-
„Edgar Arro 100”: ansambel Arrotajad 24. III Tallinna Jaani kirikus.
24. märtsil möödus tolle „tuntud tundmatu” sünnist sajand. Täpselt sel päeval austas Arrot tema muusikaliste teemandite kandja ansambel Arrotajad kontserdiga Tallinna Jaani kirikus (eelmisel õhtul Tartu Jaanis). Seega astusid üles organist Ene Salumäe (ka vokaal) ning laiahaardelised etnomuusikud Anneli KontRahtola (vokaal, viiul, setu ja hiiu kannel) ja Celia Roose (vokaal, torupill, vile, kannel). Üsna tundmatu on Edgar Arro oma vähese…
-
Helju Tauk, Muusikast võlutud. Koostanud Inna Kivi, konsultandid Kristel Pappel, Madis Kolk, Jüri Plink, toimetanud Kristina Lepist. Ilmamaa, 2010. 496 lk
„Ma olen nagu aken, kust tuleb valgus läbi,” ütleb Fred Jüssi. Tema valguseks on Loodus, Heljul – Muusika, mis on vaikuse valgus ehk, Yehudi Menuhini järgi, muusika algus. Ainult et „Muusikast võlutud” kui kirjatööde kogumiku puhtad „aknaklaasid” ei ole kõik kristalse kõlaga, seda seepärast, et need on kängitsetud – küll…
-
Muusika ja matemaatika seostest ollakse ammuilma teadlikud, tänaseks on lihtsast aritmeetikast jõutud keerukate arvutustehnikateni. Sest hõivatud on ka kosmos: Urmas Sisaski rehkenduste põhjal heliseb kogu taevalaotus ja meile lähima taevakeha, meie oma Kuu võnkeamplituud ehk helikõrgus on tähetargal täpselt si-bemoll. Kuu mõju ilmamerele, neljapäeviti ristteedele (kl 24.00) jne pole miski vaidlusaine, aga mõjusid jagub uuemaidki. Neist ootamatuim avaldus möödunud juunis, kui öölatern hakkas end 13. kuupäeval looma: taevasse ilmus peenike…
-
Tänavu esitleti neid veebruari keskel. Ja seekord on koostöös Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühinguga (RE TÜ) valminud CD muusikaga viiulile ja klaverile vol 1 Sigrid Kuulmanni ja Marko Martiniga (ER P), „Kogutud teoste” IV köide Seitsmenda ja Kaheksanda sümfoonia partituuriga ning „Aastaraamat 2009”. Alustati muusikaga – Sigrid Kuulmann esitas suurepäraselt efektse Soolosonaadi (ETW 57). Sama hästi kõlab see Tubina lemmikinstrument helikandjal, kuhu silmanähtavalt rahulolev produtsent Peeter Vähi on paigutanud veel Capriccio…
-
Olav Roots – 100
Olen vist üks väheseid, kel ammust aega koduseinal Olav Rootsi (26. II 1910 – 30. I 1974) fotoportree – niisugune isikupärane kolmekümnene ja poolprofiilis. Miks küll see pilt, kui ma ise polnud teda ei kuulnud-näinud ega temast lugeda saanud? Nüüdseks pisut olen, kuid teda ootama pani mind Heino Elleri, Karl Leichteri ja mitme sõjapäevist orkestriveterani loodud imago – nende inimeste tunnustusel püsib kullaproov ja see lummab. Ega…
-
30. detsembril jõudis ETVs ekraanile muusikatuttavatest oodatud „Järvimuusika” (kordusega 1. jaanuaril), mida vaadanuksin uuesti ilma lubadusetagi nähtust kirjutada. Teistkordsel vaatamisel asetusin mõttes muulase positsioonile, s.t et kuidas võtaks pakutava vastu näiteks iirlane või austerlane? Meil teab iga mõistlik koolinoorgi, kes on Järvi(d) ja mis on Leigo oma „Järvemuusikaga”.
-
Eestlastel läks konkursil võrdlemisi hästi.
Läänemere idakaldale on tekkimas uus orelimuusika pesa – tekkimas ses mõttes, et orelikonkursi idee generaatoriks ja kunstiliseks juhiks on armeenia päritolu vene helilooja-organisti Mihhail (Mikael) Tariverdijevi lesk Vera Tariverdijeva ning Kaliningrad tema emotsionaalne valik. Emotsionaalne on valik aga ses mõttes, et praegu leidub seal ainult üks keskpärane orel endisest katoliku kirikust kontserdisaaliks kohandatud hoones. Ent tegu on ilmselgelt perspektiivika ettevõtmisega: tänavune M. Tariverdijevi nimeline konkurss oli…
-
Kaheksa suvega on mõndagi traditsiooniks kasvanud, palju ka muutunud. Kui alustati heliloojate Kappide päevadega, siis prevaleeris nende muusika, muud mängiti juurde. Nüüd kõlab enamasti muu ja juurde esitatakse Artur Kappi. See on loomulik avardumine, linnavalitsuse kingitus koos Eesti Kontserdiga eeskätt oma rahvale, kes ka tänus ja huvis aasta-aastalt enam üritustel osaleb. Eestis teist nii laia profiiliga väikelinna festivali ei ole, tõmme haarab aga juba tervet riiki. Peakorraldajateks on linnapea Ülo…
-
Tänavune festival pakkus konkursi kõrval kaht osavõtvate kooride kava, kogu üritust aga raamisid Läti kuulsa segakoori Latvija esinemised: üks sisaldas kõrgromantismi meistrite a cappella töid Olari Eltsi, teine oli Luciano Berio ?Coro? esiettekanne Eestis koos ERSOga Tõnu Kaljuste juhatusel, kes ka festivali kunstiline juht. See ei olnud amatöörluse ja professionalismi vastandamine, vaid kõige sobilikum kõrvutamine, omal tasandil nii küsitavusi kui vaimustavat võis kohata mõlemal pool.
Lätlaste a cappella kaval pikemalt peatumata…
-
Paul Karp 100.
