Kaarel Tarand
-
Kaitsemeetmel on elu hind
Võimalus, et Iirimaal lõpeb 20 aastat kestnud rahu, on Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise ületamatu takistus.
Et see Briti impeeriumi lagunemise viimane faas ka just nii kurbkoomiline peab olema! Eesti suhe Ühendkuningriigiga näib iseenesest olevat teisejärguline teema. Pidupäevadel muidugi meenub, et saareriigi armee aitas meid hädast Vabadussõja päevil ning Eesti metsades võib Briti sõdurite saapajälgi kohata tänapäevalgi, aga majandussuhteid on meil vähe. Statistikaameti andmeil oli Ühendkuningriigi osa kaubavahetuses 2018. aastal…5 minutit -
Kolm karjast ja patused lambad
Valitsuse üldhoiak toitub veendumusest, et kogu ajakirjandus on valitsuskoalitsiooni-vastane.
Valitsuse kolme erakonna keskmisest pidulikumal pressikonverentsil, millega tähistati saja päeva täitumist võimu võtmisest, kulges alguses kõik tavapäraselt ja uinutavalt. Põhiküsimuseni jõuti alles teise kolmandiku alguses, kui rahandusminister Martin Helme sõnastas Eesti avaliku elu peaprobleemi: „Need on peaaegu üksteisest lahus olevad maailmad: see, mismoodi valitsus töötab avalikkuse huviorbiidist väljas oma koosolekutel, läbirääkimistel, ministrite omavahelises suhtluses, ja see, missugune pilt avaneb meedias. Need…5 minutit -
Ohtlik kaevikuflirt rivaaliga
Kui ühistegevus ELi raames vähendab suveräänsust, siis kuidas seda saab suurendada kliendisuhe USAga?
Kui hoiame pilgud kodumaisel retoorikal ja vabandustel, vaatame vales suunas. Ka kohalikul võimumängul on tagajärjed, kuid neil on pigem ajutine iseloom. Vead ja valikud rahvusvahelistes suhetes, mis viivad ummikteedele, panevad Eesti turjale püsiva pingete koorma, millest vabanemine pole niisama lihtne. Pealtnäha tühisest seigast alanud mõttevahetus Eesti välispoliitilise kursi muutuste üle sundis ka välisminister Reinsalu pisut…5 minutit -
Kes küll kaitseks looma eest?
Loomaõiguste arengutempo on ebapiisav ning ükski inimese üksikotsus ei vii püsivate lahendusteni.
Kalamajas nähti pesukaru. Valgas aga tegutseb juuli algusest kaks täiesti pesemata Venemaa karu. Juba aastaid võib Läänemaa roostikes kohata šaakaleid, kes on küll kuulutatud kohalikuks tegelaseks erinevalt tema „invasiivsest võõrliigist“ konkurendist kährikkoerast, kes toodi Eestisse juba aastakümnete eest ning on siin mugavalt kodunenud. Pärnu rannas varitseb suplejaid Kaug-Idast laevade pilsiveega siia rännanud unimudil, hiidlaste toidulaua küllust…4 minutit -
Pikk tee Visegrádi
Peataolek ja juhuotsused ehk Varssavi ja Budapesti moe järgi viljeldav sisepoliitika viib Eesti välispoliitilisse üksindusse.
Euroopa Liidu peadepoos käib vilgas töö. Uut värvi vajab ešeloni viimane vagun, mille välisküljele oli seni suurte tähtedega maalitud „Visegrád“. See kolmanda klassi vagun on kuulus sees vohava haige õigusriikluse poolest ning vagunisaatja on seal korraga nii peaminister kui ka kõrgeim kohtumõistja. Kupeesid seal ei ole, vaid rahvas pinkidel segamini nagu Daumier’ maalil.…4 minutit -
Meer mõtleb, partei juhib
Tribüünisündroom ja demokraatia defitsiit põhjustavad pealinna planeerimises kulukaid juhuotsuseid.
Kui Karl Vaino 1980ndatel Moskvas partei keskkomitees aru andmas käis, oli ta alatihti teiste kolleegide-kommunistide pilkealune, sest tema valitsemisala ENSV pealinn Tallinn oli ainus omataoliste seas, kus parteijuhtidel ei olnud paraadide vastuvõtmiseks ning mööda marssivate pioneeride, soldatite, tööliste ja talupoegade tervitamiseks oma alalist tribüüni. Häda ja alandus, mida kommunistid tundsid toonase Võidu väljaku ajutisel ja kipakal kaadervärgil seistes,…5 minutit -
Taktitundest eelviimases taktis
Laulupeoliste tee suurema vabaduse suunas ei alga mitte suurematest väljakutest, vaid suuremast isemajandamisest.
Pidu sai läbi. Hea pidu oli, nagu ikka. Lauljad, tantsijad ja mängijad neil suursündmustel kollektiivselt läbi kukkuda ei saagi. Individuaalset põrumist pole võimalik ses suures massis päris ära hoida, sest ikka mõni väänab jala, hangib nohu või minestab kõige olulisemal hetkel, kuid see on pisiasi üldises õnnetundes.
Avaliku tähelepanu all mõned eriklassi esindajad siiski reelt pudenevad, nimelt…4 minutit -
Bruce Jackson kummitab jälle
Ühel sombusel septembrihommikul kuuleme raadiost, et Eesti koos liitlastega on Iraanile sõja kuulutanud.
Sisemaise suve poliitikavaikust kompenseerib tänavu välispoliitiline hoogtöö, mille on ette kirjutanud Euroopa kalender.
Euroopa mitmesugustes organites astutud samme ühekaupa lähemalt vaadates ei saa Eestit tulemuslikkuse eest just kiita. Demonstratiivne rapsimine Euroopa Nõukogus ja selle parlamentaarses assamblees (ENPA), rääkimata sellele järgnenud kodumaistest avaldustest, on asetanud Eesti taas üldpildile riiukukena. Seejuures puudub aga strateegiline käitumiskava, nagu on osutanud Andres…5 minutit -
Maara väärib täpset pilti
Kui mitte liiga faktivalvas olla, on Andrei Hvostovi järjekordset enesepaljastuslikku raamatut lõbus lugeda, eriti minusugustel, kes ajastu kaasa elanud. Pealegi lunastab Hvostov endale raamatut sisse juhatades ka vabaduskirja, kui hoiatab, et ta jutt pole puhas kuld, ja kaitseb end võimalike „nurkasurujate“ eest ennetava nõustumisega, et kõik võis olla ka teisti.
Kuni tegu on tõlgenduste ja vaadetega, on kõik hästi ja ma ei kavatse neist ühegagi vaielda. Kui jõudsin aga leheküljeni 129,…2 minutit -
Ääremaad hülgame niikuinii!
Uus rahvastikuprognoos sunnib alustama puhtalt lehelt ka regionaalpoliitikas.
Eestlaste vältimatu väljasuremise asjatundjate ja muude pessimistide meelehärmiks avaldas statistikaamet enne jaani uue rahvastikuprognoosi aastani 2080. Põhistsenaariumi järgi elab Eestis 60 aasta pärast 1,2 miljonit inimest, aga mitte miljon või veel vähem. Muutused rahvastiku sündide-surmade ning sise- ja välisrände suundumustes olid ennustatavad. Eesti elanikud on küll olnud demograafiliselt maailma mõõdus üsna eesrindlikud, kuid mitte päris pioneerid. Muutused on läbi sajandi toimunud, hoolimata…5 minutit
