-
Berliinis on kevad käes, roosipeenrad on juba kobestatud. Aga sellegipoolest peab isegi vihmast ja porist pargitud filmieestlane oskama end Potsdami väljaku ümbruse kõrghoonete vahel tõmbava tuule eest hoolega hoida – üks vale riietumistrikk, ja oledki vihma käest räästa all ehk köha-nohuga audis. Aga nüüd ikkagi filmifestivalist.
-
Mängufilmi „Elu tsitadellis” võtteplats Lenfilmi paviljonis 1947. aasta suvel. Miilaste kodus (keskmises reas vasakult) Aino Talvi, Ande Rahe, Hugo Laur, Betty Kuuskemaa, taga keskel kaadri sügavuses seisab prillidega lavastaja Herbert Rappaport. TALLINNA LINNAMUUSEUM, TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUM
1947. aastas 7. novembrist kandis Tallinna vanalinnas asunud, nüüd juba 1995. aasta detsembrist tühjana seisev kino Helios nime Oktoober. Eesti NSV kinematograafiaminister Olga Lauristin andis 11. novembril välja tagasiulatuva jõuga käskkirja, millega Suure Oktoobrirevolutsiooni 30.…
-
Täna 75 aastat tagasi valmis Eesti esimene „kõne-helifilm” „Päikese lapsed”.
„Päikese laste” reklaam 1932. aasta 17. novembri Postimehest. REPRO
-
Mis on “Universitas Tartuensis 375”?
-
Jaak Lõhmus ja Jaak Kilmi käisid Riias filmi jaoks raha välja jutustamas.
8. ja 9. septembrini peeti Riias järjekordset Läänemere maade dokumentalistikafoorumit, mis sai alguse 1997. aastal Taanis Bornholmi saarel, rändas siis ringi, peatus 2004. aastal Tallinnas ja 2005. aastal Vilniuses ning on nüüd Riiga pidama jäänud. Baltikumi filmi-institutsioonid on kokku leppinud, et Riiga foorum edaspidiseks ka jääb, nii nagu Tallinnasse jääb PÖFFi-aegne koostööturg “Baltic Event”. Seekordne Riia üritus oli üheteistkümnes.
-
1932. aasta oli oma aja ettevõtlikumale eesti kineastile Theodor Lutsule töörohke, ja võiks öelda ka pöördeline. Aasta lõpus siirdus ta Soome, kuhu jäigi filmitööd tegema järgmiseks kaheteistkümneks aastaks.
-
Ajast, mil Johannes Pääsuke Tartu ülikooli peahoone filmile väntas, jäädvustades ühtlasi ühe külje pealt kaadrisse vaatava mehe ning valgete sammastega maja ees ringi pöörava voorimehe, saab tänaseks arvata 94 aastat. Vaatefilm “Tartu linn ja ümbrus” pärineb Pääsukese omakäelise märkuse kohaselt 1913. aastast, ilmselt mitte suure sõja alguse aastast, nagu mõnes allikas märgitakse.
-
Eesti film teeb esimesi sammukesi vaibal, esialgu siiski veel sinisel, mitte punasel.
Mul oli võimalus maailma suurimal kinolaulupeol seekord viibida üksnes alguse otsas. Filmifestivali esimese poole kaks tähelepanuväärsemat võistluskava filmi puudutasid ootamatult laste teemat. Esiteks Rumeenia lavastaja Christian Mungiu film “Neli kuud, kolm nädalat ja kaks päeva”, kus räägitakse noorte naiste dramaatilistest otsustest Ceauşescu režiimi abordikeelu ajal, ning teiseks lähtub samast probleemist vene režissööri Andrei Zvjagintsevi filmi “Maapagu” põhisündmustik.
-
Filmimõtteid 1920.-1930. aastate Eestis
-
