-
Kui mingil inimvaimu saadusel kaob (või puudub) ennustamisvõime, siis ei saa tõenäoliselt tegu olla teadusega. Majandusteadus on ehk küll suutnud mõne vana teooria toel maailmamajanduses toimuvat tagantjärele tarkusega põhjendada, kuid akadeemilist seletust selle kohta, mis hakkab edaspidi juhtuma ning kuidas vankrit rööbastel hoida, pole siiamaani kosta olnud. Teadusest tühja kohta on usukuulutajad alati varmad täitma ning praegune aeg pole erand.
-
Sirbis:
* Sirbi autorid jätkavad kahe vabadusekümnendi õnnestumiste ja ebaõnnestumiste vaagimist: seekord Tiit Hennoste, Hent, Kalmo, Raivo Vetik ja Alari Purju.
* Viljandi au päästmine ehk õigustamatu kriitika kriitika.
* Tallinna rannaala kolm unistuste planeeringut.
* Kommunist ja parteilane. Olev Remsu ja Teet Kallas hindavad Enn Vetemaa mahukat Naani-käsitlust.
* Haapsalus veeti jälle seanahka.
* Järvide festivali ilus algus.
* Urmas Lennuki lavastamine Vargamäel ja Jänedal.
* Ja veel nädalavahetuse jagu vahedat ja vahetut lugemist.
-
Tänavu oktoobris ületab inimkonna üldarv maailmas 7 miljardi piiri. Juba mitu sajandit ei mahu inimesed enam elama kuni 150 elanikuga küladesse, mis enda ümbruskonna põldude abil ise ära toidavad. Linn kui elukeskkond on eksisteerinud paralleelselt agraarühiskonnaga selle algusest saadik, kuid alles demograafiline plahvatus möödunud sajandil tegi linnast ainuvõimaliku ja aastast 2008 ka maailma elanikkonna enamuse elupaiga. Hinnanguliselt terve aastasaja vältavast ja inimkonna viimase 10 000 aasta ajaloos ainulaadsest demograafilise siirde perioodist…
-
Statistikaamet rõõmustas nädal tagasi järjekordse aastaraamatuga. Nagu ikka, leidub seal ka napp kultuuripeatükk. Kultuuri „tarbimist” ei mõõdeta me riigis just üleliia mitmes kategoorias, aga andmed, mida kogutakse ja esitatakse, kõnelevad selget keelt: tähtsaim teatri- ja filmikunsti nautimise mõjutaja on raha. Sama kehtib loomulikult raamatute ostmise jm tasulise kohta. Kitsamatel aegadel valitakse rahakoti järgi ning pole imeks panna, et kümnendi madalaima hinnatasemega kino sai ka majandusliku kitsikuse päevil külastajaid juurde, keskmiselt…
-
Sirbis:
Tagasivaated saavutatule. Augustis täitub 20 aastat riikliku iseseisvuse veretust taastamisest. Kolmel nädalal hindavad Sirbi autorid ühiskonna saavutusi kahe kümnendi jooksul. Sel nädalal teevad algust Tõnu Õnnepalu, Jüri Raidla, Kersti Kaljulaid, Ülle Madise ja Hardo Pajula.
Mis saab Eesti sandimatest linnadest? Kas seista külma kõrvaltvaatajana nende inimtühjaks voolamise juures või püüda tulevikku planeerida?
Ülevaated ja arvustused festivalidest ja raamatutest, näitustest, kontsertidest ja filmidest Sirib asjatundlike autorite esituses.
Intervjuud Martin Saare, Sebastian Nüblingi, Jüri Haini…
-
Kristiina Ehin, Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud. Autori joonistused. Pegasus, 2011. 2 köidet. 78 ja 96 lk.
Kuulsus on pahatihti enesekriitilise meelega pöördvõrdelises seoses. Mida rohkem kiitust kriitikutelt ja kõrgemalt poolt (preemiate, auhindade, vastuvõtukutsete kujul) oled pälvinud, seda hõlpsamini võib tunduma hakata, et kõik, mis suust ja sulest pudeneb, on puhas kuld juba ainuüksi seetõttu, et see pudeneb, minu, kuulsuse suust. Lisaks põhioskusele (mis on reeglina ausalt õpitud) kipub näima, et…
-
Ülikoolides on ärevad ajad, sest minister Jaak Aaviksoo algatatud muutused ei ole kõigile kaugeltki ühtviisi meele järgi. Rektorite nõukogu seisukoht paistab olevat, et (avalikud) ülikoolid on ministri plaanidega nõus küll, kui vaid kõvasti raha juurde antakse. Kuid on ebarealistlik arvata, nagu võiks Eesti riik oma hariduskulusid (osakaaluna SKTst) piiramatult suurendada, minna mööda ka Soomest ja Rootsist, kes praegu selle ala üleilmse edetabeli tipus seisavad.
Mõistagi võib iga maksumaksja küsida, kas selle…
-
Lehes:
– Linnainstallatsioonide festivali käekäigust.
– Filosoofia on teaduse liitlane.
– Olukorrast ülikoolis ja olukorrast Norras.
– Soolise võrdõiguslikkuse õnnest ja õnnetusest.
– Avangard ja abstraktne kunstis, postmodernism teatris.
– Minevikust võlutud uus muusika.
– Vanamuusikafestivalid Haapsalus ja Viljandis.
– Kirjanikud ja kirjanikujannad.
– Kristiina Ehin, monogaamlane hädas.
– Sloveenia arhitektuur.
– Armastuskolmnurk kinos.
– Setude peko.
– Ja veel nii mõndagi.
-
Rupert Murdochi meediaimpeeriumi langust ning võimalikku lõppu Ühendkuningriigis on meiegi ajakirjandus juba mitmest nurgast kajastada püüdnud. Tõsi on see, et otseseid paralleele Eesti oludega Murdochi loost tõmmata ei saa. Ainuüksi juba seetõttu, et kui tegu on saareriigi demokraatia sajandi suurpuhastusega, siis meil on demokraatia kogemust heal juhul kolmandik sajandit ja sedagi pika katkestusega keskel. Teiseks, nagu ka varem kirjutatud, ei ole Eestis ajakirjandusel ja tema omanikel seda sorti hiigelvõimu ühiskonnas…
-
Reedet õnnistatakse taas Sirbiga, mille vahel lisadena ka Kultuurkapitali stipendiumitabel, Roheline Värav ja uudistootena Litograafiakeskuse vihik „Minu esimene kunstikogu“. Ostke, vaadake ja imetlege!
Sirbis tähelepanekuid fossiilkütuselise maailma lõpust, Rupert Murdochi langusest, muulaste menetlemisest, Eesti Rahva Muuseumi saatusest, kunstikriitika seisust, Leedu arhitektuurist, ja siis kõik need lõpmatud read arvustusi ja ülevaateid me kunstielu rikkustest, nagu ikka. Taas on, mida lugeda.
