-
Rupert Murdochi meediaimpeeriumi langust ning võimalikku lõppu Ühendkuningriigis on meiegi ajakirjandus juba mitmest nurgast kajastada püüdnud. Tõsi on see, et otseseid paralleele Eesti oludega Murdochi loost tõmmata ei saa. Ainuüksi juba seetõttu, et kui tegu on saareriigi demokraatia sajandi suurpuhastusega, siis meil on demokraatia kogemust heal juhul kolmandik sajandit ja sedagi pika katkestusega keskel. Teiseks, nagu ka varem kirjutatud, ei ole Eestis ajakirjandusel ja tema omanikel seda sorti hiigelvõimu ühiskonnas…
-
Reedet õnnistatakse taas Sirbiga, mille vahel lisadena ka Kultuurkapitali stipendiumitabel, Roheline Värav ja uudistootena Litograafiakeskuse vihik „Minu esimene kunstikogu“. Ostke, vaadake ja imetlege!
Sirbis tähelepanekuid fossiilkütuselise maailma lõpust, Rupert Murdochi langusest, muulaste menetlemisest, Eesti Rahva Muuseumi saatusest, kunstikriitika seisust, Leedu arhitektuurist, ja siis kõik need lõpmatud read arvustusi ja ülevaateid me kunstielu rikkustest, nagu ikka. Taas on, mida lugeda.
-
Ühel ajalehekaanel teatati kolmapäeval eksitavalt, et tulevat rahutu suvi. Vähemasti poliitikutele. Ajaleht ei tohiks niimoodi oma lugejaid eksitada. Eksitamine seisneb selles, et näidatakse me riigi tähtsaima otsustuskogu liikmeid meelekindluseta isikutena, kes juhusliku sündmuse X ajel langevad hingelistesse heitlustesse, et kas ikka toetada seda või teist, olla poolt või vastu.
-
Puhkusel eel ilmuvas Sirbi topeltnumbris lugemist augustini.
– Raamatu-, kontserdi-, teatri- ja näitusearvustusi igale heale maitsele.
– Suvejutte värsis ja proosas.
– Pikad pilgud minevikku.
– Noorte kunstnike uued lennud ehk koolilõputööd.
– Kes loeb, ei kahetse.
-
Nädal tagasi informeeris rahandusministeerium lakooniliselt avalikkust järgmise aasta riigieelarve koostamisest. Õigupoolest on ministri vastavasisuline käskkiri päris pikk ja mitme lisaga. Uudisekünnise ületas aga ainult info, et mõnel ministeeriumil on nn piirarvuna järgmisel aastal võimalik kulutada vähem raha kui tänavu. Nõnda ka kultuuriministeeriumil tervelt 6 miljoni euro võrra.
-
Eesti Rahva Muuseumi ehitamise 102. aastal saime lõpuks teada kogu tõe. Otse põhiseaduse sissejuhatuse mõtte alusel rajatud kultuuritemplit (ja seda loomulikult eeskätt sisu ja alles seejärel vormi poolest) ei olegi võimalik Eestis hoonena materialiseerida. Pahupidiselt meenutab see natuke Oleviste kiriku ehitamise legendi. Tallinlased said muiste oma Põhjala kõrgeima kirikutorni ikkagi kätte, mis sest, et võõramaa ehitajalt ja peaaegu väga kallilt. Õnneks selgitati vanakuradiga sobingus ehitaja nimi õigeaegselt välja ja nõnda…
-
Sirbiga kaasas suvine topelt-Diplomaatia ja Keele Infoleht.
Sirbis:
– Kui palju on kultuuril järgmisel aastal raha?
– Kas Eesti Rahva Muuseum jääbki ehitamata?
– Roxanna Panufnik: Tallinn väärib missat.
– Professor Parkinsoni õpetused.
– Õigusegeen ja õpitud sugu ja muu, mis kappides varjul olnud.
– Müüdi olemusest Korea müüdi näitel.
– Michel Foucault’ maitse.
– Feministlik poliitika ja institutsioonikriitika.
– Võrgustunud kultuuri inimlik nägu.
– Noort ja nooremat luulet.
– Veealuse lugeja katsumused okupeeritud Eestis.
– Rooste kui rästik.
– Eesti heliloojad Tartus ja…
-
Hommikuti, kui mu arvutisse hakkavad tungima mahukad pressiteated olukorrast kultuuripealinnas, tekib ikka küsimus: ei tea, kas need pressikirjutajad ka ise neis kohtades on käinud, mida nad minusugustele maha püüavad müüa? Tõenäoliselt mitte. Või siis on nad täiesti küünilised valetajad. Näiteks väidetakse järjekindlalt, et „kultuurikilomeeter on valmis ja rahvale avatud” ja et sellega koos „avanes linn merele”. Tallinnast kaugemal elutseja võib nende valedega äragi petta, see, kes kohale läheb, „kultuurikilomeetrilt” merd…
-
Reedel Sirp ja selle sees:
– Timo Steiner kahe esiettekande, aga mitte kuhja vahel.
– Õiguskantsler Indrek Teder: juristid ei taha olla eeskäijad.
– Lugusid Trotskist, Hitlerist ja teistest massimõrvaritest.
– Kultuur ja tema häbikilomeeter.
– Artdepoo projekt läheb edasi.
– Kunsti olukorrast Araabia Ühendemiraatides, tegevuskunst Vanas Maailmas.
– Õnneta õnnestunud õnnekonverents.
– Romaan kui katedraal Katrina Kalda sulest. Prantsuse kevad Tallinnas.
– Rõhutute teater. Krahv Dracula sügis Polygonteatris.
– Lavajõud ja sõjavägi Linnateatris.
– Netiraadio, eestimaise muusika peakanal.
– Kuidas riik…
-
Eesti Ajaloomuuseum saab laupäevast taas kasutusse põhjalikult renoveeritud ja uue ekspositsiooniga Suurgildi hoone. Uuendustele heidab valgust muuseumi teadusdirektor Tõnis Liibek.
Kui suur on Suurgildi hoones toimunud muutus ja milles see seisneb? Milliseid ajaloolisi ja ehituslikke avastusi pakkus renoveerimine? Kui üldse, siis milliseid kompromisse tuli teha (muinsuskaitse nõuded vs. muuseumi vajadused, aga ka probleemne naaber)? Kui palju on juurde saadud ekspositsioonipinda, millised varem suletud majaosad avatud?
Tõnis Liibek: Suurgildi hoones aastatel 2009– 2011…
