-
Tartu vanaraamatuärides võib tänaseni aeg-ajalt müügil kohata 1913. aastal avaldatud mahukat venekeelset muusikateooria õpikut (461 lehekülge), mille autoriks on keegi Julia Pustorosleva. Raamatu pealkiri, nagu tol ajal kombeks, on pikk ja põhjalik: „Muusika elementaarteooria koos muusikaajalooliste selgituste, 13. kuni 20. sajandist pärit heliloojate loomingu näidete, klahvkeel- ja poogenpillidel heli tekitamise mooduste selgitamise ning muusikaterminoloogiliste lühendite väikese sõnastikuga”.
-
Möödunud aasta 27. novembril Sirbile antud intervjuus rääkisid Toomas Siitan ja Urve Lippus muu hulgas eesti muusikateaduse aastaraamatu Res Musica esimest numbrist, mis tollal oli äsja trükikojast tulnud. Tsiteerin Siitanit: „Ajakiri valmib [EMTA] muusikateaduse osakonna ja [Eesti muusikateaduse] seltsi ühistöös. Ajakirja juures on kõige olulisem, et siin on tegu teadusliku publikatsiooniga, mille põhiartiklid on eelretsenseeritud, kusjuures tegu on rahvusvahelise retsensentide kolleegiumiga. See annab võimaluse tõsta oma töid n-ö teadusbürokraatia silmis.”…
-
Balti muusikateadlaste konverentsid on aset leidnud 1967. aastast igal aastal vaheldumisi erinevates Eesti, Leedu ja Läti linnades nagu Jūrmala, Kaunas, Klaipėda, Pärnu, Riia, Šiauliai, Tallinn, Viljandi ja Vilnius. Nõukogude ajal lisandus konverentside teaduslikule mõõtmele püüd uurijate konsolideerimise kaudu avaldada pisutki vastupanu Balti riikide sovetiseerimisele ning edendada sotsialistliku realismi doktriinist sõltumatult eeskätt rahvusliku muusika uurimist. (Muuseas, Leedu omaaegne president Vytautas Landsbergis on elukutselt muusikateadlane.) Arusaadavatel põhjustel ei pea Balti muusikateadlaste konverentsid…
-
Pärdi seminar 15. – 17. X EMTA doktorikoolis
Ilmselt pole ühelegi Eesti teaduses ja kõrghariduses töötavale inimesele jäänud märkamatuks viimastel aastatel sellesse valdkonda Euroopa Liidu tõukefondidest voolav raha. Selle raha kasutamine on seotud mitmete piirangute ja tihti üsnagi komplitseeritud asjaajamisega, ent kokkuvõttes oleks vale jätta tunnustamata teadus- ja arendustegevuse võimaluste avardumist, mida meie teadusele on hakanud võimaldama EL i vahendusel laekuvad lisaressursid. Sihtasutus Archimedese kodulehe andmetel tegutseb Eestis praegu kolmteist…
-
Sisekõrva implantaat on aparaat, mida kasutab tänapäeval maailmas sadu tuhandeid inimesi, sealhulgas kümneid inimesi Eestis. Tegemist on proteesiga, püütakse tehnoloogiliste vahenditega kompenseerida sisekõrva toimimise vaegust. Inimese kuulmissüsteem koosneb laias laastus kahest osast: perifeersest (kõrv) ja tsentraalsest (aju). Perifeerses kuulmises on heli kodeeritud mehaanilise võnkumise ning tsentraalses kuulmises elektriliste impulsside kujul. Mehaanilise energia teisendus elektriliseks toimubki sisekõrvas, aga kui viimane mingitel põhjustel ei toimi, siis ei saa nimetatud teisendus toimuda, heli ajusse…
-
Ettekanne rahvusvahelise köitekunstinäituse „Scripta manent IV ” konverentsil 28. IX rahvusraamatukogus.
Kes on Veljo Tormis? Minu ettekande eesmärk on vaadelda Veljo Tormise rahvamuusikale tugineva stiili vastuvõttu Eestis peamiselt 1960. aastatel tema kolleegide, heliloojate ja muusikateadlaste poolt. Üks meie parimaid Tormise loomingu tundjaid, EM TA professor Urve Lippus on „Eesti muusika biograafilise leksikoni” (2008) Tormisele pühendatud artiklis seda stiili iseloomustanud nii: „Suuremas osas loomingust kasutab [helilooja] lähtepunktina vana rahvalaulu, eriti eesti ja…
-
Ball on enesele võtnud nähtavasti mitte kuigi tänuväärse ülesande selgitada muusika toimimist kuulajale, kel puudub süstemaatiline muusikaline haridus.
Sirp palus mul tutvustada tänavu Londonis ilmunud Philip Balli raamatut „Muusikaline vaist” („The Music Instinct”, kirjastus Bodley Head). Ingliskeelse raamatu arvustamine eesti keeles on veidi küsitava väärtusega tegevus, sest tõenäoliselt ei satu selline retsensioon kunagi autori kätte ning järelikult tema ja retsensendi vahel mingit dialoogi tekkida ei saa. Nii et retsensioonist kujuneb…
-
„Euroopa kultuuri ajalugu aastast 1800 kuni tänapäevani” tekitab autori vastu tõsist aukartust. Raamatu maht keskmise suurusega šriftis on üle tuhande kahesaja lehekülje ning Sassoon näib ühtviisi hästi kodus olevat kõigis nendes kultuurivaldkondades, mida ta oma teoses käsitleb.
-
Ilse Lehiste on sündinud 1922. aastal Tallinnas kõrgema sõjaväelase perekonnas. Ta lõpetas Saksa okupatsiooni ajal Lenderi gümnaasiumi, õppis seejärel ühe aasta klaverit Tallinna konservatooriumis ning 1942. aastal immatrikuleeriti Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilaseks. 1944. aastal põgenes ta Saksamaale, kus jätkas õpinguid algul Leipzigi ning hiljem Hamburgi ülikoolis. 1948. aastal kaitses Lehiste Hamburgi ülikooli juures filoloogiadoktori kraadi. Lehiste väitekirja teemaks oli mitmekülgsete huvidega William Morrise looming – teda peetakse üheks juugendstiili alusepanijaks…
