-
Lauri Sommeri vaimsuse ja üleloomulikkuse taju tõttu paistab olemasolev voolava ühtsusena.
Lauri Sommer, Kolm yksiklast. Keeletoimetaja Esta Härm. Seto kynõ üle kaenu Kalkuni Andreas. Kaanefoto Liska Keerberg. Kujutlus Mari Ainso. Menu Kirjastus, 2010. 200 lk.
1.
Põhimõtteliselt on Lauri Sommeri kolme poeetilist portreelugu sisaldava „Kolme yksiklase” kohta keskne suures osas juba ära öeldud. Seda tegi Tõnu Õnnepalu Varraku blogis (http://blog.varrak.ee) 4. veebruaril avaldatud loos „Uus tase uues dokumentaalproosas”. Lihtsalt ja lühidalt sõnastab Õnnepalu…
-
Tammsaare kui ühiskonnakriitilise eksistentsialisti hoiaku kohaselt peab armastus alati eluvõitluses surmale alla vanduma.
Elmo Nüganen tõi eelmise aasta lõpus lavale A. H. Tammsaare romaani „Ma armastasin sakslast”. Loogiline ja sidus samm, arvestades tema mastaapseid süvenemisi sama autori kesksesse teosesse. „Tõe ja õiguse” II osal põhinevat lavastust nägingi esimest korda just Põrgulaval, kus esitatakse nüüd ka „Sakslast”. Seega hakkas ja jäi tahes või tahtmata värske lavastuse üheks tooniandvaks elemendiks dekoratsioonide puudumine või…
-
Milvi Martina Piir kasutab fragmentaarset jutustamislaadi, mis võimaldab põimida romaani armastust, metafüüsikat, põnevust ja groteskini ulatuvat sotsiaalkriitikat.
1.
Hiljuti ilmus kirjastuse Tänapäev blogis teade pealkirjaga „Romaanivõistlusel rekordiline arv töid”, kus anti teada, et nimetatud kirjastuse romaanivõistlusele laekus 61 käsikirja. Võrdluseks on ära toodud nii Tänapäeva kui Romaaniühingu romaanivõistlustele laekunud tööde arv viimase kümne aasta lõikes ja nende andmete põhjal on tõesti põhjust väita, et tegu on viimase kümne aasta suurima kirjandusvõistlusega.
-
Tiia Laul: „Õnn on töötada koos inimestega, kes innustuvad ise ja innustavad teisi”
Viimase aja jooksul on Apollo raamatupoodide ketiga päris palju juhtunud. On avatud uusi ja üha suuremaid poode, on avaldatud raamatuteemaline luuleantoloogia, on hakatud välja andma kvaliteetset raamatuajakirja. Jätkuvalt kaasatakse lugejaid raamatuklubisse ja aasta parimate väljaselgitamisse. Kuna mitmed Apollo ettevõtmised tunduvad lähtuvat millestki muust kui (ainult) majanduslikest kaalutlustest, siis otsustas Sirp asja pisut lähemalt uurida ja esitada mõned küsimused…
-
Tiia Laul: „Õnn on töötada koos inimestega, kes innustuvad ise ja innustavad teisi”
Viimase aja jooksul on Apollo raamatupoodide ketiga päris palju juhtunud. On avatud uusi ja üha suuremaid poode, on avaldatud raamatuteemaline luuleantoloogia, on hakatud välja andma kvaliteetset raamatuajakirja. Jätkuvalt kaasatakse lugejaid raamatuklubisse ja aasta parimate väljaselgitamisse. Kuna mitmed Apollo ettevõtmised tunduvad lähtuvat millestki muust kui (ainult) majanduslikest kaalutlustest, siis otsustas Sirp asja pisut lähemalt uurida ja esitada mõned küsimused…
-
Jung Chang ja Jon Halliday, Esimees Mao. Rääkimata lugu. Tõlkinud Rein Turu. Varrak, 2009. 784 lk.
1.
Kuna ma pole ajaloolane, ei oska ma vaadelda raamatut Mao Zedongist ajalooliste faktide käsitlemise seisukohast. Teose kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide nimekirja on aga kõvasti üle saja lehekülje, nii ei ole suurt põhjust kahelda autorite pühendumuses. Kindlasti oleks huvitav võrrelda samade ajalooliste sündmuste käsitlusi. Ühe peale sattusin isegi mina. „Maos” kirjeldatakse, kuidas Henry Kissinger saabus 1971.…
-
Elias Canetti „Pimestus” pakub ühekorraga realistlikku ja absurdset tegelikkust, mille on sünnitanud pettusel põhinevate kujutluste vastasmõju.
1.
Elias Canetti mahuka romaani „Pimestus” täies mahus ilmumisest võiks kujuneda keskmisest tublisti suuremat tähelepanu pälviv sündmus, aga vaevalt et prominentsete elulugude, mahlakate mälestuste ja isikliku musta pesu kirjanduslikku vormi valamise kõrval seda juhtub. Romaan ei vääri tähelepanu mitte ainult/ eelkõige oma mastaapsuse pärast. Kindlasti on muljetavaldav „Pimestuse” hakitud, aga samas massiivsena mõjuv stiil; tekst, mis…
-
Selle aasta mais vilksas kultuurikülgedelt ja -minutitest läbi uudis uuest ungarikeelsest kultuuriajakirjast Pluralica ning selle kaasaegsele eesti kirjandusele ja kunstile keskendunud erinumbrist „Nüüdis-Eesti”. Kui pidada silmas, et kõnealune üllitis meenutab ainuüksi vormilistelt kabariitidelt pigem almanahhi või eraldi raamatut (428 lk), siis Sirbi arvates võiks pöörata sellisele erandlikule kultuurivahenduse aktile sügavamat tähelepanu. Sellest johtuvalt esitame mõned küsimused Pluralica peatoimetajale Gergely Lőrinczile.
-
Derek Walcotti „Saared” on justkui mõtteline juurestik, millest senine Mathura luulelooming on võrsunud.
Pidades silmas tõlkeluule rasket olukorda kirjastusturul, tuleb alati tunnustada, kui keegi võtab vaevaks selles osas midagi maailmamastaapset eesti keelde vahendada. Luuletaja Mathura on tõlkinud valiku 1992. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Derek Walcotti luulet. Muidugi, Walcotti panuse valguses moodustab tõlgitu tema loomingust pisikese osa, kuid teatud sissejuhatuseks tundub valik igati kõlblik, kuna pakub luuletusi rohkem kui viiekümneaastasest ajavahemikust.
-
Mängufilm „Vääritud tõprad” („Inglourious Basterds”, USA-SaksamaaPrantsusmaa 2009, 153 min), režissöör ja stsenarist Quentin Tarantino. Osades Brad Pitt, Diane Kruger, Mélanie Laurent, Christoph Waltz, Daniel Brühl, Eli Roth jt. Linastub Tallinna kobarkinos, Tartu Cinamonis ja Ekraanis, Narva Forum Cinemas Astris.
1.
Quentin Tarantino filmide puhul on mulle alati tundunud väga huvitav teatud tõsiduse aspekt, mida lavastaja esmapilgul justkui rõhutatult väldib, nii et sadades telekavades saab tema filmide kohta kirjutada „põrgulikult naljakas”…
