-
Kunstiprofessionaalide kogunemine möödunud laupäeval jäi kajastuses mõistagi üldrahvalike nimekirjamängude varju. Tõe peegel näitas järjekordselt ära, missugune on meediapildis põhiseaduse sissejuhatuses (rahvuskultuur) öeldu positsioon, võrreldes neljandas peatükis (riigikogu) sätestatuga. Ajakirjanduse uudisevalik kinnitas, et meedia peab end endiselt võimusüsteemi osaks, soovib olla osaline ja kaugeltki mitte statist n-ö suurte poiste mängudes. Esmaspäeval ei pidanud kogunemist Telliskivi loomelinnakusse ja Eesti Kultuurikoja loomise algatust nimetamise vääriliseks ei Postimees ega Eesti Päevaleht. Vaim paistab endistviisi…
-
Selle sees:
* Eesti on kaugenenud oma juurtest ja ka maailmast, arvab 70. sünnipäevani sammunud Jaan Kaplinski.
* Arvamusi valimistest, kultuurikojast, tehnoloogiausu vildakusest.
* Niall Fergusoni raharaamat eesti keeles.
* Eve Kask räägib alanud Tallinna graafikatriennaalist, tehtust armastuse, mitte raha pärast.
* Kolm graafikanäitust Tallinnas. Euroopa “Manifesta” – seekord Hispaanias.
* Õnnelik Luulur Jaan Malin ja kirjanduspealinn Tartu.
* Kuidas Tartu kõlab, küsivad ja vastavad pianistid, kitarristid ja kontserdikorraldajad.
* Koorimuusika-aasta 2010.
* Leelo Kõlari klaverijutud, lugu Columbuse sümfooniaorkestri…
-
Pole midagi uut ja üllatavat tõdemuses, et otsetee pole enamasti kohalejõudmiseks parim ja kiireim. Maailmas, kus ökoloogia esimese seaduse järgi kõik on kõigega seotud, võib iga konkreetse osalise jaoks süsteemi tasakaaluasendisse viia mingi näiliselt hoopis kauge ja kõrvalise elemendi liigutamine. Tunnistades, et olen teatrimajanduses eemaltvaataja ja amatöör, tahan siiski esitada paar mõttekäiku, toetudes asjatundjate esitatud ja ka muidu avalikult kättesaadavatele faktidele.
-
Tänase Sirbi viimasel küljel avaldame kaks n-ö jätkulugu, kaua väldanud tülid mõlemad. Vardo Rumesseni aastaid kestnud kohtusaaga autoriõiguse kaitse ja taastamise pärast sai detsembris järjekordse kohtulahendi, kõigist vahe-etappidest pole aga ajakirjandus teateid levitanud, mistõttu Sirbi veebilehel kogu loo ka pikemalt välja paneme.
Rõhutamist väärib sel puhul, et aus kodanik käis kohut riigiga, mille ülesandeks küll põhiseaduse järgi kultuuri kaitse, kuid mis tegelikkuses kultuuriministeeriumi isikus on üritanud kodanikku seni vintsutada, kuni ta…
-
Sirbiga kaasas mahukas Diplomaatia ning Kultuurkapitali 2010. aasta IV jaotuse täielikud tabelid.
Sirbis:
* Algas rahvusvaheline liivi keele ja kultuuri aasta. Mis see on ja mida sööb, räägib esimene liivi doktor Valts Ernštreits.
* Arvamusi tülist ja tülitsemisest, joomise nuhtlusest, poliitilisest kultuurist ja rahvustundest, ülemaailmsetest vastaseisudest.
* Jaan Tõnissoni biograafia kirjutas soomlane. Millal selle tembu teeb järele mõni eestlane?
* Omaelulookirjutusest vestlevad ajakirja Methis värske numbri valgusel Jan Kaus, Rutt Hinrikus, Leena Kurvet-Käosaar ja Aare…
-
„Suur ja rikas on meie ülikool, aga korda siin ei ole. Tulge ja valitsege meid.” Nõnda kirjutanud Tartu ülikooli professorid mullu sügisel Tallinna varjaagidele ja need võtnudki seaduseelnõu nr 861 ehk Tartu ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogu menetlusse. Pisut hiljem selgus siiski, et Tartu professoreid ei ole kollektiivselt täielik meeltesegadus tabanud, akadeemilisest autonoomiast loobumise taotlus on tekkinud kõverteid pidi ja ülikooli akadeemilises peres pole selle toetajaid sugugi…
-
Jõuluaja Sirbiga kaasas Keele Infoleht ja Roheline Värav.
Sirp võtab kokku kirjandus-, muusika-, kunsti-, teatri-, arhitektuuri- ja
filmiaasta hea ning parema. Tõrvatilgad ka.
Sirbi paremad kirjutajad 2010.
Allar Jõksi hinnang poliitika neliaastakule.
Pühad tulekul. Mihhail Lotman kristlusest ja tänapäevast, Peep Ilmet
inimlikust mõõtmest.
Jaanus Aadamsoni vaade geeniuste asjale.
Ülevaated kontserdi-, teatri- ja näituseelust.
Lugemist topeltnumbri jagu ehk vähemasti uue aastani.
Ühtlasi soovib Sirp kõigile sõpradele rahulikku meelt ja parasjagu lund.
-
16. septembril 1998. aastal kiitis riigikogu heaks dokumendi „Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused” (www.riigiteataja.ee/akt/76129). Vanemad inimesed mäletavad seda veel ja teinekord tsiteerivadki heldimusega. Väidetavalt on kõik hilisemad valitsused selle dokumendi järgi ka kultuurielu korraldanud ja et põhialused on üsna üldsõnalised, oleks ka raske tõestada lausa vastupidist. Mõnes punktis siiski. Näiteks on olnud riigikogu tahe see, et kultuuritoodetele ja -teenustele kehtiks üldisest madalam käibemaksumäär. Nagu ka see, et kõrgharidusega kultuuritöötaja tasu ületaks…
-
Sirbis:
* Gösekeni ilmumised. Intervjuu Valve-Liivi Kingisepaga vana kirjakeele uurimisest.
* Arvamusi kultuuri-, majandus ja meediapoliitikast: Alari Purju, Martin Ehala, Kaarel Tarand, Evi Arujärv.
* Prantsusmaa avastamine Graham Robbi abil: “Ajaloo varjus askeldavad omasoodu arvutud inimesed, kelle maailm püsib ajastust ajastusse muutumatuna, toimib oma kohalike seaduste järgi, ning kus ollakse täielikus teadmatuses teistest samasugustest maailmadest”.
* Linnaplaneerimine ja turvalisus, Soome arhitektuurieksport.
* Kas ja kuidas saab Narva veel Rootsi lõvisid?
* Kärt Hellerma kirjanduskriitikuna poksiringis.
* Sandra…
-
Kultuurist kõnelemine-kirjutamine on viimasel ajal tõesti populaarne. Ühe väikese iluveaga. Nimelt selle asemel, et rääkida sellest, mida loojad loovad ja esitajad esitavad, arutab ajakirjandus kirglikult nn organisatsioonilisi küsimusi, maksuvõlgnevustest koondamisja vallandamisteadeteni. Kui asetame professionaalse kunstitegemise meediakajastuse nüüd põhiseaduse vaimu valgusesse, avaneb üsna piinlik pilt.
