Hanna Linda Korp
-
Blogipostituse avamise lõhn
Uue aasta esimestel päevadel täitus ühismeedia meenutuste ja piltidega kümne aasta tagusest ajast. Selles mälestuste virvarris jäi mulle silma kellegi tõdemus, et internet (ja mõistagi maailm ise) oli siis palju lihtsam koht kui täna. Tõepoolest, kümme aastat tagasi ei olnud some veel nii koletuks kasvanud, kasutajad nägid oma infovoos ainult sõprade või meeldivaks märgitud lehtede postitusi ning hüsteerilised kommentaatorid tegutsesid veel kusagil Delfi või Postimehe anonüümses enklaavis. Kümnendate keskpaigas oli…2 minutit -
Tehke lastele!
Ei ole ümbruse suhtes tundlikumat ühiskonnagruppi kui värsked lapsevanemad! Nende kaheksa kuu jooksul, kui olen oma pojakest Tartu tänavail magama jalutanud, on mu kehamällu jäänud iga kõrge äärekivi, ebaratsionaalselt lühikese tsükliga valgusfoor, puuduv pingike, kus korraks jalga puhata, olematu prügikast, kuhu visata kohvitops, ning liiga kitsas kõnnitee, kuhu käruta ja käruga jalakäijad kõrvuti liiklema ei mahu. Väldin linnaosasid, kus üldse ei olegi kõnniteid (või kui on, on need kinni pargitud),…3 minutit -
Tühjad riiulid
Eestis on levinud ettekujutus, et kirjandus ja kultuur on meritokraatlikud, kõigile ligipääsetavad hüved ning et inimene peab ikka väga kõvasti ise pingutama, et raamatuid ja lugemist õiges vanuses armastama mitte õppida. Arvatakse, et igaühel on kodus riiulis mõnigi ilukirjandusteos, kas „Mirabilia“-sari, „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kindlasti midagi „Punase raamatu“ sarjast, kuskil riiuli tagaotsas paar entsüklopeediat, klassikute luulekogud ja piibel. Ajalehtedeski näidatakse eesti raamatu aasta puhul hulganisti kirjanike ja teiste loomeinimeste…3 minutit -
Õõvaoru lood
Eesti Kultuurkapitali 100. aastapäevale pühendatud esseevõistluse võitis pseudonüüm, mitteisik, kes esines auhinnagalal videopöördumises 19aastase tütarlapsena, aga kelle taga peidab end keegi teine, üldse mitte algaja kirjutaja . . . . Ja meesterahvas. Arvan nii, sest Nora Maria Londonit on tehisaru loodud videos kujutatud mehepilguga (male gaze’iga): maskuliinne, naist eelkõige seksuaalobjektina nägev pilk on loonud laureaadiks paokil huulte, meela ilme, käheda hääle ja just sellise kehaehitusega tüdruku kujutise.
Võib muidugi mõtiskleda, kas ehk tehti selle videoga nalja…3 minutit -
Laste head haldjad
Mõni aeg tagasi puhkes ühismeedias tuline arutelu selle üle, kas eesti räpparil nimega AG oli ikka õigus postitada Tiktokki video, kus ta istub Ryanairi lennukis ning pööritab lohutamatult nutva beebi peale silmi. Oli neid, kes räppari kitsarinnalisuse ja empaatiavõime puudumise üle ainult irvitasid, ja neidki, kes kaitsesid lapsevanemate õigust minna väikelapsega reisile, aga terve hulk kaasmaalasi arvas tõsimeeli, et räpparil on õigus – titega ei peaks teiste närvide rikkumiseks lennukisse ronima!…3 minutit -
Muret ja meeleheidet!
Olen juba varateismeeast saadik usinalt osalenud kõikvõimalikel meeleavaldustel, alustades Pärnu maantee Rahva Raamatu sulgemise vastasest protestist aastal 2004 ning lõpetades vaba Tiibetit (2008) ja Ukrainat (2022), loomaõigusi (2007), õpetajate (2024) ja Tartu linna kultuuritöötajate palku (2023) toetavate meeleavalduste väisamisega. Olen allkirjastanud kümneid petitsioone, et ära hoida näiteks abielureferendumit (2021 – kas keegi seda kolli enam mäletabki?) ning katuseraha jagamist abordivastasele liikumisele (2020). Leidsin ühismeediast sedasama petitsiooni tutvustava postituse juurest omaenda meeleheitliku…3 minutit -
Pissimine on inimõigus!
Tartu bussijaam. WC külastamine maksab 40 senti, maksta saab kaardiga või sulas, aga kaardimakseterminal ei tööta. Bussijaama töötajal hakkab meie kuueaastasest tütrest kahju ja ta laseb lapse tasuta sisse.
Valga raudteejaam. WC külastamine maksab 50 senti, maksta saab ainult sularahaga, aga kassiir ei saa 20eurost lahti vahetada. Kohmitseme kõik kotid ja taskud läbi, leiame viimase 50sendise ja laps saab vetsu. Meil jääb käimata.
Valga-Riia rong. Rong ise on ehe, vanaaegne ja palav, WC on…2 minutit -
Kirjandus ja tegelikkus
Hilistalvel ilmus eesti keeles Tõnu Õnnepalu tõlkes prantsuse kirjaniku Édouard Louis’ autobiograafiline romaan „Muutuda: meetod“. Häbitundeta ausalt kirja pandud lugu jutustab vaeses Põhja-Prantsusmaa tööstusalevis kasvanud minategelase meeleheitlikust katsest välja võidelda töölisklassist ja kõigest, mis sellega kaasneb: kõnepruugist, halvast hingeõhust, robustsetest kommetest, madalast haridusest, ühekülgsest toiduvalikust ning nähtusest, mida võib nimetada kultuurituseks. Eddy Bellegueule’ist (tõlkes Eddy Ilusmolu) saab hoopis väärikamalt kõlav Édouard Louis, kes räägib nii peenelt, et vanemad ei saa…3 minutit -
Tasuta kohtade Eesti
Mis võiks olla riigi kõige demokraatlikum paik? Koht, mida võivad külastada ja kasutada kõik alustades ministrist ja lõpetades kodutuga? Koht, kus saab istuda ja mõnikord ka pikutada, kus saab kasutada tualettruumi, kus on soe ja valge, ja keegi ei vaata viltu, kui veedad seal aega kauem, kui kulub ühe neljaeurose cappuccino joomiseks? Tõenäoliselt asub see linna keskel ja pakub külalislahkelt ruumi lastele-noortele ja kokkusaamispaika pensionäridele? Seal saab kasutada 3D-printerit, õmblus-…3 minutit -
Kuidas seletada sotsiaalset ebavõrdsust surnud jänesele?
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
4 minutit
