-
Olen häda sunnil pidanud lugema teose „Hingest“ eri tõlkeid inglise keelde ega ole kunagi täpselt aru saanud, mida Aristoteles võis tegelikult mõelda. Üsna palju on läinud kaduma, kuna tõlked näevad välja nagu jutt vanainimeselt, kes pole kunagi vabalt õppinud teist keelt kõnelema. Anne Lille tõlkes kuulen aga Aristotelest, kes püüab lihtsalt ja arusaadavalt kõnelda sellest, millest ta ise on aru saanud.
„Hingest“ ise on suhteliselt lühike tekst, mis eestikeelses tõlkes mahub…
-
Kõik tähtsamad avastused tehti ja suuremad sündmused mälu uurimises toimusid siis, kui seal ligidal oli Endel Tulving.
Kui ma 1968. aastal alustasin Tartus psühholoogiaõpinguid, siis ei olnud, hoolimata suurest informatsioonisulust, kuigi raske sattuda Endel Tulvingu nimele. Üheks põhjuseks oli see, et järgmised paarkümmend aastat olid psühholoogias mälukesksed. Suurem osa tippuurijatest uuris mälu ja väga suur osa kõige mõjukamaid töid kõneles mälust. Kui psühholoogia oli mälukeskne, siis…
-
Eesti teadus on üks maailmaime. Kui jälgida teaduse arengut Essential Science Indicators’i (ESI) viimase väljalaske vahendusel, mis katab perioodi 2004–2014, ületas Eesti teaduse mõjukus eliitgrupi ekvaatori ja läheneb kindlalt maailma liidrite rühmale, mille eesotsas on Šveits, Holland ja kõik Skandinaavia maad. Keegi ei osanud isegi veel viis aastat tagasi unistada, et Eestis töötavate autorite kirjutatud artikleid hakatakse keskmiselt rohkem viitama kui näiteks Jaapani omasid. Kuidas on see võimalik, et riigis,…
-
Marek Tamm: „Ma ei toeta siiski täielikku üleminekut vaba ligipääsuga teaduskirjastamise süsteemile, sest siis on oht, et kaob ära vajalik kvaliteedisõel, millist rolli ajakirjad ja teaduskirjastused siiski endiselt täidavad, ja sisuliselt ummistub veeb kõiksugu teadustekstidest, mille seas oluliste ja uuenduslike ülesleidmine võib osutuda võimatuks ülesandeks” (Sirp 21. III).
Ma olen kolleeg Marek Tamme sümpaatsete arvamustega enamasti nõus, kuid kahjuks ei sõltu üleminek vaba ligipääsuga teaduskirjastamisele sellest, kas me seda toetame või…
-
Evolutsiooniline vaade psühholoogiale on kogu aeg olemas olnud. Psühholoogia rajajad, eriti William James, olid algusest peale veendunud, et inimese aju ja selles pesitsevad vaimsed omadused on kujunenud välja evolutsioonis, kujutades endast kasulikke kohastumusi loodusliku valiku käigus. Seega asub evolutsiooniline psühholoogia nagu eikellegi maal, kus võrdselt võivad kaasa rääkida psühholoogid, kes oskavad mõõta hinge, ja bioloogid, kes teavad, mis on evolutsioon.
-
Evolutsiooniline vaade psühholoogiale on kogu aeg olemas olnud. Psühholoogia rajajad, eriti William James, olid algusest peale veendunud, et inimese aju ja selles pesitsevad vaimsed omadused on kujunenud välja evolutsioonis, kujutades endast kasulikke kohastumusi loodusliku valiku käigus. Seega asub evolutsiooniline psühholoogia nagu eikellegi maal, kus võrdselt võivad kaasa rääkida psühholoogid, kes oskavad mõõta hinge, ja bioloogid, kes teavad, mis on evolutsioon.
-
Evolutsiooniline vaade psühholoogiale on kogu aeg olemas olnud. Psühholoogia rajajad, eriti William James, olid algusest peale veendunud, et inimese aju ja selles pesitsevad vaimsed omadused on kujunenud välja evolutsioonis, kujutades endast kasulikke kohastumusi loodusliku valiku käigus. Seega asub evolutsiooniline psühholoogia nagu eikellegi maal, kus võrdselt võivad kaasa rääkida psühholoogid, kes oskavad mõõta hinge, ja bioloogid, kes teavad, mis on evolutsioon.
-
Minu vana hea tuttav Peeter Olesk, kes ennast kirjandusteadlaseks tituleerib, kirjutas Sirbis sellest, et bojaaridest Vene akadeemikud ei taha millegipärast Venemaa teaduste akadeemia (Российская академия наук) reformiga kaasa minna. Ma sain hiljuti Stockholmis kokku ühega neist, kes peab võimulolijaid lausa sõgedaks, vähemalt mis puudutab reformi sisu, ja eriti viisi, kuidas seda üritatakse teostada.
-
Minu vana hea tuttav Peeter Olesk, kes ennast kirjandusteadlaseks tituleerib, kirjutas Sirbis sellest, et bojaaridest Vene akadeemikud ei taha millegipärast Venemaa teaduste akadeemia (Российская академия наук) reformiga kaasa minna. Ma sain hiljuti Stockholmis kokku ühega neist, kes peab võimulolijaid lausa sõgedaks, vähemalt mis puudutab reformi sisu, ja eriti viisi, kuidas seda üritatakse teostada.
-
Ajalehes Sirp (14.09) ilmus teineteise kaisus kaks artiklit, mille mõlema autorid töötavad Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis. Ühe artikli „Teadlaskond vajab eetikadebatti” autor oli meediauuringute lektor Ragne Kõuts, kes esitas tervele hulgale oma kolleegidele (neid küll nime pidi nimetamata) süüdistuse korruptsioonis. Kuna Ragne Kõuts õpetab ajakirjanikele kutse-eetikat ja on õppevahendi „Huvide konflikti käsiraamat ajakirjanikule” autor, siis ei saa kahtlust olla selles, et Sirbis ilmunud loos ei kasutata sõna „korruptsioon”…