-
Sooster kui isepäine mõtleja ja kunstnik tuleb hästi välja ka populaarteadusliku füüsikakäsitluse illustratsioonides.
Ülo Soosteri näitus „Lähedane ja kauge füüsika“ Tartu kunstimuuseumis kuni 2. X. Kuraator Kadri Mägi, graafiliselt kujundanud Jaan Evart. Näitusega kaasneb raamat füüsikaprofessor Jaak Kikase kommentaaridega.
Ei ole ilmselt sage juhtum, kui raamatuillustratsioonid saavad kunstinäituse eksponaatideks. Küllap on aga hoopis harv juhtum, kui selleks saavad füüsikaalase aimeraamatu illustratsioonid. Tartu kunstimuuseumis on see…
-
Füüsika ja fotograafia vastastikune suhe on olnud õige pikaajaline ja vastastikku viljakas. Oma tehnilise poole pealt tugineb fotograafia füüsikasaavutustele (optika, tahkisefüüsikal põhinev elektroonika), samal ajal on fotograafia andnud teadusele võimsa uurimismeetodi, mis on rakendatav nanomaailmast kuni universumi sügavusteni välja.
Osundamist väärib fotokuu kunstilise juhi Kristel Raesaare öeldu, et fotograafia võiks olla füüsikat võõristavale inimesele (õpilasele) sobiv tee selle juurde. Ülevaadet tuleks aga alustada küsimusest.
-
Füüsika ja fotograafia vastastikune suhe on olnud õige pikaajaline ja vastastikku viljakas. Oma tehnilise poole pealt tugineb fotograafia füüsikasaavutustele (optika, tahkisefüüsikal põhinev elektroonika), samal ajal on fotograafia andnud teadusele võimsa uurimismeetodi, mis on rakendatav nanomaailmast kuni universumi sügavusteni välja.
Osundamist väärib fotokuu kunstilise juhi Kristel Raesaare öeldu, et fotograafia võiks olla füüsikat võõristavale inimesele (õpilasele) sobiv tee selle juurde. Ülevaadet tuleks aga alustada küsimusest.
-
Teaduslik progress ei saa igavesti kesta.
Õigupoolest on kohatu panna eesti kultuurilehe artikli pealkirja ingliskeelne mõiste. Põhjuseks on ikka see, et autor ei tea täpset tõlkevastet. Otsetõlkekatse „tippteadus” annaks midagi muud. Siinses tähenduses on peak science arvatavas suguluses laiemalt tuntud terminiga peak oil (ee naftatipp). Energeetika tulevikust rääkides ei saa me üle ega ümber tõsiasjast, et fossiilkütuste varud maakeral on lõpliku suurusega ja kunagi ammenduvad, ja et nüüdseks oleme naftatootmise-tarbimise ajalise…
-
2012. aasta Nobeli füüsikaauhind anti üksikute kvantsüsteemide mõõtmist ja manipuleerimist võimaldavate meetodite eest.
Nobeli 2012. aasta füüsikaauhinna saajad on prantsuse füüsik Serge Haroche (sündinud 1944 Casablancas) ja USA füüsik, rahvuslikus standardite ja tehnoloogia instituudis töötav David J. Wineland (sündinud samuti 1944) „murranguliste eksperimentaalsete meetodite eest, mis võimaldavad üksikute kvantsüsteemide mõõtmist ja nendega manipuleerimist”. Tuleb mainida, et selle auhinna puhul ei ole tegemist mitte niivõrd mõne uue füüsikalise nähtuse avastamisega, kuivõrd meetodite…
-
Kelle oma on sõna?
Kuidas kelle oma? Meie kõigi oma ju, kes me räägime, kuulame, loeme ja kirjutame. Kui aga neid sõnu rohkem kokku panna? Et neist saab luuletuse? Või romaani? Või teadusartikli? See teema kasvas lumepallina. Alanud ettepanekust analüüsida Guardianis ilmunud Bristoli ülikooli teaduri Mike Taylori kirjutist „Academic publishers have become the enemies of science” https://apps.facebook.com/theguardian/science/2012/jan/16/academic-publishersenemies-science liitusid siia Wikipedia 24tunnine hoiatusstreik 18. jaanuaril protestiks USA Kongressis arutusel olnud autorikaitse seaduseelnõu…
-
Kolm sinilille õitsevad . . . . teadmiste hauakünka peal?
Eestis kui ontlikus euroriigis võib varsti uskuda (vähemalt lasteaedades), et sinililled on söödavad. Muidugi ei tohi seda uskuvad lapsed olla teistega võrreldes halvemas seisus, näiteks kannatada seeläbi, et söövad sinililli, sest ühtki usku ei tohi teistest halvemaks pidada. Järeldus on loogiline ja ühene – sinililled lasteaedades keelata. Nii ongi juba tehtud või tehakse varsti. Kui nüüd sinilillevabades lasteaedades kasvanud lapsed saavad nii suureks, et…