultuurielu on tohutult sündmusrohke, ent laiemasse inforuumi jõuab vaid murdosa. Kultuur.info üks eripära teiste samalaadsete kalendrite taustal…
-
Indrek Kofi traktaat annab rahvavalgustuslikus plaanis võimalusi nagu piibel.
Kui autor pealkirjastab teose nii, et pimedalegi peab silma torkama viide ühele kunagisele kuulsusele raamatute seas (Oskar Looritsa „Eestluse elujõud”, Stockholm 1951), siis oodatakse küllap kriitikultki kaevumist vähemasti ristimiseelse Eesti muinasusu sügavustesse. Või seda, et raamat oleks ideoloogiline abimees eestlaste päästmisel Euroopa rusude alt. Sest kokku ta ju variseb, nagu teab iga korralik peavoolu-eurooplane vähemasti Oswald Spengleri sünnihetkest saadik.
-
Nädalakirja Weekly Standard värskes numbris (36, 7. VI) on avaldatud kolumnist P. J. O’Rourke’i plaan, mis võiks päästa trükiajakirjanduse. O’Rourke’i lahendus on lihtne, ellujäämiseks piisab vaid ühe uue rubriigi sisseseadmisest, milleks on „Pre-obituary” ehk „Eelnekroloog”. „Üks särav idee ei lahenda kõiki Ameerika ajakirjandustööstuse probleeme, kuid see on siiski ühe särava idee võrra rohkem, kui neid selles tööstusharus viimase 40 aasta jooksul on leidunud. Ma panen ette asutada rubriik Eelnekroloog, mis…
-
Sirbis nr 22:
* Mees nagu vaal ühest unistuste saare magalast. Kumu ööl üles astuv Valgeir Sigurdsson räägib Sirbile oma muusikast ja oma maast.
* Mart Kivimäe läbib intellektuaalajaloo orienteerumisraja kontrollpunktid Jaspers, Brandes, Lukacs, Kierkegaard ja Nietzsche.
* Mida pakub Indrek Koff eestluse elujõu allikaks: teed või kohvi?
* Maarja Kangro kangelannade eneseteostusest. Kuskil kaugel taevavõlvil hakkas helendama Julius Juurmaa.
* Cid Pearlmani ideed ja nende paljastumine tantsulavastuses “See mida me talvel teeme”.
* Mart Koldits…
-
Seletav sõnaraamat pakub konservatiivsuse vasteks vanameelsust, uuendusvaenulikkust alalhoidlikkust, visalt muutumatuna püsivat. Mitmel puhul tundub (aga see võib sõltuda ka ainult vaataja silmadest) seletuses pisut negatiivset maikugi olevat. Eluhoiakuna annab konservatiivsus olemisse lisavaeva, sest keskkond, milles elu keeb, ei mõista sugugi sageli muutumatuse väärtust. See muutub pidevalt ja uutes tingimustes osutub vana säilitamine tihti raskeks, kui mitte võimatuks.
-
Sirbis:
* Mladen Kiselov võtab eesti teatris juured alla.
*Kirjandusgallup – millised väärtteosed ja miks on Eestis viimastel aastatel teenimatult vähe avalikku tähelepanu ja kriitikat pälvinud.
* Arvamusi alalhoidllikusest, reisisaatjatest, kolonialismi vaimust, leninistlikust poliitikateadvusest, ebavõrdsusest ja vaesumisest, meediavabadusest ja pluralismist.
* Günokraatia ehk kuidas mehed võimule tulid.
* Tervis ja haigus rahvakultuuris.
* Muinasaja arheoloogilise arhiivi häving.
* Hargnev skulptuuriruum, rõõmus kunst ja muutuv maal.
* Kuidas kirjutada kunstiajalugu, kui lineaarse aeg on otsas?
* Õnnelik Eino Tamberg. Muusikamaailm.…
-
Juba üle kuu aja (alates 14. aprilli purskest) köidab eurooplaste meeli Islandi väikese mäe väikese vulkaani tegevus. Paljudel on õpitud selgeks keeruline viikingisõna „Eyjafjallajökull”, teised kiruvad eurooplase põhiõiguse ehk vaba liikumise piiranguid, kuna õhuruumi valvavad „paniköörid” sulgevad lakkamatult lennuvälju. Teated sellest on saanud osaks meie igapäevasest uudistelindist nagu pommiplahvatused ja hukkunud Iraagis või Afganistanis. Ja kõigega harjub, nii hukkunute kui ka mäega.
-
Sirp seekord lisadeta. Sirbis endas:
* Kuidas kaitsta linnamaastikke? Kuidas kaitsta liustikke? Kuidas filosoofia parandab inimest?
* Popperi avatud ühiskond. Magda optimistlik feminism.
*Püksipõlve paikamiseks tuleb auk välja lõigata. Anti Saare kolm raamatut korraga lahkamislaual.
* 3 korda Ibsen. Esiteks Dag Solstadi raamatus, teiseks ja kolmandaks teatrilavadel Viljandis ja Tallinnas.
* Õnnepalu teel Pariisist Paradiisi.
* Musta huumori kollektsionäär Artemi Troitski.
* Türi kevadfestival, Brugge keelpillikonverents.
* Mustlased filmis ja elus.
* Draama 2010 – mööndusteta teater.
* Arvustusi, arvamusi,…
-
Marju Lauristin, Punane ja sinine. Toimetanud Peeter Vihalemm ja Margot Visnap, keeleliselt toimetanud Katrin Kern. Kujundanud Peeter Laurits. Eesti Ajalehed, 2010. 512 lk.
Hea, kui on põhimõtteliseltki teada, kuidas asjad peaksid käima. Kui tead, on, mille poole püüelda. Võib-olla kunagi täistabamust saavutamata. Marju Lauristin kirjutas 2003. aastal: „On oluline aru saada, kus on piirid poliitilise ja mittepoliitilise vahel, ja kuidas neid piire totaalse parteistamise eest kaitsta. Võin enda kogemuste põhjal…
-
Homme õhtul toimub teist korda Eesti muuseumide suurüritus „Muuseumiöö”. Üle Eesti on hiliste öötundideni avatud 115 muuseumi, Tallinnas on muuseumide suure avaliku programmiga liitunud ka arhiiv, kirikud, Kunstihoone. Ka aasta tagasi kirjutasin sel puhul kolumni („Öös on muuseume”, 14. V 2009), mille lõpumõttena väitsin: „Lootma peab, pärast pikka ööd võiks muuseumidele ka ilus hommik koita”. Ei alanud Eesti muuseumide siiski ilusad ajad 15. mail ega ka hiljem. Vastupidi, suure käraga…
