Juhtide suuniseid ja ideoloogilist romantikat ignoreerides on märkimisväärne osa vabadest inimestest vaevarikka põllutöö hüljanud.

Rahapuudusest tõukuv närvilisus on vähemasti osa seletusest, miks on Eesti erakondade käitumine aina metsikum ja lubadused ebarealistlikumad.

Iseseisvuspäeva tavapärase kahepäevase tsükli asemel vältab esindusisikute road-show sel aastal vähemalt neli, sest kõned tahavad pidamist „kõigis Eestimaa nurkades“.

Erakond on nagu kusagil vahejaamas joobnud telegrafist, kes talle saadetud sõnumi vigaselt üles kirjutab ning veel vigasemas morses edasi toksib.

Väljaränne võib olla ajutiselt paratamatu ja head teed neil minna, kel selleks soovi. Sisseränne ei ole aga mingil juhul paratamatu.

Kui ikka mõni teooria Eesti reaalsusesse ei sobi, peab selle kõrvale heitma ja vajadusel oma teooria leiutama.
Vabaduse kaitsjate dilemma on, et ühelt poolt peaks tehnoloogilist progressi soodustama, teisalt aga tähendab aina suuremate andmemahtude masinatele töötlemiseks usaldamine vabaduste kiiret vähenemist.

Kadastiku suhtumine palgalistesse ajakirjanikesse on pehmelt öeldes põlglik (kasumi teenimise töövahendid), erandiks on koos temaga kollaseid projekte käivitanud tegelased.
Toomas Hussari mängufilm „Luuraja ja luuletaja“ viitab luureringkondade eksistentsi mõttetusele.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.