-
Äkki ongi õigus hoiduda inimesi tõdede nimel alandamast see põhiline tõde?
Voltaire, Traktaat tolerantsusest. Tõlkinud Katre Talviste, toimetanud Siiri Ombler. Sarjas „Avatud Eesti raamat”. Kujundanud Eve Kask, sarja kujundanud Jüri Kaarma. Ilmamaa, 2013. 160 lk.
-
Tomas Bannerhed, Kaarnad. Tõlkinud Tiina Mullamaa, toimetanud Siiri Soidro. Kujundanud Villu Koskaru. Hea Lugu, 2013. 368 lk.
-
2013. aasta näidendivõistluse auhinnatuil on tihe seos teatriga, mistõttu nad mõistavad selle žanri võimalusi ja piiranguid.
Eesti Teatri Agentuuri 2013. aasta näidendivõistluse laureaadid:
I koht: Toomas Suumani „Viimase öö õigus”
II koht: Martin Alguse „Väävelmagnooliad”
III koht: Ott Aardami „Jää”, Viktor Kingsepa „Minu tänav” ja Andra Teede „Estoplast”
-
Raoul Kurvitza näitus Kumus kuni 21. IV. Kuraator Kati Ilves. 27. III kell 18 esitletakse Kumus näituse kataloogi koos DVDga, autorid on Hasso Krull, Ingrid Ruudi ja Kati Ilves.
1.
Alustagem klišeelikult: Raoul Kurvitz on piisavalt värvikas kuju ning tema looming küllaltki kihiline ja mahukas, et selle koondnäituse kõiki tasandeid, seoseid ja liginemisjooni ühe artikliga kirjeldada.
Samas ei tahaks piirduda Kurvitza loomingu žanrilise mitmekesisuse vaatlemisega: maal, foto, joonistused, videod, installatsioonid, objektid, skulptuurid. Näitusel…
-
Labürindid on mind ikka köitnud. Isegi mitte niivõrd füüsilise ruumina, kuivõrd sümbolina. Jorge Luis Borgese Paabeli Raamatukogu kujund on mind alati köitnud, galaktikasuurune ja maakerakujuline raamatutega täidetud ruum on mu meelest inimkonna vaimse universumi (või selle ideaali, potentsiaali?) täpne sümbol. Aga labürinti võib käsitleda ka laiemalt teatud mõttelise ruumina, kus on vaja leida õige tee, aga see on väga raske, sest igal käänakul ja igal nurgal võid eksi minna. Sel…
-
Alaa al-Aswani, Jakubijani maja. Tõlkinud Kalle Kasemaa, toimetanud Edvin Hiedel. Varrak, 2012. 230 lk.
Alustuseks tahan juhtida tähelepanu sellele, et Alaa al-Aswani „Jakubijani maja” on tõlkinud Kalle Kasemaa. Seda seetõttu, et suurte tõlkijate töö jääb enamasti varju. Kasemaa panus eestikeelsesse tõlkekirjandusse ja -kultuuri laiemaltki on aukartustäratav. Ta on tõlkinud kreeka keelest (näiteks Odisseas Elitise luulet või Nikos Kazantzakise romaani „Viimne kiusatus”), prantsuse ja saksa keelest (viimasest eelkõige religiooniloolisi käsitlusi), isegi albaania…
-
Muriel Barbery, Siili elegants. Tõlkinud Indrek Koff, toimetanud Anti Saar. Kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2012. 296 lk.
Praeguse eesti proosa üks põhilisi stereotüüpe vastandab positiivse minategelase üheselt ebameeldiva maailmaga tema vastas ja ümber. Osalt võib see olla seotud ka omaeluloolise elemendi kasvuga praeguses kirjakultuuris: üha sagedasem on distantsi kadumine autori ja tema kangelase vahelt, autoripositsiooni samastumine minakangelasega. Õieti võiks isegi üldistada, et teised eesti proosa stereotüübid on sageli allutatud plussmärgilise mina…
-
NO99 ja Mart Nurga kaasabil ja näitel
Mart Nurk ründas Postimehes viimaste aastate üht populaarsemat teatrit ja selle hiljutist aktsiooni, Silver Meikari juhtumist inspiratsiooni saanud „Reformierakonna juhatuse koosolekut” (edaspidi RJK).1 Nurga rünnak oli põhimõtteline, sisaldades mitu huvitavat argumenti, mida tasub kaaluda ja edasi arendada. Teisalt oli see artikkel mõeldud küll ravimina (pakkumaks arstirohtu NO99 suhtes valitseva liigse vaimustuse ja kriitikameeleta nõusoleku palavikule), ent paistis peale selle olema ka omamoodi sümptom –…
-
Priit Pedajase lavastus tundub üsna originaalitruu, ent sisaldab väljajätteid, mis muudavad algteose rõhuasetusi.
MTA lavakunstikooli XXV lennu bakalaureuselavastus „Seitse venda”, autor Aleksis Kivi, tõlkija Friedebert Tuglas, dramatiseerija Voldemar Panso, lavastaja Priit Pedajas, kunstnikud Maret Tamme, Illimar Vihmar ja Lina Nguyen. Mängivad Henrik Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, Pääru Oja, Märt Pius, Priit Pius, Priit Strandberg, Kaspar Velberg ja Priit Pedajas. Esietendus 1. IV Eesti Draamateatri maalisaalis.
Vesteldes teatrikriitik Madli Pestiga teatrist, ütlesin talle, et…
-
Kaido Ole näitus „Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” Kumus kuni 15. IV.
Kaido Ole näituse „Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” saatesõnast tuleb välja, et autori suurim probleem on „paratamatu vastuolu inimese unistuste ja ideaalide abstraktsuse ning igapäevategevuse halastamatu konkreetsuse vahel”. Täiesti üldinimlik probleem, mille sõnastusest tuleb antud juhul siiski välja, et selle autor on kunstnik, „paljastavateks” märksõnadeks „abstraktne” ja „konkreetne”. Tundub, et sageli on just inimese unistused ja ideaalid väga konkreetsed,…
