-
Kui ikka ausalt, see tähendab kultuuriministri pilguga Eesti ajakirjandust vaadata, siis saab selgeks, et tegelikult on kõik üks ja seesama. Pole mingit vahet Akadeemial ja Cosmopolitanil või Sirbil ja Kesknädalal. Ajakirjanikud ajavad meediakanalites peaasjalikult oma isiklikke asju, mitte ei hoolitse avalikkuse õiguse eest saada igakülgset objektiivset informatsiooni (pean lisama, et eelöeldu on iroonia, sest muidu saan ma ministrilt pika vastulause selgitusega, et ta pole kunagi midagi sellist väitnud).
-
-
-
Esmaspäeval jõudis pärast pikki vintsutusi lõpuks riigikogu kätte rahvusringhäälingu seaduse eelnõu. Aprillis rääkis kultuuriminister Raivo Palmaru sellest Sirbile antud intervjuus veel üsna mustades värvides (Sirp 28. IV). Eelnõus endas seisab soovunelmlik lõpplause, mille järgi seadus peaks jõustuma 2007. aasta 1. märtsil. Tehniliselt on see võimalik. Kui riigikogus on valimiseelset koostöötahet, siis võib eelnõu kas või kiirkorras läbi hekseldada ja ära kinnitada. ETV ja ER saaksid sellest peamise kasuna kätte võimaluse…
-
Riigivõimu vaiksel mahitusel aina ksenofoobsem Venemaa ühiskond on taas võtnud sihikule juudid.
-
Kuigi põhiseaduse 40. § määrab ühemõtteliselt: “Riigikirikut ei ole”, ei ole see kuidagiviisi takistanud usuliste kombetalituste lülitamist riiklikesse tseremooniatesse. Loomulikult peab igale kirikule jääma vabadus tähistada iseseisvuspäeva või võidupüha tänujumalateenistusega. Näiteks peakaplani peaaegu kohustuslik osa kaitseväe kui mittekirikliku organisatsiooni paraadidel on aga õigustatud kriitikat esile kutsunud igal aastal. Riigitegelaste, sealhulgas nii formaalselt (ristimata jne) kui veendumustelt mitteusklike, näidisosalemine iseseisvuspäeva ja ka jõulujumalateenistusel kuulub pigem veidruste rubriiki. Kuid eks nad käima…
-
Läinud pühapäeval jõudis August Rei põrm lõpuks kodumulda. Et Eesti infoväli on kuhjaga täis lahingustseene sõjast tulevase presidendi ametikoha pärast, jätkus kauaaegse presidendi ülesannete täitja isikule ja ümbermatmisele õige nappi tähelepanu, mis sest, et tseremoonial osalesid ka praegu ametis president, riigikogu esimees ja peaminister.
-
Millalgi enne jaanipäeva, mil osa rahvast valmistus enneolematuks mereparaadiks ja teine osa püüdis juba mitmendat kuud lõpuks selgust saada, kas Arnold Rüütel kandideerib uuesti presidendiametisse või mitte, kogunes vaikselt ja tähelepandamatult oma järjekordsele koosolekule ka avalik-õiguslike Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni üle järelevalvet teostav ringhäälingunõukogu.
-
Saabastega Kass ega Vahva Rätsep ei liigu füüsilisel kujul meie hulgas ringi ega räägi oma seiklusterohke elu tipphetkedest igal aastal ise üha uuesti ja uuesti. Nad elavad muinasjuttudes, ei välju sealt oma elulugu värvikamaks pajatama ega osale poliitilises võitluses. Sama lugu on Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoniga, kuigi näiteks 1930ndatel see nii ei olnud ja eriti Päts sai ametipositsiooni (kuri)tarvitades oma rolli iseseisva riigi loomisel aina suuremaks jutustada.
Iseseisvuse taastamise järel…
-
