-
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” ettevalmistamisel on küllap ära kasutatud kogu oskusteave, parimad eksperdid ning välismainegi tarkus. Arutelud, sealhulgas avalikud, on aidanud kaasa planeerimise, mis iseseisvuse taastamise järel hästi ära unustati, kui vajaliku tegevuse rehabiliteerimisele. Meie oludes võib tunduda planeerimiseks valitud ajalõik 20 aastat Eesti kohta erakordselt julge, kuid see valik võimaldab oma ajalises lühiduses ikkagi mõnest üliolulisest, kuid ebamugavast küsimusest mööda minna või siis peita probleem eufemismide rägastikku.
-
Kilbiga võõrsilt naasnud Soome talvegladiaatorite vastuvõtupeo kõige asjatundlikumaks kommentaatoriks võinuks olla tuntud briti primatoloog Jane Goodall. Nii palju lõi Helsingi öös õhkõrna kultuurikihi alt välja seda, mis inimkarjale aastamiljoneid sama omane olnud kui tema lähisugulastele primaatidelegi.
Ja et sündmus tähtis oli, seda kinnitab ka fakt, et mõni väljaanne oma erikorrespondendigi otse epitsentrisse saatis – luksuspraktika, mida meie õhukese rahakotiga meediaorganisatsioonid üliharva endale lubavad. Aga kuidas saakski jätta kajastamata naabrist üleolekutunnet toitva…
-
Sirbis:
– Kellele ja milleks tehakse üleriigilist planeeringut aastani 2030 ja sealt edasi? Millised ohud tulevikuteel varitsevad ja kas õnnestub planeeringut ka nii kehtestada, et kõik alamad planeeringud sellega kooskõlla langevad? Vestlusring ja kommentaarid.
– Rikastavast erinevusest erinevusi rikastavad kuraatorid Anders Härm, Rebeka Põldsam ja Airi Triisberg. Probleem olemise tundest.
– Lauri Mälksoo meie panusest rahvusvahelisse õigusesse.
– Jätkujuttu kultuurkapitali tulevikust.
– Paarist raamatust, mis võinuksid ka olemata olla.
– Tiibeti nüüdiskirjandus.
– Eesti romaani saatus.
– Süsteemitu…
-
Praeguseks teab juba küllap viimnegi huvitatu, et pikkade vaikuseaastate järel on loovisikutesse kogunenud taas piisavalt tahtmist oma eluala suurim finantsorganisatsioon ehk Eesti Kultuurkapital üle vaadata ja olemasolevatele lisaks ka mõnele uuele tegevussuunale juhtida. Oma juunikuisel koosolekul soovib kultuurkapitali praegune nõukogu heaks kiita kultuurkapitali arengusuundade dokumendi aastateks 2012–2015, selle tööversioon on soovijatele kättesaadav näiteks Eesti Kultuuri Koja kodulehel (www.kultuurikoda.eu). Et kultuuriministri juhitava nõukogu otsus saaks asjatundlik ning võimalikult kõiki arvamusi arvestav, oodatakse…
-
Harjumuspärase muutmine on raske. Seda eriti juhtudel, kui kehtiva olukorra tekkepõhjused on ammu ununenud. Inimene on ju tuntud kui eriti kohanemisvõimeline liik, kes oma peas ka pikaajalisele ebanormaalsusele kindlasti õigustuse leiab, nagu eestlased võiksid hästi mäletada mitte veel piisavalt kaua aega tagasi lõppenud okupatsiooniajast, mil väga paljude jaoks ebamoraalsusest sai normaalsus.
Et üks linn on seest tühi ja lage, kuulub nii linnaehituslikus, -majanduslikus kui ka esteetilises plaanis ebanormaalsuste hulka. Linn kui organism…
-
Sirbis:
– ERSO tõuseb pärast kriisi uuele elule. Intervjuu direktor Kadri Taliga.
– Kaarel Tarand ja Jaak Allik, sellest kas ja kuidas kulka rahule jätta.
– Eesti majandusreformide B-proovi tulemused.
– Kirke Kangro dekonstruktsioonid.
– Peterburi Jaani kiriku esimene hooaeg kontserdisaalina.
– Kuidas saada kirjameheks ehk Mario Vargas Llosa.
– Dante, keskne luuletaja.
– Merilai „metafüüsika“.
– Lennukas „Casanova“ Tartus.
– Läänemaise teatri kõrbeaskees VAT-teatri „Nisa“ kujul.
– Hermanis uhkes üksinduses.
– Põhust ja ökoloogilisest ehitamisest Rene Valneriga.
– Skoone bastioni põhuarhitektuur ja…
-
Sirbis:
· Joachim Herzi hiigelpärand jõuab Eestisse.
· Kas kultuurkapital vajab remonti?
· Meie ja OECD – kas võtta soovitusi kuulda või mitte?
· Doktor Barbi Pilvre diagnoosid ühiskonnale.
· Mis hakkab juhtuma „Prima vistal“?
· Nipernaadiga tunnustatud Mehis Heinsaar ja tema lemmiknaine.
· Kirjandus ei mõju enam. Ja kirjandit kirjutada on nõme.
· Hovenbitzer – Donizetti lavastaja Tartus.
· Jazzkaar kirikus, mustas kastis ja kontserdimajas.
· Harrastajate „Patukahetseja“ ja harrastusteater üldse.
· Peterburi festivalil näidati Euroopa teatriauhindede saajaid.
· Riigiarhitekt ja…
-
Nagu hiljuti tagantjärele selgus, pärineb loomeinimeste hulgas viimastel nädalatel sahinat tekitanud mõte koostada Eesti Kultuurkapitalile ajaliselt pikemaid sihte seadev arengukava juba möödunud suvest ning toonaselt rahandusministeeriumi kantslerilt Tea Varrakult. Kõike rahandusministeeriumist tulevat ei saa automaatselt halvaks pidada, kuid igasugustel „mõõdetavaid eesmärke“ nõudvatel algatustel on me riigis tugev formalismi lõhn juures. Protsess on praeguseks jõudnud peaaegu maani, kus uuel kultuuriministril, kes ühtlasi ka kulka nõukogu esimees, tuleb otsustada, kas kogu arengukava idee…
-
Kolmapäeval ärkas ennistamisjärgsele uuele elule kahe sajandi vanune Tartu tähetorn. Loodetavasti rikastub eestlaste argikeel sündmuse tagajärjel selliste unarsõnadega nagu „refraktor” (eriti Fraunhoferi, aga ka Zeissi oma), „heliomeeter” ja „astrograaf”. Samuti on ülikooli ajaloomuuseumi osana tööle hakkav tähetorn heaks ettekäändeks meenutada XIX sajandi Eesti suuri teadlasi. Eriti muidugi Friedrich Georg Wilhelm Struvet, aga ka tema kaasaegseid ja muidu seotud „kaubamärke”, mis toovad Eestile tänase päevani rahaks konverteeritavat tuntust.
-
Sirbis:
· Põhuteater alustab, sest teisiti ta ei või.
· Kui oleks Gregory Ashworthi teha, muudaks ta Tallinna transpordipoliitikat. Ja mitte ainult, ruumiteaduste professor Groningenist teab muidki lahendusi.
· Kuidas televisioon noori püüab ja kas see ka õnnestub?
· Hingelindude lend.
· Miks me segakooriasjanduses lätlaste vastu ei saa?
· Inimese Mõõde II – eesti kirjanike tegevusest 1960-70ndatel aastatel.
· Veel neli filmi „Eesti lugude“ sarjast.
· Haapsalu õudusfilmide festival.
· Lausabsurdi kogupaugud: Ivanovid jõulukuuse all.
· Mida teeb aeg…
