-
Hans Petter Moland: „Iga inimene võib muutuda vägivaldseks.”
Hans Petter Molandit võib pidada juba staažikaks norra režissööriks, kes on filme teinud 1990. aastatest peale. Tema viimane linateos, must mõrvakomöödia „Kadumise järjekorras” („Kraftidioten”, 2014), on äratanud elavat vastukaja. Film võistles Berliini filmifestivali võistlusprogrammis ja pärast üht eellinastust Haapsalu õudusfilmide festivalil võitis seal publikupreemia. Praegu on film Eesti kinolevis.
Stellan Skarsgårdi kehastatud lumesahajuht pälvib teie filmis just enne pööraste sündmuste algust kodukandi aasta kodaniku…
-
Tänavuse, numbrilt 64. „Berlinale” programmi ja sellega rööbiti peetud Euroopa filmituru kohta kirjutati, et tegemist olevat seekord leigete juhtumitega juba siis, kui üritused olid alles poole peal.
Tuleb möönda, et filmiturul pakiti kohvreid juba viiendal päeval, mis ilmselt osutas sellele, et filmiäri tänavu väga vilkalt ei kulgenud, või on siis filmiturundus suuremas mahus maistelt turulettidelt virtuaalsele laadaplatsile ümber kolimas.
-
Hardi Volmer: „„Elavad pildid” on tõestanud, et meie ajalugu ei kattu „Euroopa ametliku ajalooga”.”
-
Jõhvi kesklinnas on 5. detsembril oodata mitut kultuurisündmust. Mida täpsemalt?
Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm: Avatakse Jõhvi promenaad, Kaljo Kiisa skulptuur ja neljandat korda antakse üle Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendium.
Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar: Avame Jõhvit läbiva jalakäijate promenaadi väärikaima osa, mis kulgeb keskväljakult kontserdimajani. Valgustid, mis tehti promenaadi tarvis eritellimusena, muudavad Jõhvi linnaruumi meeldejäävaks ja eriliseks. Südalinna ilme muudab põnevamaks seegi, et promenaad kulgeb raudtee alt läbi. Kaljo Kiisa skulptuuri…
-
Esimese tänaseni säilinud Eesti joonisfilmi „Kutsu Juku seiklusi” kunstnik ja animaator Elmar Jaanimägi on maetud Hageri surnuaiale. Novembrikuu alguspäevadest seisab tema hauaplatsil Kutsu Juku joonistusega mälestuskivi, mis kujundatud Eesti Kinoliidu ja Eesti Kultuurkapitali toetusel ning koostöös (kivi lahenduse autor on filmikunstnik Mare Raidma).
-
-
Neil paaril leheküljel, mis kogu Eesti kultuuri 2020. aastani ulatuvast seitseaastakuplaanist moodustab audiovisuaalsektori ehk filmivaldkonna lootuste konspekti, on jäetud kirja panemata mitu olulist asja. Muidugi mõista (aga siiski – miks?) on välditud rehkendusi, mis see ilus suundumus (kas või: 14 mängufilmi aastas) meile viimaks maksma tuleb.
Kui viskaks kivi seisvasse vette ja lisaks, et ainuüksi oluliste eestikeelsete baastekstide, mis on vajalikud filmivaldkonna eesti keeles mõistmiseks ja tundmiseks, loomine, koostamine ja kirjastamine…
-
63. „Berlinale” tagasivaatepeeglis
Suurte festivalide žüriide otsustega on vahel olnud nii, et kui kohtunike kogu president on eriti uljas audiovisuaalkujundite arhitekt, iseäranis rafineeritud pildiatmosfääride häälestaja, ässade äss oma filmikeeleilma loomisel, tulevad viimaks võiduotsustused suhteliselt karedanahalise realistlike lugude kasuks ning mõnigi kõrgema viimistlusprooviga kunstikatsetus jääb hoopis tagaplaanile. Nii oli millalgi Cannes’is, kui žüriid ohjas David Lynch, ja nii oli seekord Berliinis, kus filmide mõõtmise kammertooni andis kätte Wong Kar-wai.
Peaauhind Kuldkaru läks seekord…
-
Kuldse Palmioksa võidujooks Prantsusmaa lõunakaldal on selleks aastaks läbi. Festivali tulemustega võib jääda rahule, vähemalt laias laastus: Küllap oleks natuke teine žürii koosseis muutnud auhinnatseremoonia stsenaariumi, asetanud tähtsatele kohtadele mõne teise kaaluga rõhu, aga olgu, pärast festivali . . . . ja need teised sõnad. Auhinnanimistu on soliidne. Ja see, et kohtunikke juhtis itaallane, avaldas oma mõju.
Arvatavasti jõuavad parimatest parimad filmid ka Eesti kinode või festivalide ekraanidele. Püüdes haarata haaramatut ja nähtut kuidagi…
-
Eesti film 100 retrospektiiv Prantsuse Filmoteegis 23. XI – 5. XII ja teised filmietendused.
Eesti kultuuri festivalil “Estonie-tonique”, mis kestis Pariisis oktoobri algusest detsembrikuu alguseni, näidati muidugi mõista ka Eesti filme.
26. X kuni 1. XI demonstreeriti Champs Élysées’ põiktänavas kinokeskuses Lincoln Eesti animafilmide valikkava, peamiselt lastele mõeldud teoseid, nagu Nukufilmi ”Miriami” ja ”Porgandi” sarja filmid, “Lepatriinude Jõulud”, “Leiutajateküla Lotte”, aga ka Riho Undi ja Hardi Volmeri “Primavera”, Riho Undi “Vennad Karusüdamed”…
