13. juuni 1913 Tartumaa, Kavastu vald, Koosa küla – 27. november 2004 Stockholm
Üllatav üksjagu, aga tänaseks on möödunud juba terve sajand Arvo Mägi sünnist! Tulnud ilmale 13. juunil 1913 Tartumaal Kavastu vallas Koosa külas, õppinud Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, jagas Arvo Mägi Eesti saatust valinuna maapagulase elu Rootsi Kuningriigis. Kodumaa saatus, selle vabanemine ja kiire areng läksid talle aga alati korda. Kuidas saakski teisiti, kui tegu on oma…
Pealkiri on laenatud ühest hiljuti loetud artiklist, kuid ma ei mäleta enam laenu andjat. Sellises unustamises tundub tänapäeva internetiajastule midagi sümptomaatilist: mida mahukamaks paisub digitaalne mälu ja mida rajumaks ja mürarikkamaks infovoog, seda napimaks ja lühemaks jääb inimese oma. Mäletamise sunni asemel võiks öelda lihtsalt – milleks vaevata ennast, guugelda!
Ja Google värskendabki meie mälu, tuues Tartu linnaraamatukogu kodulehe kaudu esile, et 2003. aastast peale annab Tallinna linn välja Tammsaare-nimelist romaanipreemiat.…
Karl Ristikivi 100. sünniaastapäeva künnisel tulid Loomingu Raamatukogu sahtlitest välja kirjaniku Stockholmis Balti arhiivis säilitatavate rootsikeelsete kuuldemängude tõlked, mis oli kunagi aastate eest teinud Mari Allik (1972–2011). Go-kirjastuselt ilmus ka kirjaniku reisiraamat, milles Ristikivi reisid on jäädvustatud postkaartidel saadetud tervitussõnumitena sõpradele. Ristikivi päevik ilmus mõne aasta eest, välja antud on valik tema olulisematest kirjadest, kriitika ja esseistika ning kogu tema looming on kordustrükis saanud kodumaisele lugejale kättesaadavaks. Uut monograafiat asendavad…
11. aprilli õhtupoolikul oli Tartu Kirjanduse Maja saali kogunenud kenake seltskond kirjandusinimesi, et tähistada tagantjärele juba 5. aprillil 80aastaseks saanud Henn-Kaarel Hellati sünnipäeva. Juubilar oli selleks puhuks enesestmõista kohale sõitnud, tema kõrval esireas istus ka Johnny B. Isotamm – mõlemad ei jätnud nagu ühel häälel meenutamata, et just samal päeval tähistas teisel pool maakera Kanadas Arved Viirlaid veelgi auväärsemat 90. sünnipäeva. Sümpoosionil kõneldi sedapuhku aga ikkagi Hellatist ja tema elutöö…
Janika Kronberg
Hellar Grabbit küsitleb Janika Kronberg
Kõigepealt palju õnne suure ja teenitud tunnustuse puhul!
Oled aastakümneid tegutsenud toimetaja ja kriitikuna, su kolm varasemat esseekogu „Vabal häälel: mõtteid kahesajast eesti raamatust”, (1997), „Tulgu uus taevas: mõtteid viiekümnest kirjanikust” (1999) ja „Eestlaste maa” (2004) sisaldavad suuresti varem ajakirjanduses ilmunut. Nüüd, kõrges elueas, on sul küllaltki lühikese ajavahemiku jooksul ilmunud mälestusteraamatud „Vabariigi laps” (2008), „Seitse retke isamaale” (2010) ja „Seisata, Aeg!” (2012), mille kirjutamine nõuab…
Eelmise aasta lõpus, 20. detsembril anti Eesti Kirjandusmuuseumi Kreutzwaldi päevadel viiendat korda välja Ivar Ivaski stipendium, mille saab statuudi kohaselt kahe viimase aasta jooksul ilmunud silmapaistva luule-, essee- või kriitikaraamatu autor.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivar Ivaski mälestusfondi halduskogu (Sirje Olesk, Jüri Talvet, Hasso Krull, J. Kronberg) otsusega osutus tänavuseks väljavalituks luuletaja Triin Soomets, põhjuseks 2009. aastal ilmunud luulekogu „Varjatud ained”. Varem on Ivaski stipendiumi saanud Jüri Talvet (2002), Toomas Paul…
Karl Ristikivi Seltsi toodetuna ning koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumiga sai operaator ja režissöör Vallo Kepp valmis kultuuriloolise dokumentaalfilmi isamaalauliku ja lembelüüriku Henrik Visnapuu viimasest 10 eluaastast „Henrik Visnapuu üheteistkümnes kiri“.
Hellar Grabbi: “”Pagulaskirjandus” on eelkõige poliitiline, mitte kirjandusteaduslik mõiste”
President Konstantin Pätsi käsundusohvitseri kolonel Herbert Grabbi poeg Hellar Grabbi ei vaja õigupoolest tutvustamist. Välismaisele eesti lugejale sai ta tuntuks kõigepealt kui kirjanduskriitik ja kultuuriajakirja Mana toimetaja ja väljaandja, kuid tasapisi jõudis teadmine temast läbi raudeesriide ka kodumaale. Ivar Grünthali poolt Rootsis 1957. aastal asutatud Mana jälgis algusest peale ka kodumaal ilmuvat ja seda joont jätkas ajakiri 1965. aastast peale Ameerikas Hellar…
Kirjanduse keelt hoidev ja piire ületav mõte ning positsioon meie kaasaja ühiskonnas on teema, mis läbib mitmel moel Anu Saluääre artikleid.
Alles see oli, kui 2007. aastal ilmutas tõlkija ja toimetaja Anu Saluäär Loomingu Raamatukogus esimese „päris oma” raamatu „Rändamisest ja väljarändamisest”, kirjandusliku reisikirja Põhja-Ameerikas rootsi kirjaniku Vilhelm Mobergi ja tema romaanitegelaste jälgedes käimisest. Nüüdne on üllatavalt ehk kuus korda mahukam, passib Jüri Kaarma kujunduse järgi otsustades Kaplinski ja ÜdiViidingu suurte…
Nii Karl Ast Rumori kirjades kui lehelugudes kumab vastu pühendumine oma järglastele, Eestile ja lõpuks ka vaimsele kodumaale avaramas mõttes – Euroopale.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
