Jürgen Rooste
-
Luuleprõmmu Eesti meister aastal 2025 on Mari-Liis Müürsepp. Hetk Paide finaalvõistluselt 8. augustil.Olari PilnikPlekitu luule igavene tähesära lavadel – ja nende taga hämaras
Nüüdse kultuuri pulbitsev osa on elav, metsik ja loomulik luule, mis vajab ka lavasid ja publikut. See loob osadust ning ühendab teisel viisil kui trükitu.
9 minutit -
Kaader Billie Eilishi laulu „What was I made for?“ videostKuvatõmmis / Youtube„Kohutav“ woke-poliitika vs. kohutav pärispoliitika
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
4 minutit -
Anonymous Boh (Al Paldrok) kui korraldaja saatis tegevust sulgedega dekoreeritud megafonist.Elise EllermaaVeerand sajandit suunatud hullust
Balti graafikute väljapanek „On the Edge of Change“ ehk „Muutuse serval“ Riia Art Space’is 11. VI – 6. VIII, kuraatorid Ieva Nagliņa, Al Paldrok ja Taje Paldrok ning kujundaja Paulis Liepa.
3 minutit -
Mingo Rajandi on nii „Elajannade“ üks idee autoreist, helilooja, ansambli juht kui ka muusikaline kujundaja.Rene JakobsonÄäremärkus – „Elajannad“. Läheduse kaitseks
Eva Kolditsa ja Mingo Rajandi „Elajannad“ on vormilt tegelikult muusikaline luuleõhtu või lavakava, veidi süngetooniline või siis melanhoolne kabaree, millesse mõni brechtilik (vähem weillilik) noot sisse sõidab. Olemuslikult on see ju täpselt see, mida ma armastan ja mis on mulle elus ka tolle teatraalse tuuma moodustanud (olen noil radadel mõlema loojaga ka kohtunud ja toda ruumi jaganud).
Võib-olla tekitaski minus dissonantsi väga teadlikult külm, teatraalne lava, kus ulmelised-hõbedased traadid või viljakõrred…3 minutit -
Leonhard Lapini näitus avati Jürgen Rooste ja Kalev Vapperi performance’i – malemänguga, kus malenuppe asendasid arhitektoonid ja abjektid ning tuline võitlus vaheldus Albert Trapeeži luule ja Lapini mälestuste lugemisega. Mäng jäi pooleli, sest sisenes Peeter Volkonski, jalas kollased sandaalid ja hing ihkamas skandaale.Alar RaudojaKuidas korraldada kaost?
Kunstil ei ole üht eesmärki, rolli, lohutust või kohustust – see on võimalus olla inimene, valu- või paitegevas mõttes, elu lembehaardes, ta lämmatavas maadlusvõttes. Isegi, kui see kõik juhtub Pärnus.
7 minutit -
Non Grata võimsaim aktsioon sel suvel oli 10meetrise installatsiooni „Tulnukate invasioon“ püstitamine ja põletamine taikotrummide ja elektrooniliste helide saatel Illuka laiul.Valeria MelnikovaVana hää rituaalsus Pärnu kunstisuves
See on nongratalikkuse üks alusvõti: teadlik inimülese rituaali kehutamine ja loomine ning elukestva rituaalsuse tagasitoomine maailma.
5 minutit -
Marta Vaarik, kes on saanud tööga „Hoia mind kaisus“ oma toa, on emotsionaalselt raputavam kui miski muu siin.Paul Kuimet / Tallinna KunstihoonePuderkapsasmaailmas eneseotsingul
Kordaloov mõistus on haaranud iga-aastase ülevaatenäituse ja lugenud sinna sisse vägeva narratiivi, lõpmatult haakivad kujundid ja loonud sellest eesti kunsti praeguse näo.
6 minutit -
Lavastuses „Vabalt peetavate kanade munad“ on kolme näitleja – Kristiin Räägeli, Jan Ehrenbergi ja Simo Andre Kadastu – koostöö suurepärane.Siim VahurMõnus müramine keset kerget õõva ja tikri toorust
Osatäitjate energia, olemuslik sümpaatsus, kui nad mängisid vahepeal ka jätiseid või räigeid molkusi, oli lavastuse üks köitvamaid aspekte.
4 minutit -
Lily Marleen Verilaskja „Oma vere“ atmosfäär on justnagu turvaline, õrn ja pehme, aga tumeda, kummalise, mõrumandli kõrvalmaitsega.Junny YeungPastelne, rahutu, hirmutav saladus
Lily Marleen Verilaskja „Oma veres“ on tähenduslõks, süüdistus või torge, rahutus või murdumine, murtus sees, mida selle olemus ja esitusviis justnagu esmapilgul ei lubaks.
3 minutit
