-
Kui Soomes keelduti Ilmar Raagi filmi „Klass” massipublikuni ehk riigitelevisiooni ekraanile laskmast, räägiti Eestis, et soomlased on rumalad ja silmakirjalikud ning loodavad varjamisega probleeme vältida. Kas tõesti? Neoliberalismi ehk „vabaduseideoloogia” kriisi majanduslikest aspektidest räägitakse palju ja avalikult. Sama ideoloogia tagasilööke inimeste väärtushinnangutes, suhetes ja tegutsemisstrateegiates kiputakse käsitlema juhusliku kaasnähuna. Nii laiutab resigneerunult käsi ka Jaak Jõerüüt oma artiklis (Postimees 29. IX), pajatades Soome koolitulistamisega seoses inimhinge saladuslikkusest.
-
Muusika infokeskuste aastakonverentsi tähtsaim teema oli tehnoloogia areng ja muusika(info) levitamise uued võimalused.
8. – 13. septembrini toimus Walesi pealinnas Cardiffis, värske meretuule ja sõbralike inimeste linnas, muusika infokeskuste üleilmse ühenduse IAMIC (International Association of Music Information Centres) järjekordne aastakonverents. Ürituse pesapaigaks oli Cardiffi lahe kaldal paiknev modernne kultuurikeskus Millennium Centre, kus on ka konverentsi korraldaja, Walesi Muusika Infokeskuse peakorter. Osavõtjate nimekirjas oli 45 inimest 25 riigist. Võimsa eelarve ja tegevushaardega…
-
Eneseabiõpikutes ja teraapiates tehakse inimesele enamasti selgeks, et tähtis pole, kuidas asjad on, vaid see, kuidas nendest mõeldakse. Selles peitub elutark fatalism, teadmine, et inimene elab loodusseaduste ja sotsiaalse ettemääratuse haardes. Mõtlemine on oluline. Aga seegi käib suures osas ettemääratud radu. Nagu teada, esindavad inimmõtte arengu staadiume kaks üsna vastandlikku mõtlemisviisi: mütoloogiline ja tüpoloogiline. Esimene on olemuselt dualistlik, seal figureerivad igavesti taastulevad personifitseeritud Hea ja Kuri ning apelleeritakse turvalisuse- ja…
-
Aeg-ajalt ujub ikka ja jälle pinnale tõdemus, et eesti rahvas käitub rumalalt, tapab ennast rõõmsalt ja uljalt mitmel viisil, nii kiirete kui ka aeglaste meetoditega, ei hooli ka ligimestest ega taha isegi majandusliku jätkusuutlikkuse huvides ennastsalgavalt paljuneda. Vanasti nimetati seda moraalseks allakäiguks või eetikakriisiks. Praegu kõlab see valevagalt, sest kontekst kõneleb muud.
-
Üksildust peetakse halvaks ja traumaatiliseks kaaslaseks. Nõukogude aja kollektiivsuse kontekstis kandis see ka tugevat ideoloogilist märgistust: üksildane, massist eraldi hoidev inimene oli ohtlik, ta polnud kontrolli all. Üksildust kui sotsiaalset seisundit käsitletakse tänapäevalgi teatava sotsiaalse puudena. Siiski mitte kõik üksildumise või eraldumise vormid ei kanna negatiivset märgistust.
-
Tellisin kodule uued aknad. Esimeses firmas lepinguni ei jõudnud: venekeelse aknaehitusterminoloogiaga maadlemine tüütas ära. Järgmise, Eesti suurima aknafirma kontoris suhtlesin kenasti eesti keelt kõneleva venelannaga. Kohtumise puändiks oli küsimus, kas olen nõus, et aknaid mõõdab üksnes vene keelt kõnelev inimene. Nõustusin, küsimata, kas tegemist on põhimõtte või ebakompetentsusega. Aeg maksab. Kohtusin sümpaatse hallipäise mehega, kes ei ole aastate jooksul omandanud oma ala algelisimat sõnavara (klaas, aken). Pärast pisukesi lingvistilisi arusaamatusi…
-
Uue muusika klassikaks saamine tähendab helikunsti, mis kõnetab ilu või tunderikkusega läbi muutuva aja.
3.–10. aprillini kestnud Eesti muusika päevadele pani punkti 15. aprillil Tallinna Metodisti kirikus toimunud eesti muusika kontsert, kus esinejateks Tallinna Kammerorkester Eri Klasi juhatusel ja rida suurepäraseid instrumentaalsoliste. Kavas oli kaks uudisteost ja kolm juba tuntud nüüdismuusika oopust. Kohe alguseks võib öelda, et EMP järelkaja oli kõlalt hõbedane, aga väärtuse mõttes valdavalt kullaprooviga.
-
Teadvustamata utoopiad ja mütoloogiline mõtlemine ei kao iial. Üks utoopiatest on seesama alateadlik uskumus, et mingi uus ühiskonnakorraldus ja uued ideoloogilised, vaimsed või eetilised põhimõtted toovad kaasa uue valgustatud, miraažidest ja valedest kujutlustest puhastatud inimteadvuse. Üldiselt peetakse ju ka nõukogude aja suurimaks ahistuseks otseste repressioonide kõrval valede kujutluste sundi. Pärast hulle aegu elati ju ka siis rahulikult „väikest elu” ja oldi õnnelikudki, aga ahistav oli just see, et „suure plaani”…
-
Kõnealuse ERSO kontserdi avateos, Kristo Matsoni „Cantus in memoriam Malera Kasuku” oli muusikaline pühendus lahkunud heliloojatele ja ühe muusikalise müstifikatsiooni meenutus. 1977. aastal kirjutasid Mati Kuulberg, Lepo Sumera ja Raimo Kangro „jaapani” autori Malera Kasuku nime all kolmeosalise trio. Koostöö tehnika oli lihtne: igaühelt algatuseks ühe osa üks partii (Kangrolt I osa klaveripartii, Sumeralt II osa tšellopartii, Kuulbergilt III osa viiulipartii), mille „külge” järgmine kirjutaja „monteeris” oma partii. Kristo Matsoni…
-
Sõnavabaduse, ajakirjanduse vastutuse ja kompetentsuse teema pole uus, aeg-ajalt on see ikka lahvatanud. Enamasti omandab ajakirjandus siis isikustatud kuju, sageli nähakse selle taga ka kellegi või millegi karvast kätt.
