-
Catherine Merridale, Ivani sõda. Punaarmee aastatel 1939–1945. Tõlkinud Maia Boltovsky. Tänapäev, 2007. 448 lk.
Läinud sajandi kõige turbulentsem aeg, Esimene ja eelkõige Teine maailmasõda, on muutunud Eestiski populaarseks lugemisvaraks. Esimeste seas meenuvad näiteks John Keegani nimetatud sündmusi käsitlevad teosed või Antony Beevori „Stalingrad” ja „Berliin 1945”, aga ka raamatud nende aegade hirmuvalitsejatest – Radzinski ja Montefiore Stalini-käsitlused või Ian Kershaw hunnitu „Hitler”, mille teine osa on äsja siinsetele poelettidele ilmunud jne.
-
TÕUKUNUNA TEEMU MÄKI ETENDUSEST-PERFORMANCE’IST-INSTALLATSIOONIST-LOENGUST-JUTLUSEST
„Tarbija”on soome keeles „kuluttaja”
-
Alanud aasta Sirbi (kirjandus)veergudel on tekkinud elav – või vähemalt tavapärasest elavam keskustelu kirjandusauhindade ja kirjanduse ühiskondliku nähtavuse üle. Keskustelu on vajalik ning mis puudutab näiteks kulka kirjanduse žanriauhindu, siis ehk peaks üha rohkem panustama ideele, et juba nominatsioon ise tähendab teatud sorti auhindamist – või kui mitte seda, siis ikkagi au. Praegu paistab tihti domineerivat vastupidine vaatepunkt, kus nominatsiooni vaadatakse eelkõige auhinnast ilmajäämise seisukohast, seda väärtustatakse eelkõige siis, kui…
-
Pühapäeval, 13. I esietendus Eesti Draamateatris Jaan Unduski näidend „Boulgakoff”, mille tõi väikeses saalis lavale Margus Kasterpalu (külalisena). Kirjanik Mihhail Bulgakovit (näidendis Boulgakoff) kehastab Hendrik Toompere jr. TEET MALSROOS
-
Kaks aastat tagasi ilmus Eesti ühe populaarseima luuletaja Doris Kareva luulekogu „Aja kuju” (Verb). Raamat osutus lausa fenomenaalseks menukiks ning tekitas elavat huvi ka kriitikute seas. Just äsja ilmus aga poelettidele lakooniliselt kujundatud luuleraamat „Lõige” (Verb), sel aastal juba teine Kareva raamat (esimene oli samuti Verbi märgi all ilmunud artiklikogu „Tähendused”). Uue kogu ilmumine annab igati põhjust tülitada luuletajat, tõlkijat ja kirjastajat mõne asjakohaseks pürgiva küsimusega.
-
Vaapo Vaheri monograafia üks võlusid väljendub soovis tuua tagasi kadunud aegu, mida Ardi Liivese kuju tabavalt esindab.
Vaapo Vaher, Imelaps, kellest ei saanud geeniust. Esseistlik monograafia Ardi Liivesest. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 464 lk.
-
„Manhattan Transferi” üks kesksemaid tegelasi on raha.
John Dos Passos, Manhattan Transfer. Inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan. Tänapäev, 2007. 440 lk.
-
Von Krahli teater – avatud pesa
Välja-elav näitleja: Juhan Ulfsak „Hamletites”. ALAN PROOSA
-
Mõned näited, kuidas kujutavad siinsetel lavalaudadel eestlased eestlasi, eestlased soomlasi ja soomlased eestlasi. Sinna hulka mõtteid teatrilabasusest ja teatripublikust.
Ühel hetkel kangastus, et persega näitlemist on „Kokkolas” pea samapalju kui näoga näitlemist. PIIA RUBER
-
Else Meidner. Alfred Döblin, 1927.
Tunnustust väärib ainuüksi Alfred Döblini „Berliin, Alexanderplatzi” eesti keeles ilmumise tõsiasi. Oma ala kaheldamatu meistri Mati Sirkli tõlke paigutamine kirjastuse Tänapäev „Punase raamatu” sarja väärib vaid tunnustust. Seda enam, et raamat paistis ilmuvat igati õigesse hetke: kui tõlkija mainib oma asjalikus järelsõnas (mis muudab muud arvustused mõneski mõttes ülearuseks või siis ülekordavaks), kuidas Rainer Werner Fassbinderi 13osalist teleseriaali oli võimalik vaadata Soome televisiooni vahendusel Eestiski, siis…
