-
Ma olen segaduses. Aina valjenevaid hääli mu ümber on mitu, aga selgust veel ei ole, mis siis ikkagi on see teemade teema, millest on sünnis kuni valimisteni rääkida, millisel teemal sõna võttes saaksin end näidata vastutustundliku kodanikuna.
-
Miks kaasaegset kunsti valitseb mõõdutu turvatunne, arutlevad Milano õpetlased Marco Scotini ja Andris Brinkmanis.
Põhiküsimus poliitikas on teada ja ühesuunaline dialoog või alata. Tulumaksust emotsioonideta.
Mälestusi eelmise aastatuhande lõpust. Mis jäi meelde Erast Parmastole, Hellar Grabbile ja Endel Priidelile.
Kirjanikud tuuritasid maakonnaraamatukogudes. Seitsmendat korda.
Paul Saare maalide avastamine Tartus.
Kuidas täita kunstiteadlase erialast missiooni väärikalt olukorras, kus haridus- ja kultuuripoliitika näib pigem hindavat kiirust ja efektiivsust kui teadmisi ja loomingut, küsib professor Krista Kodres.
Planeering –…
-
Arutelu poliitilise reklaami võimalikkuse üle rahvusringhäälingu kanalites lähtub vaikimisi eeldusest, et reklaamikeeles suhtlemine on valitava ja valija vahel hädavajalik. Kordadel, kui riigikogus on piike murtud poliitilise välireklaami lubamise-keelamise üle, pole vaidluse sisuks olnud reklaami mõttekuse või mõttetuse küsimus, vaid pelk turu ümberjaotamine. Enne, kui meid tabab järjekordne poliitreklaami hiidlaine, on sobiv poliitilise reklaami otstarve avaliku võimu kvaliteedi tagamisel jälle küsimärgi alla seada. Mis mõttega seda tehakse? Mida see annab?
-
* Meie ühiskonnas on inimene suurema osa ajast üksi, kuid kunst toob meid kokku, ütleb täna Estonias esietenduva “Boheemi” lavastaja Ran Arthur Braun.
Ta räägib Neeme Kuningale veel nii mõndagi.
* Poliitika: vaim on kadunud, see-eest saab parlamendis loomi mängida. Nõukogude nostalgia turumehhanismi küünte vahel.
* Kahe koguteose kaks uut köidet: “Eesti ajalugu V” ja “Eesti kooli ajalugu II” – tähtsad, ent mitte veatud.
* Pessoa ja rahvusvaheline Pessoa-rahvas. Voodistseenideni välja.
* Pärdi muusikalised lätted,…
-
Valitsuserakond saatis mulle kirja, kus märgiti, et „me soovime oma ideid arutada laiemalt” (see tähendab, ka minuga!), küsiti ettepanekuid ja rõhutati, et kui mõne saadan, siis on need „meile programmi arenduseks, mitte avalikustamiseks”. Mu jaoks on arusaamatu võimatus „laiem arutelu”, mille sisu jäetakse avalikustamata, seega käib see salajases vormis. Arutelu aineks pakuti Reformierakonna energiapoliitika teesid, mida ma aga ei oska kuidagi salaja arutada, sest olen aastate jooksul nii tuumajaama ehitamise…
-
Ükspäev, ja see oli teisipäev, hakanud kasakad sultan Ergmale kõrgel Toompea palees kirja kirjutama. Kirjutanud nad: „Pai sultan, anna meile tuba ja pane meid oma majja muuseumisse, me oleme suhteliselt rahulikud eksponaadid, palju tüli ei tee ja ringi ei rabele – kui üldse, siis ehk võib-olla Juhan Aare filmib natuke kalu või midagi. Aga ülejäänud on täitsa vagurad ja ei kogu isegi tolmu eriti, sest ülikonnad on libedast materjalist. Ja…
-
Tänavuse Nobeli rahupreemia laureaadi Liu Xiaobo nimi oli veel möödunud nädalal Eesti meediapildis sama tundmatu nagu kirjanik Herta Mülleri oma aasta tagasi. Ainult Andres Herkel oli Liust ja tema initsiatiivil koostatud ning Hiinas inimõiguste järgimist nõudnud avalikust kirjast „Harta 08” pikemalt kirjutanud (Hiina ja inimõiguste dialoog. – Sirp 27. III 2009, nr 12). Tänavune kirjanduspreemia saaja Mario Vargas Llosa, nagu ka mullune rahupreemia laureaat Barack Obama olid mõlemad siinmail aga…
-
Igal sügisel kirjutan ma vähemasti korra riigieelarve eelnõust ja eriti selle kultuuri rahastamise peatükist. Iga kord on aga selle kohta eelmisest vähem öelda. Veel vähem siis rõõmustavat. 2006. aasta sügisel, kui kultuuriministri kohta täitis Raivo Palmaru, kirjutasin (27. X): „. . . . võimalik, et [—] kultuuri osakaalu langus asendub eelarves järgmisel aastal taas väikese tõusuga. Paraku on teada, et mõni aasta tagasi (2002) tähistati maksimumi 3,8 protsendiga riigieelarve kogumahust, järgmisel aastal jõutakse…
-
Sirp saab homme 70. aastat vanaks. Alustanud Sirbi ja vasarana ning kandnud vahepeal ka Reede ning Kultuurilehe nime, on Sirpi kokku ilmunud 3315 numbrit ja koos lisadega ligikaudu 50 000 lehekülge. Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm analüüsivad Sirbis kultuurilehe lugeja muutumist arvus, ajas ja huvides läbi seitsme aastakümne.
Sünnipäeva puhul ilmutame Sirbis seekord nii mõnegi parema muistse loo (aastatest 1945-2000) uustrüki, mis esialgu jõuab küll ainult paberlehe lugejateni.
Sirbis veel:
* Vürst…
-
Sirbi ja Vasara esimene number ilmus 5. oktoobril 1940. aastal. Sõjaaegse vahe osas silma kinni pigistades võime seega rääkida eesti kultuuri nädalalehe 70. sünniaastapäevast. Oleme jõudnud 3315 ilmunud numbrini, trükikoja Punane Täht (enne natsionaliseerimist Vaba Maa) tinalaost digitaalajastusse. Toimetused on üle elanud 18 peatoimetajat ja küllap elavad teist sama palju veel.
