-
Tallinna elu korraldamisel juhtub korraga liiga palju imelikke asju. Sõltumata sellest, milline erakond parasjagu linna juhib, niipea kui midagi suuremat ette võtta kavatsetakse, kisub viltu. Siin pole mõtet kahtlustada pahatahtlikkust või korruptsiooni. Et nii reeglipäraselt saadab linnavõimu ettevõtmisi müra ja laialdane mõistmatus, peab viga otsima reeglitest endist. Miks on ikkagi nii, et reeglid juhivad liivaväljakuid tegema sinna, kus on majade koht, parklat sinna, kus peaks olema park, skulptuure sokutama merre,…
-
I’ll publish, right or wrong:
Fools are my theme, let satire be my song.
-
Hüperkineetiliste riikide probleemid jagunevad käitumuslikeks ja sotsiaalseteks. Käitumisprobleemid on agressiivsus, vähene enesekindlus, endale tähelepanu tõmbamiseks eriliste nõudmiste esitamine, vilets enesekontroll, destruktiivsus. Sotsiaalsed probleemid aga on raskused koosmängus ja ühistegevusel teistega, sõprade leidmisel.
-
-
Kui ikka ausalt, see tähendab kultuuriministri pilguga Eesti ajakirjandust vaadata, siis saab selgeks, et tegelikult on kõik üks ja seesama. Pole mingit vahet Akadeemial ja Cosmopolitanil või Sirbil ja Kesknädalal. Ajakirjanikud ajavad meediakanalites peaasjalikult oma isiklikke asju, mitte ei hoolitse avalikkuse õiguse eest saada igakülgset objektiivset informatsiooni (pean lisama, et eelöeldu on iroonia, sest muidu saan ma ministrilt pika vastulause selgitusega, et ta pole kunagi midagi sellist väitnud).
-
-
-
Esmaspäeval jõudis pärast pikki vintsutusi lõpuks riigikogu kätte rahvusringhäälingu seaduse eelnõu. Aprillis rääkis kultuuriminister Raivo Palmaru sellest Sirbile antud intervjuus veel üsna mustades värvides (Sirp 28. IV). Eelnõus endas seisab soovunelmlik lõpplause, mille järgi seadus peaks jõustuma 2007. aasta 1. märtsil. Tehniliselt on see võimalik. Kui riigikogus on valimiseelset koostöötahet, siis võib eelnõu kas või kiirkorras läbi hekseldada ja ära kinnitada. ETV ja ER saaksid sellest peamise kasuna kätte võimaluse…
-
Riigivõimu vaiksel mahitusel aina ksenofoobsem Venemaa ühiskond on taas võtnud sihikule juudid.
-
Kuigi põhiseaduse 40. § määrab ühemõtteliselt: “Riigikirikut ei ole”, ei ole see kuidagiviisi takistanud usuliste kombetalituste lülitamist riiklikesse tseremooniatesse. Loomulikult peab igale kirikule jääma vabadus tähistada iseseisvuspäeva või võidupüha tänujumalateenistusega. Näiteks peakaplani peaaegu kohustuslik osa kaitseväe kui mittekirikliku organisatsiooni paraadidel on aga õigustatud kriitikat esile kutsunud igal aastal. Riigitegelaste, sealhulgas nii formaalselt (ristimata jne) kui veendumustelt mitteusklike, näidisosalemine iseseisvuspäeva ja ka jõulujumalateenistusel kuulub pigem veidruste rubriiki. Kuid eks nad käima…
