-
Tänavuse Nobeli rahupreemia laureaadi Liu Xiaobo nimi oli veel möödunud nädalal Eesti meediapildis sama tundmatu nagu kirjanik Herta Mülleri oma aasta tagasi. Ainult Andres Herkel oli Liust ja tema initsiatiivil koostatud ning Hiinas inimõiguste järgimist nõudnud avalikust kirjast „Harta 08” pikemalt kirjutanud (Hiina ja inimõiguste dialoog. – Sirp 27. III 2009, nr 12). Tänavune kirjanduspreemia saaja Mario Vargas Llosa, nagu ka mullune rahupreemia laureaat Barack Obama olid mõlemad siinmail aga…
-
Igal sügisel kirjutan ma vähemasti korra riigieelarve eelnõust ja eriti selle kultuuri rahastamise peatükist. Iga kord on aga selle kohta eelmisest vähem öelda. Veel vähem siis rõõmustavat. 2006. aasta sügisel, kui kultuuriministri kohta täitis Raivo Palmaru, kirjutasin (27. X): „. . . . võimalik, et [—] kultuuri osakaalu langus asendub eelarves järgmisel aastal taas väikese tõusuga. Paraku on teada, et mõni aasta tagasi (2002) tähistati maksimumi 3,8 protsendiga riigieelarve kogumahust, järgmisel aastal jõutakse…
-
Sirp saab homme 70. aastat vanaks. Alustanud Sirbi ja vasarana ning kandnud vahepeal ka Reede ning Kultuurilehe nime, on Sirpi kokku ilmunud 3315 numbrit ja koos lisadega ligikaudu 50 000 lehekülge. Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm analüüsivad Sirbis kultuurilehe lugeja muutumist arvus, ajas ja huvides läbi seitsme aastakümne.
Sünnipäeva puhul ilmutame Sirbis seekord nii mõnegi parema muistse loo (aastatest 1945-2000) uustrüki, mis esialgu jõuab küll ainult paberlehe lugejateni.
Sirbis veel:
* Vürst…
-
Sirbi ja Vasara esimene number ilmus 5. oktoobril 1940. aastal. Sõjaaegse vahe osas silma kinni pigistades võime seega rääkida eesti kultuuri nädalalehe 70. sünniaastapäevast. Oleme jõudnud 3315 ilmunud numbrini, trükikoja Punane Täht (enne natsionaliseerimist Vaba Maa) tinalaost digitaalajastusse. Toimetused on üle elanud 18 peatoimetajat ja küllap elavad teist sama palju veel.
-
Nurin on üleüldine. Igaühel on palju teemasid, millest tahaks rääkida, kuid niipea, kui mõnega lagedale tuled, ütlevad teised, et see pole üldse mingi teema ja pakutud kujul seda arutada ei saa. Kõik subjektid on üksmeelselt veendunud, et eriti valimiste eel oleks vaja üleüldisemat arutelu nii põletavate päevaprobleemide kui kaugema tuleviku korrastamist sihtivate teemade üle. Kõik on sõnades valmis arutama, kuid ometigi arutelu ei sünni. Pole lõpuni selgegi, kus see arutelu…
-
Sirbis
* Siugja Sulepea uus permees Indrek Koff – ei noh, täitsa normaalne mees ju!
* Arvo Pärdi peod läbi, Olav Ehala omad algamas.
* Pärani avatud ühiskond – Hent Kalmo Karl Popperist.
* Ühiskondadest mõtlemise apooriad, mis teeb Eesti ajaloo maailmas ikka huvitavaks.
* Avalik kiri Urmas Sisaskile.* Mats Traadi toekas punkt (?) mägedele mineku saagale.
* Ott Raun – paaria või separatist?
* Jalutavad galeriides – mitmekesi ja mitmes.
* Marge Monko nõukogude naine.
* Kuraliivlane ja salatsiliivlane,…
-
Kulunud lendlause järgi ei ole me Eestis kaugeltki nii rikkad, et osta odavaid asju. Seda väidet ei tohi kasutada ettekäändena küsida asjade eest rohkem raha, kui need väärt on. Kuid odavalt ei saa ei ilusat ega tulusat. Ei saa disaini, mis on definitsiooni järgi „kunst luua lahendusi, tooteid ja teenuseid, mis on tulusamad, lihtsamad, huvitavamad, inimsõbralikumad, ilusamad, loodust säästvamad ja turvalisemad”. 2007. aastal viidi Eestis läbi disainiaasta. Korraldajad lootsid sellega…
-
Eesti kirjastajad vaidlevad maksu- ja tolliametiga e-raamatute käibemaksumäära üle. Kirjastuste arvates peaks raamatute väljaandjatele kohaldama käibemaksu soodusmäära tulenevalt asja sisust, mitte vormist. Maksustajad on seni arvanud vastupidi ja nõnda sisaldab paberkandjal autoritekst poole vähem käibemaksu kui sama tekst digiraamatuna lugerisse laetult. Vähe sellest, et tegu on sama toote ebavõrdse kohtlemisega, küsimus on ühiskonnale hoopis põhimõttelisem. Raha pärast pole ju mõtet suurt kära teha, sest e-raamat on esialgu tilluke nišitoode, mille…
-
Hind tõuseb – see ei ole nali. Kuu aja pärast jõustuvad Sirbi uued tellimishinnad, kes varem tellib, saab odavamalt.
Sirbis:
* Kõige paremad tekstid on tasuta tekstid ehk e-raamatu maksustamisest.
* Alistumise alternatiivid 1939. aastal: vastuhakk ja rahvademokraatia.
* Ühe impeeriumi lõpp Andrus Pargi loomingus.
* Mis teeb Eesti ajaloo muule maailmale huvitavaks?
* Aare Pilv kahe maailma piiril.
* Heaolu talumatu ebaheroilisus sünnitab tragöödiaid. Noor poetess ja vananevate meeskriitikute kriitikameele kulumine.
* Autoriteatri tankid peatänaval. Tartus. Festivalil…
-
23. augustil 2002. aastal lausus toonane peaminister Siim Kallas ajaloolised sõnad: „Ühtlasi viib kultuuriministri tagasiastumisavaldus Eesti poliitilise kultuuri ametlikult XXI sajandisse”. See käis kultuuriminister Signe Kivi kohta, kes võttis enda kanda poliitilise lõppvastutuse kultuurkapitali tegevjuhi finantskuritegude eest. Kaheksa aasta jooksul on poliitilises kultuuris juhtunud mitmesugust, aga poliitilise lõppvastutuse võtmist ministrid vabatahtlikult enam ei harrasta – ilmselt siis on see, Kallase silmas peetud sajand Andrus Ansipi ajal „poliitiliselt” lihtsalt läbi saanud.
