-
Sügis ja kevad, üleminek valgusest pimedasse ja pimedusest valgusesse on alati ühe kummalise, vaikiva ärevusega seotud. Kusagil seal looduse teisenemise varjus liigutab ennast nähtamatu, miski, mis salaja katsub järele inimese jõud ja nõrkused, sest ka tugevad on vahel jõude.
Tähelepanek pole võib-olla üleliia täpne, minekud ja tulekud vältavad kogu aja, andmata põhjust nimetada mõnda hetke erilisemaks teisest. Ent käesolev sügis justkui kinnitab seda nähtamatut ärevust.
-
-
-
“Tabamata ime” filmiprojekt on kriitikutelt ja muidu arvajatelt ohtralt kiitust pälvinud. Sümpaatiat on tekitanud tegijate no budget põhimõtted ja palju kiidetud grupitöö vaim. Arvestades režissööri natuuriga kaasneva ego ja iseteadlikkuse kohustusliku osaga, on niisugune koostöövõime päris hea tulemus. Lähestikku seisvad ühe ala tegijad leiavad põhjust rivaliteediks ja altkulmu konkurentsiks palju sagedamini kui tugeva ühisrinde moodustamiseks. Usaldus ja suur sõprus on oluline väärtus, seda maksab filmiloojatel kindlasti ka tulevikuks hoida. . . .“Tabamata ime”…
-
Eestlaste rahvuslikku ajalugu kujundanud Torino olümpiamängude üheks juhtmotoks oli mäletatavasti “Celebrate humanity”, paatost ja teatavat romantilist igatsust õhkav pealkiri maailma spordielu ühele vaieldamatule tippsündmusele. Eestikeelses tõlkes “Ülistame inimest” lisandus väljendile aga aktsent, mis andis sellele ootamatult fundamentaalse humanismiusu mõõtme.Olümpia kontekstis hakkab inimene iseendast suurelt mõtlema. See on koht, kus edu pandiks on inimloomuse suurimad voorused. Usk, ausus ja pühendumine võimaldavad avastada inimvõimete kriitilise piiri, parimal juhul kogeda selle piiri olematust.…
-
Meediaanalüüsi ja kriitikat kui kriitika?anri üht avaldumislaadi võib jagada mitmeti. Teaduspõhisele vaatlusele pretendeeriv vorm üritab süstematiseerida toimemehhanisme ja arenguid meedias ning meedia suhestumist indiviidi või ühiskondlike institutsioonidega. See on enamasti erialase haridusega teoreetikute pärusmaa, kus detailideni viimistletud abstraktsed struktuurimudelid jäävad lihtsale inimesele tihti võõraks või siis sootuks arusaamatuks, kuid sellest pole tavaliselt suuremat häda.
-
Televisiooni on viimasel ajal siginenud ühiskonna- ja meediakriitilisi saateid, mis kõik paistavad silma oma sarkastilis-irooniliste lähenemisnurkade poolest. Ju peetakse seda sorti naljatlevat ja kergekaalulist ?anri vaatemängulisemaks ja suurele auditooriumile seeditavamaks kui seda võiksid olla tõsised analüütilised saated. Selliste saadete hulka kuuluvad hiljuti alustanud ?Varivalitsus?, Peeter Oja ja Mart Juure ?Ärapanija? ja pikema staa?iga ?Teletaip?, mis mäletatavasti vahetas aastaid tagasi välja mandunud telemängu ?Reisile sinuga?.
-
Aastatega on Eesti ajalehtede seas välja kujunenud kindel tabloidleht. See on formaat, mida kõik küll tema kerglase ja kollase sisu pärast kiruvad, kuid ometi on tegu väga elujõulise nähtusega. Trükimeedias on juba ammu lepitud tõsiasjaga, et meie ahtale turule kõik kvaliteetajakirjandust tegema ei mahu. Samasugune paratamatus ootas varem või hiljem ka telemeediat. Nüüd on see siis käes.
Kanal 2 ?Uued uudised? ei suutnud vaatamata kiiduväärt pingutustele ennast vaatajale heaks harjumuseks muuta.…
-
Inimestest kõneleb keelekasutus palju enam, kui esialgu arvata võiks. Kui esmamulje loojaks on välimus ja see osutub tavaliselt eksitavaks, siis palju usaldusväärsem muljelooja on kõnelemis- ja väljendusoskus. See on nagu esimene aken sissepoole, mis annab aimu inimese sisust ja olemusest. Seetõttu on kasulik jälgida nii iseenda keelekasutust kui ka meid pidevalt ümbritsevat fooni sõprade, tuttavate, ajakirjanduse ning meedia näol.
Õigekeel iseenesest pole midagi staatilist ja püsivat. Keel on pidevas muutumises…
