Ma pole eriline reisikirjade kirjutaja, kirjanikuna soovin pigemini peita oma muljed mõne novelli või pikema luuletuse sisse, aga üheksandat „Luulesõitu” ei saa pidada ka päris igapäevaseks reisimise vormiks, mille eesmärk on tavapärasest välja lülituda. Ei, „Luulesõit” tähendab vastupidist – eriti intensiivset ja mitmekesist sisselülitumist. Kõigepealt muidugi lülitumist võõrkeeltesse: kasutasin reisi ajal segamini eesti, inglise, soome, aga isegi oma tagasihoidlikku vene keelt, kusjuures foonil mängis väga olulist rolli läti keel, mis…
Kamille Saabre näitus „Tutti frutti” riigikogus kuni 15. XI.
„Interdistsiplinaarsus” pole mulle kunagi tundunud sõnakõlksuna. Esiteks juba seetõttu, et suur osa loomingulisest tegevusest sisaldab vaat et paratamatult teisi distsipliine, näiteks enamik filme ja teatrilavastusi muusikalist saadet ja kunstnikutööd. Teiseks peidab interdistsiplinaarsuse idee endas võimalusi, mida annaks palju rohkem kasutada.
Seda pealispinnal keerulist mõistet on võimalik käsitleda vägagi praktiliselt, läheneda sellele kui teatud sorti tõlkimisele. Kuidas tõlkida näiteks maal ilukirjandusteoseks ja vastupidi? Aga…
1.
Marko Kompuse „Poeedinahast” oleks päris kerge kirjutada üht eriti lühikest nupukest. Piisaks märksõnast „sürrealism” – pole ju kahtlust, et Kompuse looming liigub just selle kirjandusvoolu hoovuses. Aga pikemas vaatluses peaks hakkama täpsustama, et milline sürrealism, sest Kompuse loodud pildid ja seosed võivad esimesel või teisel lugemisel tunduda täiesti meelevaldsed ja juhuslikud, kuid siis hakkab ilmnema kaose ja korra omavaheline seotus. Lõpuks võiks lausa rääkida kompuslikust laadist, aga siis tuleks kohe…
Jaan Toomiku debüüt segab realismi sürrealismiga, ärkvelolekut unenäoga.
Mängufilm „Maastik mitme kuuga” (Eesti 2014, 77 min), režissöör-stsenarist Jaan Toomik, operaator Mart Taniel, Mihkel Kleisi muusika. Osades Hendrik Toompere jr, Jaanika Juhanson, Garmen Tabor, Maria Avdjuško jt. Linastub kinodes Sõprus, Coca-Cola Plaza, Solaris, Artis, Ekraan ja Cinamon.
On pisut üllatav, et Jaan Toomiku mängufilmi „Maastik mitme kuuga” senises retseptsioonis on küll viidatud seostele Toomiku varasema loominguga, kuid on jäetud…
Lugedes Marvel Riigi arvustust Dezső Kosztolányi teosele „Anna Édes”,1 tajusin jälle selgelt, kuivõrd huvitav asi on ilukirjandus. On üks suhteliselt selge süžeega teos, traditsiooniliselt jutustatud lugu, aga sellele on ometi võimalik erinevalt läheneda. Sellises järelduses pole midagi imelikku ega erakordset, aga iga kord tundub see tõelise avastusena.
Ühesõnaga, tahaksin Riigi artiklis öeldule üht-teist lisada. Miks? Mitte ainult seetõttu, et – kasutades Marvel Riigi metafoori – minu küünla pani „Anna Édes”…
„Dialoogide” ülesehitus nõuab terviku nägemist, aga see on Meele loomingu kontekstis raske.
Raul Meele näitus „Dialoogid lõpmatusega” Kumus kuni 12. X. Kuraatorid Eha Komissarov ja Raivo Kelomees, kujundajad Raul Kalvo ja Helen Oja, näituse ja raamatu graafiline kujundaja Tuuli Aule.
Sümpaatne, et Ain Mäeots pole „Fannys ja Alexanderis” Ingmar Bergmani lugu lihtsalt kopeerinud, vaid on otsinud oma lähenemisnurka.
Vanemuise „Fanny ja Alexander”, autor Ingmar Bergman, tõlkija Ülev Aaloe, dramatiseerijad Ain Mäeots ja Ülev Aaloe, lavastaja Ain Mäeots, kunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus teater), kostüümikunstnik Gerly Tinn, liikumisjuht Marika Aidla, muusikajuht Ele Sonn, valguskunstnik Rene Liivamägi (Viljandi Ugala). Mängivad Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Margus Jaanovits, Ragne Pekarev, Riho Kütsar, Ott…
Mika Waltari, Inimkonna vaenlased. Tõlkinud Piret Saluri, toimetanud Kai Nurmik. Kujundanud Eiko Ojala. Varrak, 2013. 680 lk.
1.
Olulise osa Mika Waltari fenomenist moodustab kirjaniku võime siduda ajaloolisi sündmusi või isikuid, müüte või legende olukordade või hetkedega, mis pole ajaloolised, vaid kuuluvad raamatu fiktiivsete tegelaste eraellu. „Inimkonna vaenlaste” peategelane senaator Minutus Lausus Manilianus puutub tihedalt kokku paljude ajalooliste tegelastega, alates Peetrusest ja Paulusest ning lõpetades kuulsate Rooma keisritega nagu Nero ja Vespasianus…
Martin Buber, Sina ja mina.Tõlkinud Krista Räni, toimetanud ja kommenteerinud Anu Põldsam. Ilmamaa, 2013. 144 lk.
Mind pole filosoofiat lugedes kunagi huvitanud mitte niivõrd küsimus, kuhu see asetub mõtteloos, vaid isekalt hoopis see, kuhu asetub see mu enda pisikeses elus. Tahan kirjeldada, kuidas üks filosoofiline tekst võib kõnetada inimese otsinguid, kahtlusi, aga ka selgusehetki.
Farkasi näitusel tekivad keele oma piiridest väljameelitamise käigus kummalised seosed, mis juhatavad näitusekülastaja kuhugi „mujale”.
Dénes Farkasi näitus „Ilmne paratamatus” Kumus kuni 11. V. Kuraator Adam Budak.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Luulesõitjad Daugavpilsis. Vasakult: Kārlis Vērdiņš, Gunnar Wærness, Guntars Godiņš, Miia Toivio, Jenni Kallionsivu ja JanKaus.Heidi Iivari
Kamille Saabre. Eluringid. 2013, akrüül, lõuend.Kunstniku foto