-
Turud olla ikka närvilised, kinnitas ükspäev üle ka rahandusminister Ligi. Tõelisest närvilisusest on asi siiski kaugel, kui meenutada võrdluseks kas või 1999. aasta sügist Tallinna keskturul. Teoreetiliselt saab liblika tiivalöögist alguse orkaan ja viimane tilk paneb karika üle ääre ajama. Meil võiks siiski olla silma, närvi ja aega selleks, et tiivalöökide ja orkaanide vahel vahet teha ning mõista, et viimasel tilgal pole ilma sellele eelnenuteta šanssi uputuse tekitamiseks. Ja eeskätt…
-
Keele Infoleht vaatleb riiklikku väärtusarendusprogrammi ja eriti selle keelekomponenti.
Sirbis:
– Kunstikriitika staatusest ja saatusest Eestis; mis on ja mida oodatakse.
– Millal hukkub Euroopa ja millal maailm?
– Unesnõiduja. Mardikate määraja. Hullunud Tartu.
– Lynn Margulis. Zafra Lerman ja teadusest tantsimine. Maasoojus ja Eesti.
– Liisa Smithi eksperimendid Londonis.
– Kommunismiohvrite memoriaali võistlus.
– Valli Lember-Bogatkina, Mall Nukke, Maria Valdma ja Kaie Partsi näitused.
– Videvikuaeg ja pärismusmuusika. Lauri Väinmaa tagasitulek.
– Tälinmjuusikviigitamine argikeeles.
– Veel mõned filmid PÖFFilt.
– Ja…
-
Uskmatute viimnepäev on lähedal! „Šveitsi suurpanga Credit Suisse analüütikud avaldasid eile raporti, millele panid pealkirjaks „Euro viimased päevad””, informeerib portaal e24. Hardo Pajula jutustab oma arvamusveerus väsimatult sellest, et eelmise sajandi õnneaega pole Euroopal tagasi loota. Välismaine analüütik X ja ajaleht Y levitavad teateid Saksa-Prantsuse salaplaanist. Saksamaa on nakatunud, Hispaania kriisi rindejoonel, Ungari palub ja Portugal anub. Poolparteilises rahvaliikumises kaugel Manhattani saarel näevad kaug- ja lähivaatlejad uue maailmarevolutsiooni sädet. Alles…
-
Reedel Sirp kunstikoguga
Sirbiga kaasas käivas Minu Esimeses Kunstikogus seekord Jaan Toomik.
Sirbis:
– Lisavaateid rahvaraamatukogude muredele.
– Olev Siinmaa igast küljest.
– PÖFFi filmid mitmest küljest.
– Kõikvõimalikud klaverisündmused festivalist toonmeistrivõistlusteni.
– Valguse ja varju võlur Geoffrey Ozin.
– Peeter Helme suhtedraamad.
– Raamatupood kui keskkond.
– Muusikamaailm.
– Meelis Oidsalu puuduv seisukoht „Amy seisukohast“.
– Tadeusz Kantor Kadriorus.
– Pikaealisus kui klassivõitlus.
– Siberi eestlaste tutvustamine Torontos.
– Wall Streeti okupeerimine ja uusvana Fukuyama.
– Ja veel ja veel ja veel kultuurijutte.
-
Nädalatagune kultuurifoorum Haapsalus oli hea ettekääne mitmesuguste teemaarenduste algatamiseks. Loomulikult ei ole ükski rahvakogunemine ideaalne tööformaat mingi dokumendi sõnastamiseks, seetõttu pidid pettuma kõik need (kui selliseid oli), kes lootsid „oma rea” sissekirjutamist uude kultuuripoliitika põhisuundade dokumenti. Kui need põhisuunad kunagi valmivad, siis on tegu kollektiivse loomingu ja tahtega. Nagu mõnestki foorumijutust välja koorus, võib see kollektiivne tahe vägagi hõlpsasti vastuollu minna üksikisikute tahtega.
Üksikisiku, eriti loova indiviidi valikutele keskendus oma avakõnes…
-
Reedel Sirp, nagu ikka
· RAM tegi Pariisis maksimumi.
· President Ilves opositsioonilisuse otstarbekusest vaba maa loomeilmas.
· „Eesti mõtteloo“ teine sada.
· Viis aastat laboratoorset linnaplaneerimist.
· Soomlase veider kirjatöö, millele Tallinna ülikool kraadi tahab anda.
· Performantsid Viru hotellis.
· Eesti solistid Soome rahvusooperis.
· Mats Traat ja uued Harala elulood.
· Uskumise ja teadmise vastandumine.
· Kaljo Kiisa filmid ja raamat.
· Konstantin Bogomolov stagnatsioonitekist Venemaal.
· Hvostovi passioon.
· Lavakooli tudengite püstijalakomöödiad.
· Kultuurisaadete veri ja pisarad.
· Arvustusi, arvamusi, ülevaateid…
-
Ajuti meenutab Rein Langi tegutsemine oma valitsemisalas kaadreid filmist, kus peategelane siseneb mõnesse ammu hüljatud lossi: poolvalguses on näha, et kõik elutu seal kardinatest mööblini on terve, kuid kaetud paksu tolmukihiga. Kuskil sätendab valgusvihus priske ämblikuvõrk. Lilled vaasis pudenevad puudutamisel pulbriks ja iga samm põhjustab lisaks põrandalaudade kriginale ka väikese tolmupilve õhkupaiskumise. Oleks tegu õudusfilmiga, küllap siis kuskilt kapi vahelt ka mõni luukere klobinal välja vajuks.
-
Sirbiga kaasas Diplomaatia ja kinoleht La Strada
Sirbis:
– Kirjanikud raamatukogutuuril.
– „Mägede“ ehk paneelelamurajoonide tulevik, kui sellist üldse on.
– Eesti film 100 – olnu edetabelid ning vaated tormisesse tulevikku.
– Muusikakeskkooli viis kümnendit.
– Nüüdiskunstituru eluvõimalused Eestis.
– Eesti teater kolmel sambal.
– Rahvafilm „Täitsa lõpp!“ sai valmis.
– Mis saab ajalooõppest, mis teaduskultuurist? Kuidas kirjutada kunstiajalugu?
– Uskuda või teada?
– NYYD-festival lõikuslaual.
– Virtuoos Pärtelpoeg.
– Ehe ja tehtud Ene-Liis Semper.
– Üliõpilasteater ulgumerel.
– Kirjanikud Noa laeval.
– Ja mõndagi muud…
-
Milliste kavatsuste ja vagade soovidega eesti kirjandus ja rahvas Soomet tülitamas käis, uurib Eesti Kirjanike Liidu esimehelt Karl Martin Sinijärvelt Kaarel Tarand.
Eesti kirjandus oli möödunud nädalal Helsingi raamatumessi (sellesama, mis algas messikeskuses kohe elustiilimessi taga) peakülaline, see tähendab, suurelt esindatud. Kui soomlase pilguga vaadata, siis ehk polnudki see sündmus nii suur, kui see meile meie oma meedias välja paistis. Kindlasti väärivad kiitust kõik, kes olid etteaste nõudluse ja pakkumise poolega…
-
Mädad on lood Eesti Kunstiakadeemia augus. Ei idane seal vundament, ei kasva rahapuu, mille saagi betooniks võiks vahetada või pistisena naabermajadesse toppida. Kõige kurvem on aga lugeda, kuulda ja näha kahjurõõmu ja parastamist, mis saadab iga akadeemia tulevikku puudutavat uudist. Eesti Kunstiakadeemia strateegia uue maja saamiseks, selgitustööst rääkimata, pole olnud täiuslik. Kuid inimlikud eksimused ja valearvestus ei võta põhja igati õigustatud soovilt pakkuda kõrgemat kunstiharidust Eestis maailmatasemel keskkonnas.
