-
„Pianisti portree”: Kalle Randalu 17. XII ja Toomas Vana 14. I Estonia kontserdisaalis.
-
-
„Klaveriduod”: Piret Väinmaa ja Lauri Väinmaa ning Nata-Ly Sakkos ja Toivo Peäske 31. X Mustpeade maja valges saalis.
-
Kontsert „Lauri Väinmaa 50” 23. XI Estonia kontserdisaalis.
Sel aastal oma 50. sünnipäeva tähistanud pianist Lauri Väinmaa novembrikuised soolokontserdid Tartus ja Tallinnas olid kui omalaadne tagasitulek. Taas üle hulga aja oli võimalik kuulata tema täispikka klaveriõhtut. Väinmaa on küll mitmeid kordi vahepeal esinenud klaveriorkestriga (veebruaris ka esinduslikul eesti muusika festival „Eestifest” Londonis) ning olnud pikka aega festivali „Klaver” kunstiline juht, kuid tema sooloõhtutest on aega möödas.
Üks põhjusi, miks klaveriõhtutele vahe tuli,…
-
Cage’i, Sumera ja Bernsteiniga „Eliitkontserdid I” – „Tantsud ettevalmistatud klaveritel”: klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Hanna Heinmaa 20. IX Estonia kontserdisaalis.
Mullusest vestlusest muusikamänedžeri ja muusikaturunduse õppejõu Kevin Kleinmanniga jäi mul mõtteisse tema ütlus, et vana tüüpi kontserdiformaat on ennast ammendamas. Karm tõde, ütles ta, kuid pakend, milles muusikat müüa, peab muutuma. KadriAnn Sumera ja Hanna Heinmaa kontserdil sain aimu, milline võiks uut tüüpi kontsert
kõige positiivsemas mõttes olla. Leidliku kavaga,…
-
ERSO kontserdil ERSO , Rein Rannap ja Ainārs Rubiķis 29. IV Estonia kontserdisaalis.
Aprillikuu viimasel ERSO kontserdil sai kokku eri ajajärkude Balti muusika, Eino Tambergi 1959. aastal loodud „Ballettsümfoonia”, Rein Rannapi „Concerto grosso in un movimento” 1980ndatest ja uusima teosena läti klassiku Pēteris Vasksi „Credo” aastast 2009. Ühest küljest on need teosed oma ajastu peegeldus, tollase mõtteviisi, meeleolude, püüdluste väljendus. Teisest küljest on omajagu kummaline, et kuigi lugude loomisaegade vahemik on küllaltki…
-
Kremerata Baltica ja Fazil Say (klaver, Türgi) 9. IV Estonia kontserdisaalis.
Seekordne kohtumine suurepärase kammerorkestriga Kremerata Baltica mõjus mõnevõrra eklektiliselt. Põhjuseks oli kava. See oli küll Kremeratale omaselt kokku pandud nüüdisteostest ja varasest muusikast, kuid ei moodustanud harmoonilist tervikut, koosnedes justkui paljudest eredatest kildudest, mis kokku andsid ehk ülearugi värvikireva mosaiigi.
Alustuseks kõlas kimbuke nüüdisteoseid, „The Art of Instrumentation – Hommage à Johann Sebastian Bach and Glenn Gould”. Tsükli tellis Gidon Kremer…
-
Pärast raamatu „Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga” esitlust
14. septembril esitleti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias EMTA filosoofilise ja pedagoogilise antropoloogia keskuse juhataja, kasvatusfilosoofia ja kasvatusteaduse professori Airi Liimetsa koostatud ja toimetatud raamatut „Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga”. Kogumik on ilmunud Tallinna ülikooli kirjastuses, väljaandmist toetasid Kultuuriministeerium ja Eesti Teadusfond. Raamatus on seitseteist artiklit kolmeteistkümnelt autorilt, kelle seas on Airi Liimetsa juhendatavad doktorandid Lilian Reinmets, Marit Mäesalu, Lii Karro ja…
-
Pianist ja pedagoog Lembit Orgse on oma doktoriõpingute ajal Eesti muusika- ja teatriakadeemias saanud oma pikaaegsest süvenemisest barokkmuusikasse nii mõndagi realiseerida. Tulemuseks on sellel kevadhooajal olnud kolm esinemist: kammerkontsert itaalia barokkmuusikaga ning Bachi “Prantsuse süitide” ja “Inglise süitide” esitused. Tema valmiv doktoritöö käsitleb generaalbassiga seotud küsimusi.
Johann Sebastian Bachi interpretatsioon on igale pianistile üks filosoofilisemaid ülesandeid üldse. Käib ju Bachi esitusega kaasas väga pikk ajalooline traditsioon, kusjuures esitusstiilid on sajandite jooksul…
-
Kontsert “Itaalia sonaadid”: ELAR KUIV (barokkviiul), LEMBIT ORGSE (klavessiin), OLEV AINOMÄE (barokkoboe) ja EGMONT VÄLJA (barokktšello) Tallinna raekojas 20. I, kavas Händel, Telemann, Vivaldi, Scarlatti, Corelli, Geminiani, Castello, Uccellini.
