Tänavu 7. veebruaril möödus kakssada aastat Charles Dickensi sünnist. Briti saartel on sel puhul korraldatud terve Dickensi aasta, sest eks Inglismaa ilma Dickensita oleks nagu Eesti Eduard Vildeta. Kes enne aasta lõppu Ühendkuningriiki või USAd külastama juhtub, sel tasub rikastada oma reisiprogrammi kindlasti mõne Dickensi aasta kalendrist (vt www.dickens2012.org/calendars) leitud üritusega. Neid jagub igale maitsele.
Eestis Dickensi tähtpäev talvel uudisekünnist ei ületanud. Ju siis ei kõlanud ega „kõnetanud” parasjagu kedagi. Või…
Kõnelus kultuuriminister Rein Langiga: natuke põhimõtetest ja -suundadest, natuke seadustest ja kunstist, aga põhiliselt ikka kultuuri elumajadest.
Aasta otsa ei ole Sirbi lugeja kultuuriministri pikemaid tekste või seisukohti vahendanud. Seepärast küsingi alustuseks, et mis minister Rein Langi ajal kultuurielu valitsemises on toimunud. Kus kulgeb riiklik juhtimine ja korraldamine plaanipäraselt, kus on ette tulnud üllatusi, takistusi ja ootamatusi kavandatu realiseerimisel?
Rein Lang: Kõik, mis sai lubatud, on ka töös. Mõni asi läheb kiiremini,…
Marek Strandberg
Vähemasti iga Tartus elanu ja õppinu võiks olla eluteele kaasa võtnud tähtsa teadmise, mis Inglisillal kirjas – otium reficit vires. Puhkus taastab jõu. Sest mõttest juhindumine ei teeks paha muudelegi, tegelikult tervele jõukale maailmale. Ajaga võidujooksmine, mäng kiiruse peale pole niikuinii eriti mõttekas, aga ega puhkamata lõputult joosta ei jaksa. Või siis kasvada. Prantsusmaa kahtede valimiste järel läks Euroopas ka jälle moodi kärpimise ja paastumise asemel kasvust rääkimine. Kreeka…
Sirp läheb puhkama
Viimases Sirbis enne suvepuhkust:
– Intervjuud kultuuriminister Rein Langi, linnakujundaja Eric Brittoni ja keeletegelase Helju Kaaluga.
– Kuidas Torontosse Eesti muuseumi ehitatakse.
– Rousseau 300, Dickens 200.
– Nüüdisaegse teatri suured väljakutsed.
– Milles seisneb Tolstoi usk?
– Vox Clamantise saavutused.
– Moliere ja Vadi lavalaudadel.
– Muusikamaailm ja filmimaailm.
– Ühised eesmärgid elukeskkonna kujundamisel.
– Tartu ja Tallinna kunstiõppurite väljanäitused.
– Filmitudengite kaheksa filmi.
– Filmisajandi tähtsamad luuletused.
Sirbi jaanieelsest topeltnumbrist peab lugemist jätkuma terveks kuus. Järgmine Sirp ilmub 27.…
Marek Strandberg
Me liigiomane (ja eriti meespoole) agressiivsus lööb ikka välja, kui talle võimalus antakse. Tõukeks pole palju vaja, nagu kinnitas teisipäev Varssavis. Kultuurilised tõkked maha, sobiv ettekääne ja piisav hulk noori mehi ning pahandus ongi käes. Ometi ju sporditegemine selleks välja mõeldud ongi, et agressiivsust mängulistes ohjes hoida, et valitseks rahu ja selle tagajärjel ka jõukus. Kui kuskil, siis (pehmes) Euroopas on rahutegemisega kõige kaugemale jõutud. Äsja avaldatud rahu indeksi…
Sirbiga kaasas suvine topelt-Diplomaatia, Keele Infoleht ja kinoleht LaStrada.
Sirbis:
– Lauri Vasar tuleb Eestisse kuulsana.
– Loomulikku surma suremise õigus, valitsuse valvamine, neoliberaalne rahulolematus.
– Rahvaloenduse tulemuste analüüs.
– Sõnad, kunst ja poliitika filosoof Jacques Ranciere’i silmadega.
– Rohkelt raamatu-, kontserdi-, näituse-, teatri- ja filmiarvustusi.
– Louis Kahn ja Saaremaa.
– Eesti kinoarhitektuur.
– Õpetamatu õpetamisest.
– Paule Constant ja prantsuse romaan.
– Tartu vaim ja kaablipoolid.
– Stockholmi rostrum.
– Ja veel nii mõndagi jaanieelset lugemist.
Marek Strandberg
Nädal tagasi saime teada rahvaloenduse üsna ootuspärased tulemused. Kui sünni- ja surmaandmetega on riigis endastmõistetavalt kord majas, siis ebaselgem oli lugu nii sise- kui ka välismigratsiooniga. Loendusel leidis kinnitust, et uue sajandi esimese kümnendi rahvastikuprotsessidest on nähtavaim ja kõigutamatuim linnastumine. Ääremaad on maakondlikus arvestuses kaotanud kuni viiendiku elanikkonnast ja pole raske aimata, et kui aasta lõpupoolel avaldatakse andmed omavalitsuste kaupa, leidub nende hulgas viiendikust ka hoopis suurema kaoga üksusi.…
Sirbis:
– Millal lõpeb valitsuse mõttetu ja lootusetu võitlus Eesti rahva linnastumisega?
– Kuidas Flo Kasearu publikus värskendavat ebamugavustunnet tekitab?
– Miks Bruno de Witte meelest Euroopa süsteem liiga jäik tundub?
– Liisi Ojamaa isiklik tõeline aeg.
– Tarmo Tedre unenäokoerad singirullide kallal.
– Kas üks väärt roll teeb lavastuse huvitavaks („Aitamise aeg“)?
– Treff. Modigliani. Neeme Järvi hooaeg.
– Autoriõigused arhitektuuris – praegu korralagedus.
– Muusikanõukogu vaagis arengusuundi.
– Muusikaelu aastal 2020.
– Kui teadusest saab ideoloogia.…
Marek Strandberg
Euro kehtestamise hetkest Eestis ligi poolteist aastat tagasi on nii tarbijahinnaindeks kui ka keskmine brutokuupalk kasvanud võrdselt 7% võrra. See tähendab, et keskmiselt pole elanike majanduslik elujärg selle aja jooksul kübetki paremaks läinud. Riigi juhtkond kinnitas rahavahetuse eel ja järel, et „euro hinda ei tõsta!”, sama rääkisid ka ettevõtjad. Ju neil oli õigus. Kuid kui nii, siis mis ikkagi hindu kergitab, kui ostujõud ei kasva, sest inimeste sissetulek veab…
Sirbis nr 22:
– Eesti kunsti viimane modernist ja esimene postmodernist Tõnis Vint.
– Kleptokraatia ja must miljard.
– Kas euroala põhimõtted tuleks ümber hinnata?
– Jää vabaks, Anna-Maria Galojan!
– Maris Johannes „Kuldse maski“ festivalil Moksvas.
– Wienerbergeri telliseauhind 2012.
– Püha innovatsioon ja müstiline autor.
– Kirjandus Tallinnas, kirjandus võrgus. Vestlused Arthur Japini, Mihkel Nummerti ja (:)kivisildnikuga.
– Soome noor luule.
– Parim film sponsorite püügiks.
– Cannes läbi, Eurovisioon läbi, kõik läbi . . . .
– Kammermuusika psühholoogilised…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
