-
Kenneth Frampton: „Kui oleme tunnistanud, et arhitektuuri tegutsemisvõimalustel on piirid, peaksime keskenduma inimlikkuse säilitamisele ehituskunstis.“
Kenneth Frampton on arhitekt ja arhitektuuriajaloolane, kelle 1980. aastal esmailmunud „Moodne arhitektuur. Kriitiline ajalugu“ on XX sajandi arhitektuuriloo kanoonilisemaid käsitlusi. Praeguseks juba neljanda, nüüdisteabega oluliselt täiendatud väljaandeni jõudnud raamat ilmus 2012. aastal kunstiakadeemia kirjastuselt ka eesti keeles. Oma raamatuga on erakordselt laiahaardelise pilguga prof Frampton lisanud varasemasse läänekesksesse arhitektuurilukku vene avangardi, Alvar Aalto…
-
2. mail on XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorikonkursi tähtaeg. Seekord erinevad mõnedki nüansid varasemast. Biennaali üldkuraator Rem Koolhaas andis teema „Põhitõed: modernsuse omaksvõtt 1914 – 2014” („Fundamentals: Absorbing Modernity: 1914 – 2014”) teada tavalisest varem, et kaasata ka rahvuspaviljonide kuraatorid üldnäituse ettevalmistusprotsessi. Samas katsetab arhitektuurikeskus sel aastal esimest korda kahevoorulise konkursiga, mille avalike presentatsioonidena toimuv teine osa peaks kaasa aitama valikuprotsessi senisest suuremale avatusele ja avalikule diskussioonile. Konkursi tagamaid…
-
Kolmapäeval, 25. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kaarsillal näitus “Jõeruum”. Näituse eesmärgiks on tutvustada erinevate maailma linnade lahendusi jõekallaste integreerimiseks elava linnakoega ja rõhutada avaliku ruumi olulisust. Just avalik ruum määrab ära linnas elamise kvaliteedi, mitte niivõrd majade väljanägemine ega monumentide kuju, vaid ruum nende vahel, selle ruumi kasutamise võimalused ja harjumused. Näitusele on valitud kaheksateist näidet paljudest võimalikest viisidest elada linnalist elu dialoogis jõega, alates isetekkelistest argipraktikatest nagu Bangkoki…
-
Neeme Külmaga vestleb Ingrid Ruudi.
Tahan sinuga rääkida näitusest, millest kõnelemise oled sisuliselt praktiliselt keelanud: kui pressitekstis nimetatakse su üleni musta raamatut „raamatuks, kus pole ühtegi üleliigset sõna”, siis on järelikult kõik muud sõnad liigsed. Oled püstitanud ülbe barjääri, aga ma tahan ikkagi proovida astuda sellest sissepoole.
See on teadlik. Mulle meeldiks, kui minust räägitaks nii, nagu ma ise tahan.
Kui vaadata ilmunud artikleid, siis enamik kirjutajaid on võtnud su mängu vastu, käitunud…
-
Eelmisel nädalal kuulutati välja seekordse Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni võistluse tulemused. Laekunud 14 võistlustööst valiti välja viis, lisaks esimesele ja teisele kohale anti ka kolm ergutuspreemiat. Otsiti lahendust, mis käsitleks praeguse Eesti arhitektuuri kontekstis olulisi aspekte, kõnetaks ka rahvusvahelisel tasandil ning haakuks ka seekordse biennaali üldkuraatori David Chipperfieldi kuraatorinäituse teemaga „Ühisosa” („Common Ground”). Kui esimeses ringis jäi osa töid selgelt kõrvale kas seetõttu, et ekspositsioonidisaini kõrval jäi nõrgaks sisuline sõnum…
-
21. oktoobril toimus Märzi projektiruumis kunstikriitika päev alapealkirjaga „Diagnostika” eesmärgiga kaardistada Eesti kunsti-, arhitektuuri- ja disainikriitika tänase päeva seis trükimeedias. Pikk ja tihe päev koosnes arutelugruppidest peavoolu-, eriala- ja omaalgatuslikus meedias tegutsejate osalusel: kohal olid Eesti Ekspressi, Postimehe ja Äripäeva kultuuriajakirjanikud, Sirbi, kunsti- ja arhitektuuriväljaannete toimetajad ning omaalgatuste nagu Müürileht, Väike-Ameerika Hääl, urbanistide uudiskiri U ning kunsti ja kriitika liikumise Artishok esindajad. Osalistelt ja ka väga aktiivselt publikult tuli nii…
-
Tagasivaade arhitektuuribiennaali näitusele „11 flirti” Kadrioru väliskunsti muuseumis 9.–25. IX, kuraator Villem Tomiste.
Flirdil on kaks komponenti: lõbu ja võim. See on väike šikk positsioonisõda, kus mängu ilu on omaette väärtus. Kuid samavõrd on see ka manipulatsioon eesmärgiga end kehtestada, vastane üle mängida. Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorinäitusel Kadrioru lossis meenus kohe klassikaline flirdiõpik, korduvalt filmiks saanud XVIII sajandi epistolaarromaan „Ohtlikud suhted” ja seda mitte ainult barokliku lavakujunduse tõttu. Arhitektuur flirtis ruumi, kunsti, ajaloo,…
-
Tänavakunsti üritus „Kont” Tallinnas Kalarannas toimus 8.–21. augustini, kuni 5. septembrini saab vaadata valmis töid. Korraldajad kunstnik Jaanika Okk, disainerid Uku-Kristjan Küttis, Carl Robert Kagge, Uku Sepsivart ja Kumu kunstimuuseumi kuraator Maria-Kristiina Soomre, arhitektuurse kujunduse autor arhitekt Ott Kadarik.
Ametnikud väidavad, et see tingib kuritegevuse kasvu. End kultuurseks pidav kodanik ähvardab selle eest anda tänaval peksa. Kunstnike liidu esimehes tekitab see õõva. Kui guugeldada teemal „Eesti tänavakunst”, siis avaneb meedias just…
-
NO99 Põhuteater on suurejooneline, kindlakäeliselt orkestreeritud kuraatoriprojekt, maist septembrini toimuv sündmusruum, mis kuivalt kirjeldatuna koosneb ajutisest teatrihoonest Skoone bastionipealsel, tegevusest hoone ümber pargis ja etenduste programmist hoone sees. Hoonet ehk Põhuteatrit ennast sellest tervikust eraldada oleks õigupoolest vägivaldne. Siiski võib vaadata, kuidas hoone toimib kogu tervikus ja oma spetsiifilises asukohas. Kui Eestis on sedavõrd mastaapne ajutine ehitis pretsedenditu, siis lääne arhitektuuri kontekstis esindab see suhteliselt selgepiirilist hoonetüübistikku, nagu seda on…
-
3.–14. maini on disaini- ja arhitektuurigaleriis avatud Salto arhitektuuribüroo maketinäitus, millega arhitektide Maarja Kase, Karli Luige ja Ralf Lõokese asutatud büroo tähistab oma seitsmendat tegutsemisaastat. Nende aastate jooksul tehtud umbes seitsmekümnest projektist ja konkursitööst on näitusele valitud kakskümmend kaks maketti, mis esindavad Salto olulisemaid töid elamutest planeeringuteni, maanteemuuseumi esimesest versioonist äsja valminud põhuteatrini. Suuremalt jaolt on väljas mitmesuguste arhitektuurivõistluste konkursitööde maketid, kuid on ka projekti arengut ja tööprotsessi etappe selgitavaid töömakette…