$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Praeguses üldises eesti fotopildis domineeriv esitlusloogika ei ole võimeline püstitama sedavõrd päevakorralisi küsimusi fotograafia meediumi üldise olukorra üle kui Gordini nomaadlik suhe oma lähtematerjali.

Jass Kaselaane metafüüsiliste kujundite usutavuse tagatiseks on tema installatsioonide muljetavaldav töömaht.

Tarvo Varrese praegu Arsi projektiruumis avatud väljapanek „Vahetult enne …“ on ehk kunstniku seni mahukaim isikunäitus – võib-olla isegi veidi liiga suur amps.

Merike Estna tekitab kiht kihi haaval visuaalse tagala, millesse ekslev pilk rahulolevalt suubub. Ta balansseerib alati kusagil intuitsiooni ja kalkuleerituse hajusail piirimail.

Näitus „Igavesti õites“ on esmatasandil haaratav paarikümne minutiga, kuid tahab tegelikult pikemat settimist.

Proosa asemel on transavangardistliku teose mudeliks luule, askeesi asemel nauding, koonerdamise asemel barokne küllastatus, ratsionaalsuse asemel metafüüsika.

Keeldumine flirdist moekusega teeb Saare raamatust meeldivalt perifeerse, meeldivalt enesekeskse teksti.

Helsingi biennaalist õhkub aktivismihõngulistest teostest hoolimata nooremale kunstile iseloomulikku muinasjutulisust ja teaduspõhisust miksivat meelsust.

Vaatamata rõhutatud lahtiütlemispüüdele traumaatilisest idast, näib Tanel Rander tegelevat trauma sümboliseerimisega korduses.

Praeguse rahvusvahelise fotograafia kesksuundumuse kõrval tundub Inta Ruka looming arhailine. Ent kunst pole moe, kõmu ega šoki, vaid sisu ja vormi küsimus.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.