Kuldne lause, millega algab raamat „Popmuusikast” – „Kerges muusikas on kõik inimesed asjatundjad –, saadab Valter Ojakääru siiani, kuigi teose ilmumisest on möödas rohkem kui kolm kümnendit. Muige ja väikese irooniavarjundiga öeldu iseloomustab nii tema vaimukat kirjastiili kui ka valdkonda ennast, mis ühest küljest on igapäevane ja kõigile tuttav, kuid valgub lähemal vaatlusel äkki haaramatult suureks. Ojakäär on kümne aasta vältel ilmunud neljaköitelise sarjaga kaardistanud eesti levimuusika ajaloo viimased sadakond…
Sada aastat mõtestatud levimuusikat.
Valter Ojakäär, Oma laulu leidsime üles. Eesti levimuusika ajalugu 1950. aastatest tänapäevani. Toimetanud Aime Kons. Kujundanud Tiina Alver. Ilo, 2010. 496 lk.
Neli mahukat köidet moodustavad mõtteliselt ühe väga paksu raamatu. Valter Ojakäär on umbes tosina aasta kirjutamistöö tulemusel dokumenteerinud eesti levimuusika sajandi, pannes punkti viimase raamatu optimistliku pealkirjaga „Oma laulu leidsime üles”. Punkt on mõistagi mõtteline ega tähista lõppu, vaid jätkumist. „Inimese elueal on piir, ajalugu…
Kultuuris tegutsevatest tuntud inimestest on ikka filme tehtud ja raamatuid kirjutatud. Tehakse-kirjutatakse ka edaspidi. Põhjuseks on eelkõige just tuntus, sest sellega on loogilist jada pidi seotud hulk teisi inimesi: ühed, kelle maailmatunnetus on saanud toitu ja lohutust nende loomingust või tegevusest, ja teised, kes respekteerivad ühiskonnapildis esile kerkinud nägusid liidritena, kuid ei püüagi saavutada seesmist kontakti nende loominguga.
Manfred Eicher kinoekraanil
PÖFFil näidati filmi „Helid ja vaikus” („Sounds and Silence”, 2009) plaadifirma ECM asutajast ja visionäärist Manfred Eicherist. Parimad kaadrid, mis linateost raamisid, olid pärit Arvo Pärdi muusika salvestuselt Niguliste kirikus. Pärt ja Eicher koos innustamas muusikuid helide ilule keskenduma, püüdmas tabada ülendavat maagiat, mis üksnes kõige erilisematel hetkedel võib siseneda muusikasse. Jäi mulje, et neid muusika taaskordse sündimise hetki kinosaalis kõrvalt näinud Arvo Pärti valdas meeleliigutus. Kui pildirida…
„Jazzkaar” oma kahekümnendas ilmumises on statistiliselt suurejooneline. 18. – 26. aprillini pakub festivali kava Tallinnas 37 kontserti ja väljaspool pealinna veel 19 nii eesti kui välismaiste muusikute etteastet. Et „Jazzkaar” kannatab Tallinnas juba mitmendat aastat sobiva suurusega saalide nappuse all, mõjutab see paratamatult ka esinejate valikut.
Otsekui juhuslikult suureks saanud festivalist on korraldaja Anne Ermi järjekindla pingutuse viljana võrsunud mitte üksnes Eesti mastaabis iga-aastane muusikasündmus, vaid ka Euroopas ja maailmaski teada festival.
„Jazzkaar” saab 20. Paljud inimesed, ka need, kes pole kunagi käinud „Jazzkaare” kontsertidel, samastavad festivali Anne Ermiga. Millisel määral sa ise tunned enda kokkukasvamist festivaliga?
Mis seal salata, „Jazzkaar” on kui mitte terve minu elu, siis kolmveerand ikka. Ei möödu päevagi, kui ma ei mõtleks festivali esinejatele…
Anu Tali, käisid hiljuti vist eneselegi ootamatult London Sinfonietta ja Orchestra of the Age of Enlightenmentiga Ameerikas. Ajalehe New York Timesi kiitva arvustuse juures oli veebis pilt sinust orkestri ees . . . .
Nägin, selle saatis mulle Heiner Goebbels, kelle teost „Songs Of Wars I Have Seen” ma seal Ameerika esiettekandel juhatasin. Tema muusikat oli artiklis teenitult kiidetud. Otseselt minust oli seal vaid üks lause, kuigi väga hea lause. Tegemist oli muusikaga,…
Aasta algus tõi järjekordse aasta muusiku. Eesti Rahvusringhääling pärgas austava tiitliga koorijuht Tiia-Ester Loitme, aunimega kaasnesid nii tseremooniakontsert kui saated teles ja raadios. Nendes saadetes kangastus pisut pöörase inimesena mõjuv Loitme heas mõttes muusikahulluna – niisuguse tüübina, kes suudab pöörata muusika poole teistegi inimeste pilgu ja kõrva. Kindlasti paljud noogutasid möönvalt: oleme temast kuulnud, teame. Vaevalt leidus kahtlejaid, kes küsiksid: mille eest?
Läinud nädalavahetusel mängiti Los Angelese uhkeimas kontserdisaalis, Frank Gehry projekteeritud moodsa välimuse ja köitva interjööriga Walt Disney Hallis kahel korral Arvo Pärdi 4. sümfooniat „Los Angeles”. Esiettekandel juhatas Ameerika orkestrite esiviisikusse kuuluvaid Los Angelese filharmoonikuid EsaPekka Salonen.
Aastalõpusaginas jäi Ülo Kriguli ja Jaan Pehki oratooriumiks nimetatud teos „Jõulujõud” peaaegu märkamatuks. Kui lähemalt vaadelda, on selle tähendus laiemas plaanis üsna oluline.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
