-
Jõuluaja Sirbiga kaasas Keele Infoleht ja Roheline Värav.
Sirp võtab kokku kirjandus-, muusika-, kunsti-, teatri-, arhitektuuri- ja
filmiaasta hea ning parema. Tõrvatilgad ka.
Sirbi paremad kirjutajad 2010.
Allar Jõksi hinnang poliitika neliaastakule.
Pühad tulekul. Mihhail Lotman kristlusest ja tänapäevast, Peep Ilmet
inimlikust mõõtmest.
Jaanus Aadamsoni vaade geeniuste asjale.
Ülevaated kontserdi-, teatri- ja näituseelust.
Lugemist topeltnumbri jagu ehk vähemasti uue aastani.
Ühtlasi soovib Sirp kõigile sõpradele rahulikku meelt ja parasjagu lund.
-
16. septembril 1998. aastal kiitis riigikogu heaks dokumendi „Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused” (www.riigiteataja.ee/akt/76129). Vanemad inimesed mäletavad seda veel ja teinekord tsiteerivadki heldimusega. Väidetavalt on kõik hilisemad valitsused selle dokumendi järgi ka kultuurielu korraldanud ja et põhialused on üsna üldsõnalised, oleks ka raske tõestada lausa vastupidist. Mõnes punktis siiski. Näiteks on olnud riigikogu tahe see, et kultuuritoodetele ja -teenustele kehtiks üldisest madalam käibemaksumäär. Nagu ka see, et kõrgharidusega kultuuritöötaja tasu ületaks…
-
Sirbis:
* Gösekeni ilmumised. Intervjuu Valve-Liivi Kingisepaga vana kirjakeele uurimisest.
* Arvamusi kultuuri-, majandus ja meediapoliitikast: Alari Purju, Martin Ehala, Kaarel Tarand, Evi Arujärv.
* Prantsusmaa avastamine Graham Robbi abil: “Ajaloo varjus askeldavad omasoodu arvutud inimesed, kelle maailm püsib ajastust ajastusse muutumatuna, toimib oma kohalike seaduste järgi, ning kus ollakse täielikus teadmatuses teistest samasugustest maailmadest”.
* Linnaplaneerimine ja turvalisus, Soome arhitektuurieksport.
* Kas ja kuidas saab Narva veel Rootsi lõvisid?
* Kärt Hellerma kirjanduskriitikuna poksiringis.
* Sandra…
-
Kultuurist kõnelemine-kirjutamine on viimasel ajal tõesti populaarne. Ühe väikese iluveaga. Nimelt selle asemel, et rääkida sellest, mida loojad loovad ja esitajad esitavad, arutab ajakirjandus kirglikult nn organisatsioonilisi küsimusi, maksuvõlgnevustest koondamisja vallandamisteadeteni. Kui asetame professionaalse kunstitegemise meediakajastuse nüüd põhiseaduse vaimu valgusesse, avaneb üsna piinlik pilt.
-
Sirbis:
* Mismoodi üks sümfooniaorkester tegelikult töötab ja hingab, kui ministeerium talle parasjagu mõnd kriisi pole sokutanud, räägib Mati Lukk, ERSO kontrabasside pealik.
* President Toomas Hendrik Ilves Sõnause ehk sõnaloomevõistluse mõttest ja vältimatusest.
* Arvamused: milles seisneb kultuuripoliitika, mida teeb normaalne hunt teiste huntide hulgas, Raul Eamets, Kaupo Vipp ja Mart Laar majandusest ja eriti maksudest, Hent Kalmo võrguühsikonna võimalustest ja väärkohtadest.
* Berk Vaher lisab veel pisut õli eelmise Sirbi kriitikute tuleproovi…
-
Vastu tulles peatoimetaja Priit Hõbemäe ja veel kahe Sirbi lugeja õigustatud ootusele, mille kohaselt Sirp just valimiste eel topeltinnuga Reformierakonna ees lömitab (Kuku „Keskpäevatund”, 20. XI), kirjutan põletavast päevaprobleemist. Probleem, nagu püsilugejale ammu teada (vt näiteks süüdistuskokkuvõte „Iga armuaeg saab ükskord otsa”, 20. III 2009), on Eesti kultuurielus ainult üks. Ja see probleem ei taha ennast ise lahendada, olgugi et aeg selleks on ammu küps ja kogu vabadus lahendus tuua…
-
Sirbiga kaasas Roheline Värav.
Sirbis:
* Vilen Künnapud ei huvita raha ega kuulsus,vaid olla lõpmatusega üks.
* Küsitlus: üheksa arutlust vastuseks küsimusele, mida kriitik ja kriitika peab, võib ja ei või.
* Indrek Neivelt majandusarengu dogmadest, Tõnis Saarts keskmise eestlase ideoloogiast, Aet Annist Teisest kirjutamisest, Kaarel Tarand hernesupist.
* Ajaloo üle arutlevad Andres Luure ja Olaf Mertelsmann.
* Kärt Hellerma vaated Eeva Pargi proosasse.
* Üks maja Beirutis.
* Muusikamaailm, kontserdipeegel.
* Kaheksa küsimust, millele peab teadma vastust enne…
-
Ei ole esimene kord, kui hapuks kiskuva muusikaelu süütutele kannatajatele sobivad kaasapanekuks kõige paremini Jüri Üdi 1974. aastal sõnastatud soovitused:
oma viiul Bruno pane kasti
sa Alfonso pista põue flööt
Küll tuleb jälle aeg, kui talendid koju tagasi kutsutakse. Igaühele nii head võimalust ei pakuta, sest
nüüd mil tsirkus teise linna kolib
vana lõvi klouni ära sööb
Kui on söödud, eks siis ole puudujate järgi näha, kes oli kloun. Seni paistab üle…
-
Sirbis:
* Luuletaja, prosaist, tõlkija, muusik ja helilooja Lauri Sommer vaatleb üksindust. Jan Kausi intervjuu.
* Tiit Hennoste, Ülo Mattheus ja Kaarel Tarand kultuurielu, Hardo Pajula ja Indrek Neivelt majanduselu vaevadest.
* Maurice Merleau-Ponty ja Walter Benjamin filosoofilisel lõikuslaual.
* Kapten Neruda armastuse laeval, noorte naiste terav keel.
* Mats Traadi tulevaimud tulemägedes.
* Antoine Chalvini meistritöö – Pariisis ilmus mahukas käsitlus Johannes Aaviku keeleuuendusest.
* Poolakas Andzej Buben Peterburi satiiriteatrit juhatamas.
* Mis toimub Ugalas, mis Linnateatris?
*…
-
Hellar Grabbi, Seitse retke isamaale. Toimetanud Urmas Tõnisson. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2010. 454 lk.
Kes võiks pagulasele ette heita igatsust isamaa järele ja võimaluse kasutamist kordki tagasi pääseda lapsepõlve- ja noorusmaale? Ka juhul, kui kojusõidupileti hind meenutab kangesti kolme veretilka, loodab sõitja ju ikkagi vanakuradiga mõne pehmema kokkuleppe teha või, eesti pärimuses, allilma härra kogunisti kotti ajada ja ise puhtalt pääseda. Olgugi, et maailmakirjandus on täis hoiatavaid näiteid, kuidas…
