Heldur Sander
-
Eesti taimede levikuatlase koostajad Ott Luuk (vasakul) ja Toomas Kukk.Margus Ansu / Postimees / Scanpix BalticsTaimed kaartidel
„Eesti taimede levikuatlasele“ ja kogumikule „Eesti taimestik ja selle uurijaid“ mõeldes loodan, et meie floora pikaajalisele uurimisele ja avaldatud töödele järgnevad andmestiku süvauurimused.
6 minutit -
Viljandis süttis üheks õhtuks raiumisele määratud puudel rohe-sinine valgusinstallatsioon, mille autoriks on Rene Liivamägi.Farištamo EllerPuude tänavaelu
Mitte ainult kaunid – tänavapuud pakuvad varju, jahutust ja kaitset. Kuidas on kujunenud puude ja inimeste kooselu?
7 minutit -
Puittaimede kirjeldaja ja määraja
„Lehtpuude“ I ja II osa on maailma kultuurpuittaimi tutvustavad entsüklopeedilised teatmikud, mis näitavad autori täielikku pühendumist ja suurt töövõimet.
6 minutit -
Hariliku sireli (Syringa vulgaris L.) värviline puulõige P. A. Mattioli raamatust „Commentarii“ (Venice, 1565). Asub Viinis Austria rahvusraamatukogus.Ja sirelite õitseaeg on käes
Sirelite kultuuristamine Euroopas ja Aasias algas arvatavasti üle viiesaja aasta tagasi, XIX sajandi keskpaigaks olid sirelid meilgi juba tavalised.
7 minutit -
Suure-Kambja mõisapargi lehis.Ivo Kruusamägi / Wikimedia CommonsDendrokronoloogia puurib läbi puude pilgu ajalukku
Puude vanuse uurimisega on Liivimaal tegeletud juba kakssada aastat, selle tulemusel saadakse rohkem informatsiooni ka protsesside kohta, mida puude kasv peegeldab.
8 minutit -
Näide August Heinrich Dietrichi seente ühest tsentuuriost Eesti loodusmuuseumis, kust nähtuvad parasiitseentega peremeestaimed.Jana-Maria Habicht200 aastat end Eestiga sidunud tegusa mehe sünnist
ehk Eesti esimese mükoloogi August Heinrich Dietrichi elu aja tuules
8 minutit -
Tartu Vanemuise pargi umbes 215aastane lehis on üks Eesti vanemaid.Toomas KukkLehise lugu ehk Üks puu Tartu ülikooli botaanikaaia endises asukohas ja sellest lähtuvad loomerajad
Pärast Tartu ülikooli taasavamist 1802. aastal asutati 1803. aastal ka botaanikaaed.1 Botaanikaaia rajamine jäi loodusloo professori Gottfried Albrecht Germanni (1773–1809) õlule. Selleks oli leitud praeguse Vanemuise ja Tiigi tänava vahel sobiv koht, mis kuulus kaupmees Jacob Johann Seebachile ja oli tuntud ka varasema omaniku järgi Pistohlkorsi krundina. 1803. aasta septembris sai krunt ülikooli omandiks ja Tähtvere mõisnikult osteti maad koos tiigiga veel juurdegi. Järgnevail aastail aitasid botaanikaaeda rajada aednikud Johann…10 minutit -
Promenaadile suubuvate tänavate lõpetuseks valmistas Roman Haavamägi 1927–1928. aastal omapärase kujundusega kettidega ühendatud dekoratiivtulbad. Need olid mõeldud takistama veokite läbipääsu jalutusteedele. Haapsalu rannahoone, 1930. aastad.EFA.3.0-28948Rosa Kaulitz-Niedeck ja tema Goethe-huvi
Kirjanik pööras oma loomingus Goethele palju tähelepanu, kirjutades Goethe teemal kolm teost. Haapsalu-teemalises raamatus kirjeldab ta Goethe väidetavat aednikupoissi.
10 minutit -
Hariliku hobukastani vesivärvipilt umbes 1560. aastast Bologna ülikooli raamatukogust. Avaldanud H. W. Lack 2000Kui „kastanid“ õitsevad – hobukastanite lugu
Hiljuti leiti üllatusmuna Tallinnast: arheoloogiliste väljakaevamiste käigus tuli välja kolm hobukastani seemet, mis peaksid suure tõenäosusega olema pärit XV sajandist.
7 minutit -
Võilillega soovitab Dietrich teha samamoodi nagu nõgesega – varjata seda taime valguse eest, siis on see salatina hõrguma maitsega.Wikimedia CommonsKuidas XIX sajandi keskel taimeteadmisi jagati
Laiast maailmast omaks võetud taimede kasutamise ja kasvatamisega on tihtipeale kõrvale jäetud kodumaiste taimede toidu-, toitude maitsestamise ja ravipotentsiaal.
8 minutit
