-
Sirbiga kaasas Diplomaatia
Sirbis:
– Tõsisemad Nobeli auhinnad: tänavuste Nobeli füüsika-, keemia-, meditsiini- ja kirjandusauhinna sisust, ilmaruumist ja kvaasikristallidest, immuunsüsteemist ja inimhingest. Rahu ja majandus kui rohkem usuküsimused jäävad seekord valgustamata.
– James MacMillan valgusest ja varjust, süütusest ja barbaarsusest
– NYYD-festivali alguse puhul.
– Kolm süvapilku Veneetsia biennaalile: Jaan Elken, Oudekki Loone ja Reet Varblane.
– Subkultuuride tõusmisest päris-kultuurideks.
– Metafooride maailma avalikud ja salakambrid.
– Realistlik ja abstraktne kujund teatris.
– Paul Bourget ja muutuvad ajad.
– Enda ja teiste…
-
Sel nädalal rõõmustas siseministeerium rahvast järjekordse edetabeliga. Ritta pandi kõik Eesti omavalitsused ja mitte niisama, tunde järgi, vaid korralikult mõõdetult. Märkimisväärseid üllatusi mõõtmine kaasa ei toonud, endistviisi on jõukad vallad jõukad ja vaesed vallad vaesed. Kohalike omavalitsuste võimekuse indeksit arvutatakse saja punkti skaalal ning tulemused jäävad vahemikku 85,8st (Viimsi) 14,8ni (Õru) perioodil 2007–2010. Arvutusmetoodikale pole midagi ette heita ja tulemused kahtlemata rikastavad teadmisi elu võimalikkuse kohta kogu riigi territooriumil. Need…
-
Kuidas on Uue Maailma Selts seotud Lehman Brothersi ja Kreeka või Iirimaa pudupoodnikuga? Eks ikka nii, et tagumise õnnetus on ka esimese oma. Mitte otse, sest üks kodanikuühiskonna subjekt ei alusta ju tegevust pangalaenu võtmisest või äriplaanist. Seos on kaudne. Mida halvemini läheb tulundussektori subjektidel üle ilma, seda vähem jääb inforuumi, tähelepanu, aega ja lõpuks ka ainelist toetust mittetulunduslikule kodanikualgatusele (väärkujutelma tõttu, nagu oleks just äritegevus inimühiskonna vundament). Riigivalitsused ja…
-
Sirbiga kaasas kinoleht La Strada.
Sirbis:
Uus Maailm. Jaan Tootsen vaatab omanäolise Tallinna eeslinna asukaid läbi objektiivi, filmi ja elu (pea)osalised ise eeslinna ilma objektiivita.
Antarktika. Mõistmatuse akt: Eesti valitsus tahab loobuda nii lõunamandri kaitsest kui ka selle uurimisest. Selle mõtte kuritegelikkusest räägivad Enn Kaup ja Mart Saarso.
Arhitektide Liit 90 – mis tehtud, misa saab edasi.
Martin Creed tahab luua keskkonda, kus on hea olla.
Kuidas õpetada juurat nii, et see kujundaks õiglasemat ühiskonda, mitte…
-
Eesti globaalpoliitiline doktriin, millest valitsus vähemasti tegevuse üksikakte hinnates aina meelekindlamalt põhimõttelagedana juhindub, võiks lühikokkuvõttena kõlada: „Meie, väike vapper Eesti, võime olla kuitahes kaabakad igas rahvusvahelise suhtlemise aspektis, võime ühise väärtusruumi peenimatelgi parkettidel tibla moodi poriste kirsadega trampida, sest meil on ju korras rahandus”. Läinud nädalal sattusin kuulama peaminister Ansipi korralist vestlustundi Vikerraadios, kus väljend „korras rahandus” kõlksus nagu luksatus vähemasti igas kolmandas lauses, söögi alla ja peale. On ikka…
-
Sirbis:
– Mari Saat kirjanduses ja kirjandusest.
– Korras rahandus tõotab pahandust.
– Uue kultuuripoliitika tulekul: kultuur kui probleem, mitte lahendus; poliitika sõnastamise teoreetilised lähtekohad; kultuuripoliitika uurimine ja teised teemad, mille läbimõtlemiseta pole mõtet poliitikateoga pihta hakatagi.
– Tartu kunstikuu näitused, eriti aga Abramovic.
– Mismoodi Tartus arhitektuurivõistlust tehti ja kuidas selle peale kaevati.
– Maria Arusoo kontinuum.
– Tagasivaade arhitektuuribienaalile ja lihtsalt vaade Pärnu ranna tulevikule.
– Suured intervjuud Margo Kõlariga muusikast, Vahur Kelleriga teatrist, Indrek Ibrusega…
-
Ehkki välja vahetatud on kogu lavakujundus ja samuti osatäitjad, kehtib Eduard Vilde sajanditagune Mahtra sõja põhjuste kohta kirja pandud üldistus (vt esikülge) osaliselt tänapäevani. Kehtiv seadus ja kord on ajale jalgu jäänud ega rahulda enam paljusid. Õhus on kuulujuttu ja ootust, et millalgi ja kuskil hakkavad kehtima riigi kultuuripoliitika uued põhisuunad. Et see, mis teoksil ja tulekul, ainult kumuks ei jääkski, tuleb igal huvilisel mõistagi midagi palju enamat ette võtta…
-
Sirbis:
– Mis saab riigi uuest kultuuripoliitikast? Kuidas ja millal?
– Mida teha erakondadega, rahastada või kontrollida? Või mõlemat?
– Mismoodi käitub edaspidi inimkonna vägevaim väljamõeldis raha?
– Mida head teeb meile Zola?
– Kes sai Siugja Sulepea, kes Ervin Pütsepa auhinna?
– Mis saab Tartu muuseumi(de)st?
– Milline oli nädal muusika- ja kunstielus.
– Milliseid pruute koolitatakse Tõstamaal?
– Mis juhtus teadusfilosoofia maailmakongressil?
– Millise monumendi said õigeusu sakraalhooned?
– Miks Kaurismäe film on Hollywoodi lõpuga?
– Kas hakkame uueks fosforiidisõjaks…
-
Raul Vaiksoo, Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn-Narva. Kujundanud
Raul Vaiksoo ja Heino Prunsvelt, keeletoimetaja Marika Lall. Arhitektuurikirjastus Solness, 2011. 360 lk.
Kõige kindlama tõendi keeletoimetaja ja korrektori vajalikkuse ja tähtsuse kohta raamatukultuuris saab teostest, mille valmistamisel neid pole osalema võetud. Kui ehk kirjade järgi ongi võetud, nagu kõnealusel juhul, siis kas ebakompetentne isik või on talle lihtsalt ebarealistlikult vähe tööaega antud. Viimast ei tahaks uskuda, sest vigade iseloom osutab ikka teadmatusele, mitte…
-
Ei pea olema meediaekspert ega suhtekorraldusgeenius, et teada, kuidas Eesti ajakirjandusse uudiseid tekitada. See on imelihtne, nagu kultuuriminister Rein Lang esmaspäevases Vikerraadio saates taas tõestas. Iseenesest pole midagi uudisväärtuslikku faktis, et Tartu kunstimuuseum ei ela õlitatud järjel. Imestama paneb aga see, millise järjekindlusega jaksavad asjaosalised teeselda imestust, kui keegi otsustajakõrgemalseisja midagi ütleb. Eriti majade kohta. Nagu poleks enne midagi kuulnud ega aimanud.
