-
Ehkki välja vahetatud on kogu lavakujundus ja samuti osatäitjad, kehtib Eduard Vilde sajanditagune Mahtra sõja põhjuste kohta kirja pandud üldistus (vt esikülge) osaliselt tänapäevani. Kehtiv seadus ja kord on ajale jalgu jäänud ega rahulda enam paljusid. Õhus on kuulujuttu ja ootust, et millalgi ja kuskil hakkavad kehtima riigi kultuuripoliitika uued põhisuunad. Et see, mis teoksil ja tulekul, ainult kumuks ei jääkski, tuleb igal huvilisel mõistagi midagi palju enamat ette võtta…
-
Sirbis:
– Mis saab riigi uuest kultuuripoliitikast? Kuidas ja millal?
– Mida teha erakondadega, rahastada või kontrollida? Või mõlemat?
– Mismoodi käitub edaspidi inimkonna vägevaim väljamõeldis raha?
– Mida head teeb meile Zola?
– Kes sai Siugja Sulepea, kes Ervin Pütsepa auhinna?
– Mis saab Tartu muuseumi(de)st?
– Milline oli nädal muusika- ja kunstielus.
– Milliseid pruute koolitatakse Tõstamaal?
– Mis juhtus teadusfilosoofia maailmakongressil?
– Millise monumendi said õigeusu sakraalhooned?
– Miks Kaurismäe film on Hollywoodi lõpuga?
– Kas hakkame uueks fosforiidisõjaks…
-
Raul Vaiksoo, Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn-Narva. Kujundanud
Raul Vaiksoo ja Heino Prunsvelt, keeletoimetaja Marika Lall. Arhitektuurikirjastus Solness, 2011. 360 lk.
Kõige kindlama tõendi keeletoimetaja ja korrektori vajalikkuse ja tähtsuse kohta raamatukultuuris saab teostest, mille valmistamisel neid pole osalema võetud. Kui ehk kirjade järgi ongi võetud, nagu kõnealusel juhul, siis kas ebakompetentne isik või on talle lihtsalt ebarealistlikult vähe tööaega antud. Viimast ei tahaks uskuda, sest vigade iseloom osutab ikka teadmatusele, mitte…
-
Ei pea olema meediaekspert ega suhtekorraldusgeenius, et teada, kuidas Eesti ajakirjandusse uudiseid tekitada. See on imelihtne, nagu kultuuriminister Rein Lang esmaspäevases Vikerraadio saates taas tõestas. Iseenesest pole midagi uudisväärtuslikku faktis, et Tartu kunstimuuseum ei ela õlitatud järjel. Imestama paneb aga see, millise järjekindlusega jaksavad asjaosalised teeselda imestust, kui keegi otsustajakõrgemalseisja midagi ütleb. Eriti majade kohta. Nagu poleks enne midagi kuulnud ega aimanud.
-
Sirbis:
– Mis loom on kulturoomika ja mis ime roheline keemia?
– Millised vastuolud paistavad välja inimarengu aruande hariduse osast?
– Kuidas raha sumeritest saadik rattaid on õlitanud ja miks õli paistab otsakorral olevat?
– Snyderi ja Naimarki arusaamad massimõrvade üleeuroopalisest dimensioonist.
– Mitu teed kultuurist kabuurini Tom Waitsi „Black Rideris“.
– Vanemuise uus hooaeg – täis häid näitlejaid ja head draamat, lubab Urmas Lennuk.
– Näidendivõistlus 2011.
– Muti viies köide.
– Merilai inaugureerimine.
– Härm, suurepärane kuraator.
– Kunst…
-
Inimarengu aruande tänavuse väljaande koostajad läksid välja riskile, loodetavasti teadlikule. Müügi seisukohalt on võrdluse või edetabeli pakkumine kindel läbilöök meedias, kuid seejuures võib varju jääda kogu aruande tõsisem sisu. Nädal aega ongi aruande koostajad pidanud järjest selgitama, et kolme Läänemere idakalda riigi hetkejärjestus globaalselt ega lokaalselt pole see, mis peaks tekitama rahvuslikku uhkust või alaväärsust. Ega seegi, millest valitsused strateegilises planeerimises võiksid juhinduda.
-
Sirbis:
– Eesti inimarengu aruande head ja vead. Arvavad Kaarel Tarand, Anvar Samost, Mati Heidmets, Juhan Kivirähk, Veronika Kalmus; ja eriti olukorrast Lätis Alari Purju.
– Meister Rein Maran 80.
– Kaksiktornide huku aastapäev – kes kardab 11. septembrit?
– TAB ehk arhitektuuribiennaal Tallinnas, näitused ja meeleolud. Viini Eksiilid.
– Kirjutavad: Jim Ashilevi ja Albert Trapeež.
– Sirje Kiini Kotkajärve kangastused.
– Teaduskorralduse tulevik: kriitikat akadeemiast Leo Mõtuselt, enesekaitset ministeeriumist Indrek Reimandilt.
– Mitu vaadet ehtekunstile.
– 1970ndate psühhedeelne…
-
Seoses presidendi valimistega juhtus paar olulist asja. Esiteks muidugi valiti Eestile president. Teiseks õnnestus see riigikogus ja kohe esimeses hääletusvoorus, mille eest sai riigikogu ka mitmelt poolt tublisti kiita. Edasiminek, võiks öelda. Jah ja ei. Igal juhul peab vaba ja tervemõistuslik organism (nagu meie ühiskond seda on) tegelema pideva eneseanalüüsiga ning tegevuse käigus ilmnenud puudujääkide likvideerimisega. Teha nägu, et presidendi valimine õnnestus veatult ja täiuslikult, on enesepettus. Puudujääke oli palju.
-
Värske Sirp on paksenenud teaduse lehekülgede võrra ning ilmub nüüd 32-küljelisena.
Teaduskülgedel vahetavad Hardo Aasmäe ja Andres Luure mõtteid entsüklopeediate tuleviku üle, Toivo Maimets aga räägib sellest, miks ja millises osas on teaduselu korraldavad seadused puudulikud või koguni vastuolus akadeemilise ilma arenguvajadustega.
Sirbis veel:
– Kuidas 50 ja 40 aastat tagasi monumentaalkunsti asjus otsuseid langetati?
– Mis mõte on inimarengu aruannetel?
– Mida saaks presidenti valides paremini teha?
– Mis loom on maastiku-urbanistika ja mida ta…
-
Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek. 1991. Kuus otsustavat kuud. Toimetaja Tiit Hennoste, keeletoimetaja Katrin Hallas. Kujundaja Tarmo Rajamets. AS Eesti Ajalehed, 2011. 336 lk.
Reportaaž on väga vahetu žanr. Toimuvat kirjeldatakse justkui pealtnägija silmadega otse sündmuskohalt. Reportaaživorm võimaldab vältida hinnangut, analüüsi, keerulistes olukordades poolevalikut. Autor saab öelda, et on vaid dokumentalist, nagu kaamera, mis kellegi käe suunamata lahinguväljal jäädvustab lihtsalt kõike, mis objektiivi ette jääb. Eelöeldu kehtib ka 20 aasta taguse…
