Olles lugenud lühikese aja sees ühtejutti läbi kolm Søren Kierkegaardi eesti keelde tõlgitud raamatut, millest – „Ängi mõiste” (edaspidi Äm) ja „Filosoofilised pudemed” (edaspidi Fp) ilmusid eelmisel aastal ning üks – „Surmatõbi” (edaspidi S) kolme aasta eest, mõistsin, et jõuan selles artiklis rõhutada vaid mõningaid, praegu kõige tähenduslikumana tunduvaid aspekte Kierkegaardi mõttemaailmas ja selle asendis praeguses ühiskonnas valdavate meeleseisundite suhtes. Seda enam, et kolme nimetatud teose tõlkija Jaan Pärnamäe on…
A. H. Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino on andnud uue hingamise oma muuseumile, tema tegevus mängib kindlasti ka oma rolli Tammsaare loomingu jätkuval aktuaalsena hoidmisel. Ta kuulub nende värske mõtlemisega muuseumijuhtide hulka, kellele muuseum pole mitte ainult eksponaatide kogumise ja hoidmise koht, vaid eelkõige vaimsuse kandja ja elavdaja. See vaimsus viitab vajadusele laiendada muuseumi kui olulise kultuurikandja olemise ja olemuse piire nii vormiliselt kui ka sisuliselt. Tammsaare muuseumis on sellise…
W. G. Sebaldi Austerlitzi tegelaskuju teeb kütkestavaks fakt, et kuigi tegu on kahtlemata raskemeelse ning avaruse ihkamisest hoolimata kaunis kinnise indiviidiga, on tema mõtlemine kõike muud kui suletud.
W. G. Sebald, Austerlitz. Tõlkinud Mati Sirkel. Toimetanud Malle Kiirend. Varrak, 2009. 256 lk.
1.
„Austerlitz” on kahtlemata teos, millest tahaks ja tuleks rääkida, kuid mis tundub olevat sedavõrd eneseküllane, et sunnib erilise ilmselgusega tundma sellest rääkimise piisamatust ja piiratust, teosest jutustamisel tugevalt tekkivat võimetuse…
Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinnad eelmise aasta loomingu eest on jagatud. Peeter Helme osutas Eesti Päevalehes (14. märts), et võib „naljaga pooleks öeldes pidada meelevaldseks luuleauhinna andmist Maarja Kangrole – häid luuleteoseid ilmus möödunud aastal lihtsalt nii palju /—/, et selle auhinna otsustamine ei saanud žüriile kerge olla”. Otsus siiski langetati ja paljude tugevate seast valiti tugevaim. Ajalehel Sirp on sellega seoses au esitada värskele laureaadile mõned küsimused.
Palju õnne kultuurkapitali luuleauhinna…
Romaanikirjanduses või eepilises proosas võiks näha astrofüüsika ja kvantmehaanika kirjakultuurilist vastet.
Vesteldes selle aasta jaanuarikuu Loomingus Peeter Helmega, ütlesin, et Eesti 2008. aasta proosatoodang ähvardab jääda õhukeseks. See mõte jäi mu jaoks kõlama häirivalt kahemõttelisena, mida nüüd võimalik täpsustada. Ma ei pidanud sõna „õhuke” all silmas mitte algupäraste proosateoste vähesust – kuigi enne eelmise aasta jõuluhooaega võis karta ka seda –, vaid pigem tõsiasja, et romaanidena käsitletavad teosed on üha…
Mängufilm „Operatsioon „Valküür””, (USA -Saksamaa 2008, 123 min), režissöör Bryan Singer, stsenarist Christopher McQuarrie. Osades Tom Cruise, Bill Nighy, Kenneth Branagh, Tom Wilkinson, Thomas Kretschmann, Eddie Izzard, Christian Berkel, Terence Stamp jt. Esilinastus Eestis Tallinna kobarkinos 13. II .
1.
Bryan Singeri „Operatsioon „Valküür”” on kohalikud leheveergudel saanud siiani üsna jaheda vastuvõtu osaliseks. Alar Niineväli heidab viimases TV-ekspressis ette, et loos pole ühtegi karakterit, „kelle puhul muutuks tõeliselt mõistetavaks, mis nimelt selle tegelaskuju…
Teatril NO99 on kombeks korraldada ühekordseid aktsioone. Kui lavastusi märgib teater täisarvuga – seni viimane, „Macbeth”, kannab arvu 84 –, siis aktsioone saadab komaga arv; neist esimesele, Marco Laimre performance’ile „Mädand Harry” anti järjekorranumber 94,5. Mulle hakkab see komapanek tunduma üha kahtlasemana – see justkui asetaks lavastused aktsioonide ette. Tõsi, aktsioone ei saa mahult võrrelda lavastustega, kuid oma tähenduslikkuse ja väljendusrikkuse poolest pole esimesed viimastele alla jäänud – mõnel juhul…
Kärt Hellerma, Sinine missa. Tuum, 2008. 352 lk.
1.
Kaasaegse Eesti ühiskonna meeleseisundit iseloomustab üha tugevamalt kõrvaletõrjutuse tunne. See tendents võimendub ka loomingulises sfääris. Üks võimalik seletus sellise tunde levikule võib tuleneda n-ö postmodernistlikust olukorrast: ühese ja selgelt ühtse keskme puudumisest, praktikat nii seest- kui väljastpoolt mõjutavate ja suunavate jõukollete paljususest ning sellega kaasnevast suuremast või väiksemast marginaalsusest. Üha raskem on eristada keset perifeeriast – kuna keskmeid on palju, siis on kõik…
Linnateatri „Arbuusisuhkrus” on sisulise platvormiga lavastus, mida ongi palaganiajal vaja.
Richard Brautigan, „Arbuusisuhkrus”, tõlkinud Enn Soosaar. Lavastaja Jaanus Rohumaa, dramaturg Maria Lee Liivak, kunstnik Aime Unt, muusikaline kujundaja Veiko Tubin. Mängivad Hele Kõre, Külli Teetamm, Argo Aadli, Andero Ermel, Tõnn Lamp, Indrek Ojari, Margus Tabor ja Veiko Tubin. Esietendus Tallinna Linnateatri väikeses saalis 22. XI.
Doris Karevat, kellel ilmus just esinduslik koondkogu „Deka”, saab näha ja kuulata sündmusel „Ilu pärast – luuleõhtu läbi muusika”. Tegemist on heategevusliku kontserdisarjaga, kus lisaks Doris Karevale esitavad oma loomingut Maria Lee ja luuletaja Jürgen Rooste. Muusikalist poolt kujundavad Allan Vainola koos ansambliga Unenäopüüdjad ja ansambel Hea Elu eesotsas Jürgen Roostega.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
