-
Sirbis:
* Mismoodi üks sümfooniaorkester tegelikult töötab ja hingab, kui ministeerium talle parasjagu mõnd kriisi pole sokutanud, räägib Mati Lukk, ERSO kontrabasside pealik.
* President Toomas Hendrik Ilves Sõnause ehk sõnaloomevõistluse mõttest ja vältimatusest.
* Arvamused: milles seisneb kultuuripoliitika, mida teeb normaalne hunt teiste huntide hulgas, Raul Eamets, Kaupo Vipp ja Mart Laar majandusest ja eriti maksudest, Hent Kalmo võrguühsikonna võimalustest ja väärkohtadest.
* Berk Vaher lisab veel pisut õli eelmise Sirbi kriitikute tuleproovi…
-
Vastu tulles peatoimetaja Priit Hõbemäe ja veel kahe Sirbi lugeja õigustatud ootusele, mille kohaselt Sirp just valimiste eel topeltinnuga Reformierakonna ees lömitab (Kuku „Keskpäevatund”, 20. XI), kirjutan põletavast päevaprobleemist. Probleem, nagu püsilugejale ammu teada (vt näiteks süüdistuskokkuvõte „Iga armuaeg saab ükskord otsa”, 20. III 2009), on Eesti kultuurielus ainult üks. Ja see probleem ei taha ennast ise lahendada, olgugi et aeg selleks on ammu küps ja kogu vabadus lahendus tuua…
-
Sirbiga kaasas Roheline Värav.
Sirbis:
* Vilen Künnapud ei huvita raha ega kuulsus,vaid olla lõpmatusega üks.
* Küsitlus: üheksa arutlust vastuseks küsimusele, mida kriitik ja kriitika peab, võib ja ei või.
* Indrek Neivelt majandusarengu dogmadest, Tõnis Saarts keskmise eestlase ideoloogiast, Aet Annist Teisest kirjutamisest, Kaarel Tarand hernesupist.
* Ajaloo üle arutlevad Andres Luure ja Olaf Mertelsmann.
* Kärt Hellerma vaated Eeva Pargi proosasse.
* Üks maja Beirutis.
* Muusikamaailm, kontserdipeegel.
* Kaheksa küsimust, millele peab teadma vastust enne…
-
Ei ole esimene kord, kui hapuks kiskuva muusikaelu süütutele kannatajatele sobivad kaasapanekuks kõige paremini Jüri Üdi 1974. aastal sõnastatud soovitused:
oma viiul Bruno pane kasti
sa Alfonso pista põue flööt
Küll tuleb jälle aeg, kui talendid koju tagasi kutsutakse. Igaühele nii head võimalust ei pakuta, sest
nüüd mil tsirkus teise linna kolib
vana lõvi klouni ära sööb
Kui on söödud, eks siis ole puudujate järgi näha, kes oli kloun. Seni paistab üle…
-
Sirbis:
* Luuletaja, prosaist, tõlkija, muusik ja helilooja Lauri Sommer vaatleb üksindust. Jan Kausi intervjuu.
* Tiit Hennoste, Ülo Mattheus ja Kaarel Tarand kultuurielu, Hardo Pajula ja Indrek Neivelt majanduselu vaevadest.
* Maurice Merleau-Ponty ja Walter Benjamin filosoofilisel lõikuslaual.
* Kapten Neruda armastuse laeval, noorte naiste terav keel.
* Mats Traadi tulevaimud tulemägedes.
* Antoine Chalvini meistritöö – Pariisis ilmus mahukas käsitlus Johannes Aaviku keeleuuendusest.
* Poolakas Andzej Buben Peterburi satiiriteatrit juhatamas.
* Mis toimub Ugalas, mis Linnateatris?
*…
-
Hellar Grabbi, Seitse retke isamaale. Toimetanud Urmas Tõnisson. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2010. 454 lk.
Kes võiks pagulasele ette heita igatsust isamaa järele ja võimaluse kasutamist kordki tagasi pääseda lapsepõlve- ja noorusmaale? Ka juhul, kui kojusõidupileti hind meenutab kangesti kolme veretilka, loodab sõitja ju ikkagi vanakuradiga mõne pehmema kokkuleppe teha või, eesti pärimuses, allilma härra kogunisti kotti ajada ja ise puhtalt pääseda. Olgugi, et maailmakirjandus on täis hoiatavaid näiteid, kuidas…
-
Ma olen segaduses. Aina valjenevaid hääli mu ümber on mitu, aga selgust veel ei ole, mis siis ikkagi on see teemade teema, millest on sünnis kuni valimisteni rääkida, millisel teemal sõna võttes saaksin end näidata vastutustundliku kodanikuna.
-
Miks kaasaegset kunsti valitseb mõõdutu turvatunne, arutlevad Milano õpetlased Marco Scotini ja Andris Brinkmanis.
Põhiküsimus poliitikas on teada ja ühesuunaline dialoog või alata. Tulumaksust emotsioonideta.
Mälestusi eelmise aastatuhande lõpust. Mis jäi meelde Erast Parmastole, Hellar Grabbile ja Endel Priidelile.
Kirjanikud tuuritasid maakonnaraamatukogudes. Seitsmendat korda.
Paul Saare maalide avastamine Tartus.
Kuidas täita kunstiteadlase erialast missiooni väärikalt olukorras, kus haridus- ja kultuuripoliitika näib pigem hindavat kiirust ja efektiivsust kui teadmisi ja loomingut, küsib professor Krista Kodres.
Planeering –…
-
Arutelu poliitilise reklaami võimalikkuse üle rahvusringhäälingu kanalites lähtub vaikimisi eeldusest, et reklaamikeeles suhtlemine on valitava ja valija vahel hädavajalik. Kordadel, kui riigikogus on piike murtud poliitilise välireklaami lubamise-keelamise üle, pole vaidluse sisuks olnud reklaami mõttekuse või mõttetuse küsimus, vaid pelk turu ümberjaotamine. Enne, kui meid tabab järjekordne poliitreklaami hiidlaine, on sobiv poliitilise reklaami otstarve avaliku võimu kvaliteedi tagamisel jälle küsimärgi alla seada. Mis mõttega seda tehakse? Mida see annab?
-
* Meie ühiskonnas on inimene suurema osa ajast üksi, kuid kunst toob meid kokku, ütleb täna Estonias esietenduva “Boheemi” lavastaja Ran Arthur Braun.
Ta räägib Neeme Kuningale veel nii mõndagi.
* Poliitika: vaim on kadunud, see-eest saab parlamendis loomi mängida. Nõukogude nostalgia turumehhanismi küünte vahel.
* Kahe koguteose kaks uut köidet: “Eesti ajalugu V” ja “Eesti kooli ajalugu II” – tähtsad, ent mitte veatud.
* Pessoa ja rahvusvaheline Pessoa-rahvas. Voodistseenideni välja.
* Pärdi muusikalised lätted,…
