-
Üldtuntud legendi järgi sooritavad lemmingud massilisi enesetappe, kui nende arvukus populatsioonis ajuti mõistlikkuse piiri ületab. Loodusteadlased teavad, et lemmingute hukkumine on küll nende arvukusega seotud, kuid põhiosa mängib selles nende ülikehv nägemine koosmõjus eluruumi ja toidu nappusega ning elupaigaga kaljujärsakute servas. Olelusvõitlus, mitte vaimuhaigus. Aga nii mütoloogiline kui ka teaduslik seletus sobivad hästi Eesti meediaturu värskete sündmuste piltlikustamiseks.
-
Kui elu oleks nii lihtne, et pistad aga mõiste või teema põhiseadusesse ja selle prestiiž hakkab mühinal tõusma, poleks meil elus midagi kritiseeritavat või murelikuks tegevat, see-eest aga hirmus paks põhiseadus. Elu ei ole nii lihtne ja põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu 974 SE esitajate esindaja Kristiina Ojuland eksib, kui väidab, et “eelnõu tõstaks eesti keele prestiiži igapäevases kasutuses” (riigikogu stenogramm, 17. X 2006).
-
-
Lappasin uudishimust läbi erakondade valimis- ja pärisprogrammid, et teada saada, mida nad lähiaastateks kultuurielule lubavad. Kultuur, teadagi, on parteiprogrammis kui ilukirjanduse žanris kohustuslik peatükk. Loomulikult selgus, et kõike, mis meil juba on, saab lähiaastail rohkem ja paremini. Kultuur on tähtis igale erakonnale. See on paberite järgi alati nii olnud, mistõttu jääbki arusaamatuks, kuidas on saanud võimalikuks kultuuriraha osakaalu langus riigieelarves.
-
Avalikus sõnas, nii meedias kui turuplatsidel, enne USA presidendi George W. Bushi visiiti toimunud mõttevahetus tuletas meelde, et midagi üsna sarnast koges Eesti enne Euroopa Liiduga liitumist. Eks teismelise käitumine ongi hüplik: kord valab ta oma viha ema, kord isa peale välja. Süüdi on see, kes parasjagu sunnib teismelist täiskasvanu olema. Sest täiskasvanuna käitumine ehk vastutustundlikkus on teismelise jaoks pagana raske töö või olek. Kui on tükk aega tubli ja…
-
-
Üpris skisofreeniliseks kujunenud olukord Tallinna arendamisel saab lõppeda ühel tingimusel – kui avalik võim möönab, et temagi pole eksimatu. Kuni me ei kuule muud kui seda, et linna otsuste kriitikud on ise “käputäis” võimuhulle või opositsiooni mahitatud erapoolikud; kuni näpuga või terve käega osutatakse eelmiste linnavalitsuste tegudele ja tegematajätmistele kui kurja juurele; kuni leitakse, et meedia käsitleb toimuvat “kallutatult”, pole olukorra muutumist loota. Küsimus ei ole üksikotsuste kvaliteedis, vaid otsuste…
-
-
Viinavabrikandid on puhtakujulised kultuuriinimesed. Ainuüksi alkoholiaktsiisi ja kultuurkapitali kaudu on loojad ja viinavabrikandid nagu nabanööri pidi seotud. Pole ainult lõplikult selge, kumb on ema ja kumb loode, muna ja kana probleem on veel lahendamata. Kaalukauss kaldub aina kindlamalt vabrikantide poole. Nemad oleksid ju ilma loojate abita ka olemas, loojaid viinatootmiseta aga mitte.
-
