-
Film ja rahvaharidus 1920.-1930. aastate Eestis
-
Soome mängufilmi 100. aastapäevale pühendatud näitus Helsingis
Veebruari keskpaigast kuni 29. aprillini on Helsingi kobarkino Tennispalatsi ülakorrusel asuvas kunstimuuseumis väljas näitus “Tähistaevas – filmitähti soome filmi kuldajast”. Finnkino, mis Tallinna CCPs pakub peamiselt vaid head kommertsi ja popkorni, on Helsingis olnud sunnitud kinomaja katuse all sallima kaht suurt galeriid ja isegi raamatupoodi. Kultuuride vahe või kultuuriterror? Igal juhul Helsingis paistab, et Kumu meets Coca Cola Plaza.
-
Koolilaste kinokeelust 1920. aastail ehk Eesti filmitsensuur vääriks uurimist
1938. aasta arhiividokumendist nähtub, et kümme aastat õpilaste kinokeelamist on kaasa toonud mõningase evolutsiooni.
-
Peeti 37. korda Põhja-Euroopa tähtsaimat lühifilmifestivali.
-
-
-
Seoses Arvo Kruusemendi mängufilmi “Kevade” taastamisega mullu tuli siin-seal põgusalt jutuks, et rahvakirjanik Luts kirjutas 1926. aastal ka ise sama teose ainetel ühe mängufilmistsenaariumi. Arvo Kruusement oli oma lavastuse ettevalmistamise käigus tutvunud ka selle käsikirjaga Tartu kirjandusmuuseumis, nii et küllap mingil kaudsel moel aitas omaaegse “algteksti” lugemine kaasa ka tema lõpliku režissöörinägemuse vormimisele.
-
Möödunud sügisel tähistati eesti filmist kirjutajate ringis Eesti filmiajakirjanduse 80. sünnipäeva. Pidujoont maha märkides võeti aluseks augustikuus 1926 Tallinnas ilmuma hakanud Filmileht, mis erinevalt muust pool-juhuslikult ja üksikute numbritega ilmunud filmiperioodikast pidas vastu 1931. aastani, kokku nägi viie aastaga paberivalgust 23 annet Filmilehte. Meenutuseks veel, sündmuse tähistuseks peeti rahvusraamatukogus väike kõnekoosolek ja humanitaariasaali ees oli ülal vastavasisuline näitus, mis on aasta lõpust vaadata Eesti Filmiarhiivi koridoris. Ilmus ka paar asjakohast…
-
Rahvusraamatukogu seitsmendal korrusel on humanitaarsaali sissepääsu juures veel kuni järgmise teisipäeva, 3. oktoobri õhtuni vaadata kodumaise filmiajakirjanduse ajaloole pühendatud väljapanek “Vabariigist vabariiki – 80 aastat filmiajakirjanduse sünnist Eestis”. Enne 1940. aastat ilmunud filmiajakirjad on rahvusliku kinokunsti patriootidelegi suhteliselt tundmatu vald, üheski Eesti kolmes tähtsamas raamatukogus pole olemas täit komplekti. Enne saatuslikke 1940. aasta juunisündmusi ilmunud Eesti ja/või ka maailma filmikunstile pühendatud perioodilised väljaanded on tõelised bibliofiilsed haruldused, mis on juba…
-
“Stalker” sõidab ainult sellel relsil, et filmi lugu on teada.
