-
Nurin on üleüldine. Igaühel on palju teemasid, millest tahaks rääkida, kuid niipea, kui mõnega lagedale tuled, ütlevad teised, et see pole üldse mingi teema ja pakutud kujul seda arutada ei saa. Kõik subjektid on üksmeelselt veendunud, et eriti valimiste eel oleks vaja üleüldisemat arutelu nii põletavate päevaprobleemide kui kaugema tuleviku korrastamist sihtivate teemade üle. Kõik on sõnades valmis arutama, kuid ometigi arutelu ei sünni. Pole lõpuni selgegi, kus see arutelu…
-
Sirbis
* Siugja Sulepea uus permees Indrek Koff – ei noh, täitsa normaalne mees ju!
* Arvo Pärdi peod läbi, Olav Ehala omad algamas.
* Pärani avatud ühiskond – Hent Kalmo Karl Popperist.
* Ühiskondadest mõtlemise apooriad, mis teeb Eesti ajaloo maailmas ikka huvitavaks.
* Avalik kiri Urmas Sisaskile.* Mats Traadi toekas punkt (?) mägedele mineku saagale.
* Ott Raun – paaria või separatist?
* Jalutavad galeriides – mitmekesi ja mitmes.
* Marge Monko nõukogude naine.
* Kuraliivlane ja salatsiliivlane,…
-
Kulunud lendlause järgi ei ole me Eestis kaugeltki nii rikkad, et osta odavaid asju. Seda väidet ei tohi kasutada ettekäändena küsida asjade eest rohkem raha, kui need väärt on. Kuid odavalt ei saa ei ilusat ega tulusat. Ei saa disaini, mis on definitsiooni järgi „kunst luua lahendusi, tooteid ja teenuseid, mis on tulusamad, lihtsamad, huvitavamad, inimsõbralikumad, ilusamad, loodust säästvamad ja turvalisemad”. 2007. aastal viidi Eestis läbi disainiaasta. Korraldajad lootsid sellega…
-
Eesti kirjastajad vaidlevad maksu- ja tolliametiga e-raamatute käibemaksumäära üle. Kirjastuste arvates peaks raamatute väljaandjatele kohaldama käibemaksu soodusmäära tulenevalt asja sisust, mitte vormist. Maksustajad on seni arvanud vastupidi ja nõnda sisaldab paberkandjal autoritekst poole vähem käibemaksu kui sama tekst digiraamatuna lugerisse laetult. Vähe sellest, et tegu on sama toote ebavõrdse kohtlemisega, küsimus on ühiskonnale hoopis põhimõttelisem. Raha pärast pole ju mõtet suurt kära teha, sest e-raamat on esialgu tilluke nišitoode, mille…
-
Hind tõuseb – see ei ole nali. Kuu aja pärast jõustuvad Sirbi uued tellimishinnad, kes varem tellib, saab odavamalt.
Sirbis:
* Kõige paremad tekstid on tasuta tekstid ehk e-raamatu maksustamisest.
* Alistumise alternatiivid 1939. aastal: vastuhakk ja rahvademokraatia.
* Ühe impeeriumi lõpp Andrus Pargi loomingus.
* Mis teeb Eesti ajaloo muule maailmale huvitavaks?
* Aare Pilv kahe maailma piiril.
* Heaolu talumatu ebaheroilisus sünnitab tragöödiaid. Noor poetess ja vananevate meeskriitikute kriitikameele kulumine.
* Autoriteatri tankid peatänaval. Tartus. Festivalil…
-
23. augustil 2002. aastal lausus toonane peaminister Siim Kallas ajaloolised sõnad: „Ühtlasi viib kultuuriministri tagasiastumisavaldus Eesti poliitilise kultuuri ametlikult XXI sajandisse”. See käis kultuuriminister Signe Kivi kohta, kes võttis enda kanda poliitilise lõppvastutuse kultuurkapitali tegevjuhi finantskuritegude eest. Kaheksa aasta jooksul on poliitilises kultuuris juhtunud mitmesugust, aga poliitilise lõppvastutuse võtmist ministrid vabatahtlikult enam ei harrasta – ilmselt siis on see, Kallase silmas peetud sajand Andrus Ansipi ajal „poliitiliselt” lihtsalt läbi saanud.
-
Reedest Sirbis nüüd ja igavesti leheküljed täis arhitektuuri.
Sirbiga kaasas Roheline Värav.
Sirbis:
– Eesti eramud Veneetsia arhitektuuribiennaalil ja kogu tõde sellest, mida teised näitasid. Intervjuu arhitekt Kalle Vellevooga.
– Arvamusi kultuuridemokraatiast ja selle puudumisest.
– Agambeni masin ütleb: “Tere tulemast!” Agamben ise turvalisusest ja terrorist.
– Värvi triumf Kumus, Mikkeli muuseum pinge all.
– Arvo Pärt ajas ja ajatuses.
– Resonabilise sügistuule Glamorganis, Küberstuudio ringlainetus Tahkunatipus.
– Jaapani kirjandus: Fujii Sadakazu luulest, Lauri Kitsniku vestlus Fujii Sadakazuga luule…
-
Riigi maksuraha kergel toel viivad ettevõtjadkaupmehed läbi kampaaniat, mis peab neist publikule jätma mulje kui õilsatest majandussubjektidest. Mõte on selles, et kõik, kes avalikult ühinevad „Ausa hinnastamise leppega” ehk lubavad eurole ülemineku hetkel mitte hindu tõsta, ongi ausad. Idees on siiski mitu konksu sees, loogikavigadest rääkimata.
-
Denes Farkas ja elu võimalikkus pärast surma.
Miks õiglus lõhnab kartellikokkuleppe järgi ja miks uue põlvkonna tšinovnikud on hullemad kui endised?
Majanduskriisist väljumise teed – kas tallata Keynesi radu või marssida finišini Friedmani järel.
Astmelise tulumaksuga seotud küsimustest.
Roomlaste esteetiline taltsutamine uues kirjandusantoloogias.
Kaks viisi mõelda samasooliste partnerlusest.
Uku Uusbergi jõuetu “Jõud”. Tragikomöödiline kaos Vanemuises. Välk ja pauk ja tähendusauk Helsingis.
Kuidas seletada teaduslikult muusikat tänamatult harimata kuulajale?
Fantaasialennud suvelavadel. Duo, mis muutus trioks kammermuusika festivalil.
Jaak Jõerüüdi eluväsinud…
-
Monopolidirektor suvatses pahandada eelmise nädala Sirbis ilmunu peale. Täpsemalt öeldes rebis Reformierakonna peasekretär Kristen Michal muu meedia kaasabil kontekstist välja mõne lause Indrek Neivelti täiesti kvaliteetsest ning põhjendatud arvamusest Eesti lähituleviku arengu kohta ja kuulutas: „Indrek Neivelti avaldus ajalehes Sirp, justkui võiks Euroopa Liit nõuda Eestilt astmelise tulumaksu kehtestamist ja ettevõtete tulumaksuvabastuse lõpetamist, ei ole pädev” (Delfi).
