$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal


Mộng-Lani luule on rikkalik ja nõudlik, julge ja haavatav ning kas või sõja- ja pagulastemaatika tõttu aktuaalne.

Vaimne tervis leiab eesti luules üha rohkem kõlapinda ning Piret Põldveri panust ei tasu selles alahinnata.

Kogumiku „Koidula käsi“ intrigeerivad lood takerduvad üksikasjalikku seletamisse. Kas autor ei usalda lugejat?

Unustage banaalsed kinkeraamatud!

Elin Toona „Mihkel, muuseas“ on tõsiste teemade kiuste üllatavalt lustlik teos.
Piret Raua esimese täiskasvanutele mõeldud raamatu peateema on tunnustusevajadus. Seejuures ei unistata mitte niivõrd lähedase heast sõnast või kaaslase suuremast tähelepanust, kuivõrd avalikust kiitusest.
Katrina Kalda kujutab romaanis „Maa, kus puudel pole varju“ diktatuuri kammitsais vaevleva inimese sisemisi heitlusi ja humaansuse minetanud ühiskonna mandumist.

Rootsi kirjanik Lena Andersson uurib armunu psüühet – ja mitte luubi, vaid lausa mikroskoobiga.

Eva Koff rõhutab oma romaanis „Sinine mägi“ inimese olemuse ja tema püüdluste sõltumatust ajast.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.