-
Loodetavasti jätkub „Augustikuu teemaja” lavaelu ka tuleval suvel.
Vahelduseks Alan Ayckbourni osavalt kirjutatud perekonnakomöödiatele on Roman Baskin sel suvel lavastamiseks leidnud John Patricku lõbusa näidendi, mille probleemiasetus on intiimsuhetest laiem ja seetõttu ka mõtlemapanevam. Pulitzeri ja Tony preemiaga auhinnatud „Augustikuu teemaja” tekst on huvitav nii sotsiaalses, psühholoogilises kui kultuuriantropoloogilises plaanis. Näidendi aluseks on 1945. aastal Okinawa saarel USA okupatsioonivägedes ohvitserist külakomandandina teeninud Vern Sneideri „töökogemusel” põhinev romaan, millele Patricku tehtud dramatiseeringu…
-
Eve Pärnaste erakordse põhjalikkuse ja armastusega tehtud töö väärib sügavat tunnustust.
ERSP aeg. Koostaja Eve Pärnaste.
Magna Memoria, 2009. 784 lk. Rahvarinne 1988 (Kakskümmend aastat hiljem). Tallinna Linnavalitsus, 2008. 326 lk.
2008. aastal möödus 20 aastat nii Eestimaa Rahvarinde (RR) kui ka Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomisest, kel mõlemal oli väljapaistev koht Eesti taasiseseisvumisel. Mõlema veteranid paistavad olevat kindlad, et nendeta poleks Eesti iseseisvuse taastamist toimunud. Ümmarguse aastanumbri tähistamiseks ilmutasid asjaosalised mahuka…
-
Küllap on kunstirahval palju vaimukamaid ja ohtlikumaid võimalusi oma tahte väljendamiseks kui streik.
Kui ees seisab teatrite riikliku toetuse 8%-line vähendamine, mida Eesti teatrielu ei mäleta pärast 1949. aastat, ja teatripiletite hinnast riigile mineva käibemaksu tõstmine 5%-lt 18%-le, mis omakorda tähendab teatrite omatulu vähendamist 8% võrra, kõlab jutt teatritöötajate palgast tõepoolest poodu majas köiest kõnelemisena. Kuid mis parata – sellest küsimusest mööda minna oleks samuti ilmvõimatu.
Nagu me kõik teame, on…
-
Katse ühitada madalaim maksukoormus ja kõrgeim kaitsekulutuste tase on ennast ammendanud.
Järgmise aasta kultuurieelarvet tutvustanud artikli pealkiri „Ellujäämise eelarve” (Sirp 17. X) tõi ehmatavalt meelde ühe kõige kurvema sündmuse meie uusimas ajaloos, mis mäletatavasti oli „ellujäämiskoolitusena” kavatsetud. Hiljutises dokfilmis nägime, kuidas algul üksteise külge köiega ühendatud noormehed hakkasid surmaohus sellest lahti laskma, et jääkülmas vees üksi edasi rabeleda. Enamik paraku lootusetult. See traagiline teekond sai surmaretke nime, kuid loodan, et mitte…
-
Moskvas on aeg seisma jäänud, kuid intellektuaal ei leia ka Euroopast vabadust.
„Häda mõistuse pärast”: kahju, et Aleksandr Ivaškevitšil (paremal) polnud võimalust mängida Tšatskit veerand sajandit tagasi, 23aastasena. JELENA RUDI
-
Kes võiks Eestis terava poliitilise satiiri lavale tuua?
Läti Rahvusteater: „Kodus”
-
Rõve sotsiaalne satiir omaaegse legendaarse EÜE teemal
„Noorte Hääl”: ühetähenduslike eesnimedega (Indrek, Edgar, Mart, Siim ja Andrus) kamp müüb malevataidluskavas passe, lindistab, laseb püssi ja lubab Eesti teha maailma rikkaimaks riigiks. AARE PUUS
-
Miks Armin joob, kuigi Eestil ja kõigil läheb nii hästi?
„Janu”. Armin – Ago Anderson. ANTS LIIGUS
-
Tiit Ojasoo lavastus „ĆŻĻ ehk Garjatšije estonskije parni”. TIIT OJASOO
Sõnalavastuste žürii võttis 2007. aastal vaatluse alla 86 lavastust, mis valminud nii teatrites kui ka MTÜde ja produktsioonifirmade looduna. Valikukriteeriumiks oli Eesti Näitlejate Liidu liikmete või meie kahe teatrikõrgkooli üliõpilaste osalemine lavastuses. Juhtumeid, kus kutseline lavastaja töötas harrastusnäitlejatega, me ei käsitlenud. Samuti jäid meie tähelepanu alt üldjuhul kõrvale ka lastelavastused, mida pidasime Salme Reegi nimelise aastaauhinna žürii pärusmaaks. Eesmärgiks seadsime, et…
-
Kas meie (kultuuri)poliitikas pole tõesti inimest, kes vajalikul hetkel (ja sõjaolukorras!) ütleks vastuvaidlematu:„Peab!”?
„451 kraadi Fahrenheiti”: professor Faber – Sergei Dreiden, Montaq – Elmo Nüganen. 2 X ZURAB MTŠEVETARIDZE
