
Cory Doctorow: „Sageli peetakse düstoopiliseks niisugust kirjandust, kus kõik läheb halvasti. Tegelikus düstoopias lähebki kõik halvasti, aga sinna ei saa midagi parata ega olukorda kuidagi muuta.“

Tänavuse Veneetsia biennaali Soome paviljoni „The pleasures we choose“ ruumikujundaja on samuti eestlane – Kaisa Sööt.


Edith Karlson: „Mul ei ole võimalik tegutseda nii, et maailmas toimuv poleks mind puudutanud või et mu teosed ei oleks kuidagi sellega seotud.“

Kuraator Rebeka Põldsam uuest Balti kunstnike näitusest Leedus: „Abstraktsete vormide ja kontseptsioonide aeg on mõneks ajaks möödas.“

Kaido Ole: „Ma pole kunagi vist otseselt ja esmaselt ühtki tööd nalja või naljakana plaaninud, aga pea alati on mu tööde puhul ikkagi varem või hiljem viidatud ka huumorile või (enese)irooniale.“

„Oppenheimerit“ vaadates ei saa lahti tundest, et filmi peategelane näib olevat veidi ka Christopher Nolani enda idealiseeritud autoportree.

„Asteroid City“ koosneb veidrate tegelaste kohtumistest ja selle tulemusel tekkivatest stiilsetest, nii narratiivsetest kui ka esteetilistest mustritest.

David Lynchi loomingut kui nähtust ei ole lihtne kokku võtta, seda enam et see on põiklev, unenäoline ja vastuoluline. Kas Lynchi puhul on tegu provintsliku või kosmopoliitilise lavastajaga?
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.