-
Ülikoolides on ärevad ajad, sest minister Jaak Aaviksoo algatatud muutused ei ole kõigile kaugeltki ühtviisi meele järgi. Rektorite nõukogu seisukoht paistab olevat, et (avalikud) ülikoolid on ministri plaanidega nõus küll, kui vaid kõvasti raha juurde antakse. Kuid on ebarealistlik arvata, nagu võiks Eesti riik oma hariduskulusid (osakaaluna SKTst) piiramatult suurendada, minna mööda ka Soomest ja Rootsist, kes praegu selle ala üleilmse edetabeli tipus seisavad.
Mõistagi võib iga maksumaksja küsida, kas selle…
-
Lehes:
– Linnainstallatsioonide festivali käekäigust.
– Filosoofia on teaduse liitlane.
– Olukorrast ülikoolis ja olukorrast Norras.
– Soolise võrdõiguslikkuse õnnest ja õnnetusest.
– Avangard ja abstraktne kunstis, postmodernism teatris.
– Minevikust võlutud uus muusika.
– Vanamuusikafestivalid Haapsalus ja Viljandis.
– Kirjanikud ja kirjanikujannad.
– Kristiina Ehin, monogaamlane hädas.
– Sloveenia arhitektuur.
– Armastuskolmnurk kinos.
– Setude peko.
– Ja veel nii mõndagi.
-
Rupert Murdochi meediaimpeeriumi langust ning võimalikku lõppu Ühendkuningriigis on meiegi ajakirjandus juba mitmest nurgast kajastada püüdnud. Tõsi on see, et otseseid paralleele Eesti oludega Murdochi loost tõmmata ei saa. Ainuüksi juba seetõttu, et kui tegu on saareriigi demokraatia sajandi suurpuhastusega, siis meil on demokraatia kogemust heal juhul kolmandik sajandit ja sedagi pika katkestusega keskel. Teiseks, nagu ka varem kirjutatud, ei ole Eestis ajakirjandusel ja tema omanikel seda sorti hiigelvõimu ühiskonnas…
-
Reedet õnnistatakse taas Sirbiga, mille vahel lisadena ka Kultuurkapitali stipendiumitabel, Roheline Värav ja uudistootena Litograafiakeskuse vihik „Minu esimene kunstikogu“. Ostke, vaadake ja imetlege!
Sirbis tähelepanekuid fossiilkütuselise maailma lõpust, Rupert Murdochi langusest, muulaste menetlemisest, Eesti Rahva Muuseumi saatusest, kunstikriitika seisust, Leedu arhitektuurist, ja siis kõik need lõpmatud read arvustusi ja ülevaateid me kunstielu rikkustest, nagu ikka. Taas on, mida lugeda.
-
Ühel ajalehekaanel teatati kolmapäeval eksitavalt, et tulevat rahutu suvi. Vähemasti poliitikutele. Ajaleht ei tohiks niimoodi oma lugejaid eksitada. Eksitamine seisneb selles, et näidatakse me riigi tähtsaima otsustuskogu liikmeid meelekindluseta isikutena, kes juhusliku sündmuse X ajel langevad hingelistesse heitlustesse, et kas ikka toetada seda või teist, olla poolt või vastu.
-
Puhkusel eel ilmuvas Sirbi topeltnumbris lugemist augustini.
– Raamatu-, kontserdi-, teatri- ja näitusearvustusi igale heale maitsele.
– Suvejutte värsis ja proosas.
– Pikad pilgud minevikku.
– Noorte kunstnike uued lennud ehk koolilõputööd.
– Kes loeb, ei kahetse.
-
Nädal tagasi informeeris rahandusministeerium lakooniliselt avalikkust järgmise aasta riigieelarve koostamisest. Õigupoolest on ministri vastavasisuline käskkiri päris pikk ja mitme lisaga. Uudisekünnise ületas aga ainult info, et mõnel ministeeriumil on nn piirarvuna järgmisel aastal võimalik kulutada vähem raha kui tänavu. Nõnda ka kultuuriministeeriumil tervelt 6 miljoni euro võrra.
-
Eesti Rahva Muuseumi ehitamise 102. aastal saime lõpuks teada kogu tõe. Otse põhiseaduse sissejuhatuse mõtte alusel rajatud kultuuritemplit (ja seda loomulikult eeskätt sisu ja alles seejärel vormi poolest) ei olegi võimalik Eestis hoonena materialiseerida. Pahupidiselt meenutab see natuke Oleviste kiriku ehitamise legendi. Tallinlased said muiste oma Põhjala kõrgeima kirikutorni ikkagi kätte, mis sest, et võõramaa ehitajalt ja peaaegu väga kallilt. Õnneks selgitati vanakuradiga sobingus ehitaja nimi õigeaegselt välja ja nõnda…
-
Sirbiga kaasas suvine topelt-Diplomaatia ja Keele Infoleht.
Sirbis:
– Kui palju on kultuuril järgmisel aastal raha?
– Kas Eesti Rahva Muuseum jääbki ehitamata?
– Roxanna Panufnik: Tallinn väärib missat.
– Professor Parkinsoni õpetused.
– Õigusegeen ja õpitud sugu ja muu, mis kappides varjul olnud.
– Müüdi olemusest Korea müüdi näitel.
– Michel Foucault’ maitse.
– Feministlik poliitika ja institutsioonikriitika.
– Võrgustunud kultuuri inimlik nägu.
– Noort ja nooremat luulet.
– Veealuse lugeja katsumused okupeeritud Eestis.
– Rooste kui rästik.
– Eesti heliloojad Tartus ja…
-
Hommikuti, kui mu arvutisse hakkavad tungima mahukad pressiteated olukorrast kultuuripealinnas, tekib ikka küsimus: ei tea, kas need pressikirjutajad ka ise neis kohtades on käinud, mida nad minusugustele maha püüavad müüa? Tõenäoliselt mitte. Või siis on nad täiesti küünilised valetajad. Näiteks väidetakse järjekindlalt, et „kultuurikilomeeter on valmis ja rahvale avatud” ja et sellega koos „avanes linn merele”. Tallinnast kaugemal elutseja võib nende valedega äragi petta, see, kes kohale läheb, „kultuurikilomeetrilt” merd…
