$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Eesti räpptekstide vinüülplaat ei ole esteetilise kogemuse allikas ega imeline retk metsikute tekstide maailma, kuid väärt kogumikuga on tegu sellegipoolest.

Muuseum on nagu kaitstud pind, kus valikud on juba tehtud, külastaja ülesanne on valikuid hinnata, seedida ja järele proovida, aga see pole kaos või geriljasõda, vaid institutsioon.

The Biofilm Sistersi lavastust võib olemuslikult kirjeldada kui nelja naise ühist stand-up’i, kusjuures huumor on mõnuga ja mõnusasti üles ehitatud.
Mida radikaalset ja maailma muutvat annaks pühademunade-ülevaatusnäitusega ette võtta? Järsku on see kaose kohta liiga korralik? Järsku peaks seda eksponeerima kuhjatisena-labürindina?
Kaja Kann on vigade ja ärevuse, rahutuse, ekslemise mootor ning praeguse aja kunstikeelele on see kaunis oluline. Talle võib küll nii sõge mõte pähe tulla, et tõmmata oma maailma Helle Laas.

Marco Laimre on valinud poliitilise olukorra teadvustamiseks enesehävitusliku tee.

Urmas Lüüs: „Enesekindel inimene on surnud inimene, sest kindel saab olla vaid muutumatutes ja paigal seisvates asjades – ainult surnud asjad seisavad paigal.“

Üldluulepeo laval oli hulk kõige paremaid luuletajaid, kanti ette eesti kirjanduse ägedaimaid tekste, ja ikkagi mõjus see, nagu peetaks luulele matuseid.
Fagira D. Mortile
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.