Eve Kask on nüüdseks jõudnud Eesti meediareaalsuse kõhu lahtilõikamiseni, et näha, kas Punamütsike ja vanaema on veel elus.
Eve Kase näitus „2 + 2 = . . . .“ Tartu Kunstimuuseumis kuni 13. V, kuraator Brigita Reinert, kujundaja Ott Kagovere, graafiline disainer Anna Kaarma ja koordinaator Julia Polujanenkova.
Eve Kase isikunäitus Tartu Kunstimuuseumi viltuses majas puudutab vana teoreetilist probleemi. Ta asetab selle esiti lähiajaloo konteksti, seejärel kultuuritarbija ette…
Vaja on aretada noori kapitalistliku elu õisi, kes tõesti usuvad helesinist unistust isetekkelisest vabadusest, võrdsusest ja miks mitte ka vendlusest omavahelises piiramatus konkurentsis. Kaader Placebo videost „Slave To The Wage“, 2000.
Vaja on kriitilist massi noori, kes alandlikus meeles ja tänutundes loovutavad oma töö vilju poliitlüpsikutesse ja -kilekottidesse ja Eestis on sellise noorsoo kasvatamiseks aastaid vaeva nähtud.
Tino Sehgal pälvis 2013. aastal Veneetsia biennaali Kuldse Lõvi innovatiivse kujundikeele kasutamise eest. Tema 2005. aasta Veneetsia biennaali Saksa paviljoni performance’ist „See on nii kaasaegne“ on saanud üks hinnatumaid institutsioonikriitilisi teoseid.
Meile on endastmõistetav, et Lääne-Euroopa pakutud järeleaitamistundides kõneleb keegi teine „kaasaja“ nimel, andes viisakalt mõista, et Eestis, nagu ka ülejäänud kolooniates, jääb „kaasaegsusest“ tublisti puudu.
Eesti visiitkaart annab tunnistust postkolooniale iseloomulikust kultuurilisest minapildist ja imperiaalse ruumitaju edasikestmisest.
Oktoobrirevolutsiooni 100. aastapäev ei ärgita Eestis meeleavaldusi. Eeldatavasti ei tule inimesed tänavale, paraadi ei toimu, loosungid ja lipud jäävadki õmblemata. Ilmselt jäävad jahedaks ka presidendi ja peaministri juubeliõnnitlused idanaabrile, kui üldse mingeid häid soove teele pannakse. Liiga palju paksu verd. Andeks ei anta ja ei paluta. Eesti võtab oma idabastioni ja sanitaarkordoni ülesannet tõsiselt, kisub NATO vihmavarju endale…
Holger Loodus ja Birgit Püvi on võtnud vaevaks kujundada isiklik seisukoht ja see avalikult välja käia küsimuses, mis ei ole ühiskonnas veel selgeks vaieldud ega ka lõpplahendust saanud.
Holger Looduse näitus „Teekond maailma lõppu“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 8. X ja Birgit Püve näitus „Varjupaik“ Tallinna Linnagaleriis kuni 15. X.
Täna kell 18 kohtub kunstnik publikuga oma näitusel.
Eesti nüüdiskunsti avanemine rassismi, migratsiooni ja kultuurilise hegemoonia…
Sotsiaalmeedias on karmide sõnadega märgitud, et meie siin Eestis leiname Pariisi terrorirünnakus hukkunud prantslasi ebasündsa innukusega. Ka Pavel Ivanovi 20. novembri raadiopäevik „Kirillitsas Eesti“ osutas, et Siinai kohal õhitud Vene reisilennuk ei pälvinud pooltki tähelepanust, mille osaliseks said rünnakus hukkunud pariislased või Ida-Ukrainas allatulistatud Malaisia reisilennukis hukkunud. Samasugustel asjaoludel Beirutis, Jeruusalemmas või Zarias hukkunud tsiviilisikud ületavad meil küll uudisekünnise, ent Stenbocki maja nende surm lipuvärvidesse mässida ei suuda. Ka ei…
Äripäeva reedestest numbritest näeme selgemalt, et kultuur on esmajoones individualistlik eneseabi protseduur, osa liberaalsest saavutuskultuurist, mis aitab esmaspäeviti veelgi suurema hooga tormata tootmise koerakuuti. Äripäev, 30. X. digar.ee
Peeter Lauritsa näitus „Codex naturalis“ Vaalas kuni 31. X.
Tsivilisatsiooni areng on olnud kirjaoskuse kaotamise lugu. Mitte et inimesed ei oskaks üksteisele sõnumeid saata, oskavad küll. Pigem vastupidi, nad teevad seda sellisel hiiglaslikul määral, et mõtteterade eraldamine sõkaldest käib juba üle jõu. Selle mõttekäigu illustreerimiseks kasutab Peeter Laurits looduse raamatu metafoori – kujutlust sellest, et nii mõndagi on looduses endas kirja pandud.
Ehk siis: meie ees on miskisugune raamat. Ole ainult ise…
Ole portreteeritud „värdjatel” puudub sotsiaalne maastik, kompositsiooniline kuuluvus, taustanarratiiv ja hõlmav süžeeliin.
Kaido Ole isikunäitus „Värdjad” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 21. XII.
Kaido Ole isikunäitus „Värdjad” ilmub vaataja ette saadetuna kunstniku sisemonoloogist ning ühest autorita saatetekstist, kus keskendutakse samuti kunstniku sisemisele loomeloogikale. Mõlemad osutavad hoolega sissepoole, selgitavad sisemist sundi, personaalseid motiive, isiklikku ja individuaalset. Nende tekstide introspektiivne analüüs leiab aset maailmas, mis on parajasti ateljee mõõtu ja kirjeldab…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Vaja on aretada noori kapitalistliku elu õisi, kes tõesti usuvad helesinist unistust isetekkelisest vabadusest, võrdsusest ja miks mitte ka vendlusest omavahelises piiramatus konkurentsis. Kaader Placebo videost „Slave To The Wage“, 2000.
Tino Sehgal pälvis 2013. aastal Veneetsia biennaali Kuldse Lõvi innovatiivse kujundikeele kasutamise eest. Tema 2005. aasta Veneetsia biennaali Saksa paviljoni performance’ist „See on nii kaasaegne“ on saanud üks hinnatumaid institutsioonikriitilisi teoseid.Pinterest.com
8. XII Postimehe paarisküljel on vaid Eesti kultuuriuudised.Repro
Äripäeva reedestest numbritest näeme selgemalt, et kultuur on esmajoones individualistlik eneseabi protseduur, osa liberaalsest saavutuskultuurist, mis aitab esmaspäeviti veelgi suurema hooga tormata tootmise koerakuuti. Äripäev, 30. X. digar.ee
Eve Kiiler. Seeria „Muuseumi labor“, 2008.
