Jaak Allik
-
Leonid Ševtsov professor Serebrjakovina.Jelena Vilt / Jevi„Onu Vanja” – nii nagu peab?
Igor Lõssovi töös on raske näha lavastaja soovi öelda klassikateose abil midagi omapoolset ka praegusele vaatajale.
4 minutit -
Linnud meie parvest
See raamat on mõeldud eelkõige neile, kes tunnevad suure ja rikka vene kultuuri suhtes huvi ja tänulikku aukartust, sõltumata sellest, milline tsaar või peasekretär seda maad on valitsenud.
Margus Mikomägi, Minu venelased ehk ühe parve linnud. Koguja raamat 2. Toimetanud Sirje Endre ja Liine Jänes. Kujundanud Andres Tali. Kirjastus SE&JS, 2014. 184 lk.
Veneviha on eesti ajakirjanduses tõusnud apogeesse. Majandusminister Jürgen Ligi arvas, et Venemaa kui kaubanduspartner tuleks unustada. Ajakirjanik Priit Pullerits…3 minutit -
Sõjasulased
Just etendusterviku loomisel on Madis Kalmet praegu eesti teatris parim – ja loodame, et veel pikka aega.
Eesti teatril on ilmselt vedanud, et põneva poliitilis-ajaloolise proosaga (novell „Tartu rahu” ning romaanid „Valge kuningriik”, „Palveränd” ja „Kindel linn”) asjatundlikult alustanud Tiit Aleksejev on näidendikirjutamise maigu suhu saanud. Kui tema esimesele näidendile, Rakvere teatris Madis Kalmeti kaasakiskuvalt lavastatud „Leegionäridele”, võis soovi korral heita ette ehk mõningast staatilisust ja monoloogipõhisust, siis „Imede aasta” on…6 minutit -
Varese vaatlus Pärnu laval
On selge, et autor Mart Kivastiku eesmärk on olnud luua Johannes Varese isikulugu, mitte ajastu koondportree või hinnanguline sissevaade kollaboratsionismi olemusse.
Pärnu Endla „Vares”, autor Mart Kivastik, lavastaja Kalju Komissarov, kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Margus Vaigur, videokujundajad Terina Tikka ja Argo Valdmaa, muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Mängivad Indrek Taalmaa, Karin Tammaru, Triin Lepik, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink, Ahti Puudersell, Enn Keerd, Arvi Hallik…3 minutit -
Tudengiteatri madalseis – vähe vaimukust ja avangardistlikke seisukohavõtte
XII tudengite teatripäevad 14. – 16. II Viljandis.2 minutit -
„Nõukogude” võim Eesti kultuuripoliitikas
1992. aastal tänapäeva Reformierakonna eelkäijate seatud suur eesmärk – kultuuri lahtiriigistamine – hakkab vahepealseile (1995–1999 ja 2005–2007) tagasilöökidele vaatamata lõpuks täituma. Neis valdkondades, kus oli lootust mingitki kasumit teenida, on riigi võim asendunud raha (kerjamise) võimalusega. Neis valdkondades, kus erastamise/ärastamise huvilisi ei olnud (teatrid, süvamuusika, muuseumid, kultuuriajakirjandus), on riigi võim asendunud eraõiguslike sihtasutuste nõukogude võimuga. Kui algul oli riigiasutusest sihtasutuse tegemisel isegi mingisugune edasiviiv mõte – võis laenuga maja korda…4 minutit -
Jälle Eesti võit!
Balti teatrifestivali kuuest auhinnast tuli koguni viis Eestisse.
IX Balti teatrifestival 24. – 27. X Leedus Kaunases.4 minutit -
Järjepidev Kordemets
Klišeesid ei saa välja naerda klišeeliku mängulaadiga.
Tõstamaa Suveteatri „Vanameestesuvi”, autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Piia-Berta Piir. Mängivad Andrus Vaarik, Laine Mägi, Indrek Ojari, Liis Laigna, Kersti Tombak ja Peeter Jakobi. Esietendus 3. VIII Tõstamaa rahvamajas.
Gerda Kordemets on väga järjekindel ehk nagu moodne öelda, „jätkusuutlik” inimene. Olnud näitejuhina tegev Ilmar Raagi mängufilmi „Klass” juures, produtseeris ning osaliselt ka lavastas ta selle filmi kuueosalise järje „Klass: elu pärast” ning lõpuks ilmutas…3 minutit -
Antigone õnnetu lastetuba
Roman Feodori lavastatud „Antigone” eristub Vene teatri senisest kuvandist, on huvitav töö kogu Eesti teatripildis ja pälvinud juba tähelepanu ka Venemaal.
Vene teatri „Antigone”, lavastaja Roman Feodori, kunstnik Daniil Ahmedov, liikumisjuht Olga Privis, helilooja ja muusikaline kujundaja Aleksandr Žedeljov, valguskunstnik Igor Kapustin. Mängivad Ilja Nartov, Tatjana Kosmõnina, Alina Karmazina, Natalja Dõmtšenko, Mihhail Krjatšok, Aleksandr Žilenko, Lidia Golovataja, Lilia Šinkarjova, Jelena Jakovleva, Artjom Garejev, Aleksandr Kutšmezov, Sergei Furmanjuk, Dmitri Kosjakov, Oleg…4 minutit -
Eestlased impeeriumi lagundamas
Oleks aeg ausalt tunnistada, et 1992. aastal alguse saanud ja tänaseni kestev suhete halvenemine Venemaaga on olnud suures osas siiski Eesti teadlik valik ja polnud vähemasti esialgu põhjustatud Venemaa jäikusest.
Mati Graf, Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991. Toimetanud Riste Uuesoo. Kujundanud Julius Sommer. Argo, 2012. 456 lk.
Oma kahe monograafiaga (vt ka „Kalevipoja kojutulek”, Argo, 2008) on ajaloodoktor Mati Graf loonud kapitaalse baasteksti, millest ükski laulvat revolutsiooni käsitlev ajaloolane tulevikus üle…10 minutit
