-
Värske Sirp on paksenenud teaduse lehekülgede võrra ning ilmub nüüd 32-küljelisena.
Teaduskülgedel vahetavad Hardo Aasmäe ja Andres Luure mõtteid entsüklopeediate tuleviku üle, Toivo Maimets aga räägib sellest, miks ja millises osas on teaduselu korraldavad seadused puudulikud või koguni vastuolus akadeemilise ilma arenguvajadustega.
Sirbis veel:
– Kuidas 50 ja 40 aastat tagasi monumentaalkunsti asjus otsuseid langetati?
– Mis mõte on inimarengu aruannetel?
– Mida saaks presidenti valides paremini teha?
– Mis loom on maastiku-urbanistika ja mida ta…
-
Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek. 1991. Kuus otsustavat kuud. Toimetaja Tiit Hennoste, keeletoimetaja Katrin Hallas. Kujundaja Tarmo Rajamets. AS Eesti Ajalehed, 2011. 336 lk.
Reportaaž on väga vahetu žanr. Toimuvat kirjeldatakse justkui pealtnägija silmadega otse sündmuskohalt. Reportaaživorm võimaldab vältida hinnangut, analüüsi, keerulistes olukordades poolevalikut. Autor saab öelda, et on vaid dokumentalist, nagu kaamera, mis kellegi käe suunamata lahinguväljal jäädvustab lihtsalt kõike, mis objektiivi ette jääb. Eelöeldu kehtib ka 20 aasta taguse…
-
Kuigi riiklik eksamikeskus pealkirjastas ise hoolikalt ja korrektselt oma info kui „2011. aasta riigieksamite statistika”, sai sellest ajakirjanduses traditsiooniliselt „edetabel”, „TOPP” ja „parimad koolid”. Statistika ja edetabel ei ole sünonüümid. Üks on infotoode, teine meelelahutus. Kuid me elame läbi ja üle Eesti ajaloo seni kõige meelelahutuslikumat episoodi ja kus sa siis ilma edetabeli ja horoskoobita saad! Nagu hea statistika ikka, annab eksamitulemuste kõrvutamine palju vastuseid ja tekitab nii mõnegi lisaküsimuse. Põhiliselt…
-
Sirbiga kaasas minu esimese kunstikogu teine portsjon – Maarit Murka
Sirbis:
Viimased tagasivaated kahele vabaduskümnendile.
Tarmo Vahteri ajalooline mammutreportaaž.
Anne Türnpu sahmerdab sugrilastega Põhuteatris.
Kaks Brežnevi-käsitlust Venemaalt eesti keeles.
Monomaanide kokkutulek Pärnus.
Peeter Jalaka igavikunupp.
Elis Saarevälja, Alice Kase, Uno Roosvalti näitused.
Ensor, de Bruycker ja Wiiralt, kõik Kumus.
Muusikamaailm. Muusika kui imerohi. Yes.
Vene bukett: Harms, Dovlatov ja Tsvetajeva.
Järg Tallinna ranna-alade planeerimisele.
Kuressaare staadioni konkurss.
Põldma ja Ernits tegutsevad jälle.
Armeenia film.
Paavo Järvi tuleb prantslastega.
Ja veel mõndagi värskendavat lugemist.
-
Sünnipäevaks niidan suvilas muru ära, koristan toa, jätan suitsetamise maha, maksan sõpradele võlad, pühin korstna, paikan katkise aia, vastan kõik vastamata kirjad, teen seda teist ja viiendat, annan jumalale, mis jumala, ja keisrile, mis keisri jagu. Sünni- ja muudel tähtpäevadel on tugev motiveeriv tõukejõud. Kalendritähtpäevade tähistamine on ürgne komme ja, näinud nende kasutegurit, on organiseerunud ühiskondade kalendripidajad suutnud tähtpäevade ja nendega seotud kombestiku hulka pidevalt suurendada. Mõnel pool on ökonomistid…
-
Sirbis:
Veel kord taastamisest – iseseisvuse taastamisest. Seekord Rein Raua, Marju Lauristini, Mikko Lagerspetzi, Aili Aarelaiu, Evi Arujärve ja Ilmar Raagi vaated isamaal sündinud asjadele.
Sirbis veel:
– Tallinna kilude tänapäev ja linna muistsed kohtuasjad;
– Luuletajad luuletavad luulet ja arutlevad luule üle;
– Tervendavat suveteatrit Viinistus ja Saueaugul;
– Maailmapärandi kuuluvusest;
– Väljakud võistlevad vabaduse au pärast;
– Neutraalse ruumi ergastaja Maria Arusoo;
– Parzifal jõuab Eestisse ja otse valukotta;
– Multikultuuriline Tracey Emin Londonis;
– Volgi vaimu puudutused;
– Tallinna…
-
Kui mingil inimvaimu saadusel kaob (või puudub) ennustamisvõime, siis ei saa tõenäoliselt tegu olla teadusega. Majandusteadus on ehk küll suutnud mõne vana teooria toel maailmamajanduses toimuvat tagantjärele tarkusega põhjendada, kuid akadeemilist seletust selle kohta, mis hakkab edaspidi juhtuma ning kuidas vankrit rööbastel hoida, pole siiamaani kosta olnud. Teadusest tühja kohta on usukuulutajad alati varmad täitma ning praegune aeg pole erand.
-
Sirbis:
* Sirbi autorid jätkavad kahe vabadusekümnendi õnnestumiste ja ebaõnnestumiste vaagimist: seekord Tiit Hennoste, Hent, Kalmo, Raivo Vetik ja Alari Purju.
* Viljandi au päästmine ehk õigustamatu kriitika kriitika.
* Tallinna rannaala kolm unistuste planeeringut.
* Kommunist ja parteilane. Olev Remsu ja Teet Kallas hindavad Enn Vetemaa mahukat Naani-käsitlust.
* Haapsalus veeti jälle seanahka.
* Järvide festivali ilus algus.
* Urmas Lennuki lavastamine Vargamäel ja Jänedal.
* Ja veel nädalavahetuse jagu vahedat ja vahetut lugemist.
-
Tänavu oktoobris ületab inimkonna üldarv maailmas 7 miljardi piiri. Juba mitu sajandit ei mahu inimesed enam elama kuni 150 elanikuga küladesse, mis enda ümbruskonna põldude abil ise ära toidavad. Linn kui elukeskkond on eksisteerinud paralleelselt agraarühiskonnaga selle algusest saadik, kuid alles demograafiline plahvatus möödunud sajandil tegi linnast ainuvõimaliku ja aastast 2008 ka maailma elanikkonna enamuse elupaiga. Hinnanguliselt terve aastasaja vältavast ja inimkonna viimase 10 000 aasta ajaloos ainulaadsest demograafilise siirde perioodist…
-
Statistikaamet rõõmustas nädal tagasi järjekordse aastaraamatuga. Nagu ikka, leidub seal ka napp kultuuripeatükk. Kultuuri „tarbimist” ei mõõdeta me riigis just üleliia mitmes kategoorias, aga andmed, mida kogutakse ja esitatakse, kõnelevad selget keelt: tähtsaim teatri- ja filmikunsti nautimise mõjutaja on raha. Sama kehtib loomulikult raamatute ostmise jm tasulise kohta. Kitsamatel aegadel valitakse rahakoti järgi ning pole imeks panna, et kümnendi madalaima hinnatasemega kino sai ka majandusliku kitsikuse päevil külastajaid juurde, keskmiselt…
