Aeg näitab, kas Ühendkuningriigi euroreferendumist saab pöördepunkt vabade ühiskondade võimukorralduses ja kakskümmend aastat võiduteed marssinud poliitiline klass ehk nn kutselised poliitikud taanduvad oma õiguspärasele kohale juhtimissüsteemis, teisisõnu kaovad pildi esiplaanilt. Esimesed rahvahääletusjärgsed märgid näitavad, et vastutusest on end distantseerinud peaaegu kogu poliitiline eliit. See on poliittehnoloogilistele mängudele spetsialiseerunud seltskonna puhul ka loomulik, sest Euroopa Liidust lahkujate ülekaal rahvahääletusel oli ju tühine ning võib olla nüüdseks muutunud vähemuse tahteks.
Lahkumispoliitika eestvedajate elu teeb raskemaks…
Seesama rahvas, kes pidi eile Londonis valima kihlveokontorite ennustuste järgi endale ajaloos esmakordselt linnapeaks teise põlve immigrandi ja peale selle muslimi, tahab Euroopa Liidust välja astuda, kuna kardab selles koosluses ähvardavat immigratsiooni. Võib-olla tahab, sest see selgub alles mõne nädala pärast referendumil. Selles paradoksis pole nüüdisdemokraatias midagi enneolematut, sest rahva tahe on täis vastuoksusi, kuna infoühiskonnas on elanike rühmad väga suure informatsioonilise ebavõrdsuse seisu jäänud. Igal pool, sealhulgas põlisdemokraatlikus Ühendkuningriigis,…
Veebruaris kirjutas Rein Raud Sirbis ehtsa Eesti konservatiivsuse kui mõttesuuna lahustumisest, pannes olukorrale kaks diagnoosi: „Esiteks, enamik end Eestis konservatiivideks nimetavaid poliitikuid ei ole konservatiivid, vaid traditsionalistid, kusjuures sageli üsna radikaalsed. Teiseks, selliste jõudude esilekerkimine osutab konservatiivsete väärtuste kriisile, mis tuleneb võimude tegematajätmistest eriti sotsiaalpoliitika valdkonnas. See on hakanud murendama ühiskonna alustugesid, loonud laia kandepinna irratsionaalsele ja hüsteerilisele massimentaliteedile ja vähendanud eri seisukohtadelt peetava dialoogi võimalused miinimumini.“
Diagnoositud ise astusid hiljuti üles…
Mitu sõdurit peab hukkuma, enne kui valitsus (eksiilis) valge lipu heiskab? Või mängime ainult võidu peale ja kui see tähendab „põlvepikkuse poisikeseni“, siis olgu nii?
Laenasin Tammsaarelt pealkirja, sest tema sada aastat tagasi, Esimese maailmasõja alguskuudel sõnastatu on endiselt aktuaalne. „Ääremärkustes“ loeb Tammsaare irooniliselt üles kõik sõjapidamise voorused: „Sõda on esimene samm sõpruse sobitamiseks kaugete, võõraste rahvastega . . . . sõda on kõige silmapaistvam vabaduse avaldus…
Sõdalasel Pontusel käis kummaline kihu,
langenute nahad nülgis, jättes paljaks lihu.
Nahkureil neid parkida ja pehmitada lasi:
inimnahast teha iga nahast tehtav asi.1
Ja ma küsin: kas sina, Ekspert, Ametnik või Ajakirjanik, kes sa kaasakiitmisega jätad avalikkusele mulje, justkui oleks minister Arto Aasa nimeline haldusreform midagi tõelist ja tõsist, oled ka püüdnud mõttega läbi lugeda need dokumendid, mida nn reformipaketina otsustamiseks ette pannakse? Ega vist. Reformi pühaks kolmainsuseks on kontseptsioon, seaduseelnõu ja selle seletuskiri, millest ükski…
Estonian Airi pankrot, Saaremaa laevaühenduse hange, Eesti Energia avantüüride kokkukukkumine, Balti kiirraudtee jms paljastas valitsuse võimetuse paigutada oma otsused Euroopa või maailma arengupilti.
Selgematel hetkedel, kui valitsuse liikmetel ununeb, et Eesti on võimas ja sõjakas maailmakorra looja (koos mõne liitlasega), möönavad me riigijuhid, et Eesti väike avatud majandus on globaalmajanduse osa, mis reageerib tundlikult mis tahes välisteguri muutustele. Seega, Eesti tegevusplaanide koostamisel peaks püüdma võimalikult pikal…
Kevadel ilmunud järjekordset Eesti inimarengu aruannet sobivad raamistama kaks suvist teadet tegelikkusest. Värskelt korrigeeritud ÜRO rahvastikuprognoos sajandi lõpuni ennustab Eesti elanike hulgaks aastal 2100 kõigest (või optimisti vaates: kogunisti) 904 000 inimest. Me ei ole välja surnud, aga pole ka ikkagi suutnud saada arvult suureks. Mikrotasandil andis aga Kiviõli linn teada, et kavatseb riigi juubelisünnipäevaks lammutada veel suure hulga linna keskuses tühjaks jäänud maju. Linnakese elanikkond on vabaduse veerandsajandi jooksul kahanenud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kumb on kummale rohkem nuhtlusisend?Piia Ruber
Joonis 1. Sünnid, surmad ja loomulik iive Eestis aastatel 2001–2014.
Suurkaupmees Hillar Teder reformierakonna ladvikule näpunäiteid jagamas.Tairo Lutter / Postimees / Scanpix
Flo Kasearu, Andra Aaloe, Aet Ader, Grete Soosalu, Kaarel Künnap. O. Installatsioon linnaruumis. 2011.Flo Kasearu