$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Ero Liivik
-
Populism ei kidu ega kao
Autor Ivo Rull on kindlasti Eesti poliitikas hästi orienteeruv inimene, kes kirjutab osavalt. Poliitika teemal meil raamatuid paraku palju ei ilmu. Kui mõni üksik lettidele eksibki, ei pruugi see enamasti küündida parnassile, mille on vallutanud kõikvõimalikud nõia- ja kokaraamatud ning muud raamatulaadsed tooted. Tegemist ei ole populismi akadeemilise uurimusega (lk 9), vaid rohkem praktilise käsiraamatuga igale huvilisele, kes tahab paremini aru saada poliitilise kommunikatsiooni toimeainetest. Viimasele taotlusele osutab ka iga peatükki…3 minutit -
Kas erakonnad toovad lõpuks otsedemokraatia?
Kui lugeda seadusi, siis on meil kõik võimalused otsedemokraatia toimimiseks praegugi olemas: põhiseadus sätestab rahvahääletuse, kohalikul tasandil on võimaldatud rahvaalgatus, ELi kodanikena saame osaleda Euroopa rahvaalgatuses. Üleriigilise rahvaküsitluse läbiviimiseks pole vaja isegi seaduslikku alust, vaid valitsejate tahet. Kõik on lubatud, kuid mida ei ole, on rahvahääletused. Viimati toimus selline siinmail umbes kümme aastat tagasi. Mis on siis põhjus? Eelkõige parlamendiparteide soovimatuses oma otsustusõigusest kübetki käest anda. Riigikogu menetluses on olnud…7 minutit -
Näiliku demokraatia pidupäev
Erakonnad on käimasolevate riigikogu valimiste kampaanias keskendunud kiire edu nimel eelkõige lubadustele ja turundusele. Toimijad ise vahepeal käidud teed ei analüüsi. Selle perioodi juhtmotiiviks sobivad praeguse kaitseministri Sven Mikseri poolteist aastat pärast eelmisi valimisi öeldud sõnad: „Neljast erakonnast koosnev riigikogu ja selle enamuse poolt ametisse nimetatud valitsus on muutnud Eesti poliitilise juhtimise suletud klanniliseks süsteemiks“1. Prantsuse filosoof Baudrillard on toonud kasutusele simulaakrumi mõiste tähistamaks olukorda, kui inimeste käitumist ja valikuid…5 minutit -
Sotside neoliberaalne manifest
SDE muutumine enne valimisi kõikvõimalike ühiskonnas harali suundade parteiliseks katuseks on põhjustanud selle erakonna häiriva ideoloogilise hägustumise.
Aastate jooksul on välja mõeldud ja valitsuses, ministeeriumides ning omavalitsustes valmis treitud kümneid ja sadu arengukavu, visioone ja plaane. Valitsuse netilehe andmeil suunab Eesti arengut tervelt 53 strateegilist dokumenti. Reguleeritavaid valdkondi on seinast seina: perepoliitika, rahvuslik julgeolek, demokraatia ja kaasamine, sotsiaalne turvalisus, haridus ja teadus jne.1 Lisaks peame arvesse võtma ka kõigi nende…6 minutit -
Aeglane majanduskasv teeb rikkad rikkamaks
Thomas Piketty, Capital in the Twenty-First Century. Belknap Press & Harvard University Press, 2014. 696 lk.
Juhtub harva, et üks majandusraamat lööb võimsalt laineid väljaspool kitsast asjatundjate ringi ning sellest saab suisa „igamehe” kirjavara. Selline asi on toimunud aga Prantsuse majandusteadlase Thomas Piketty teose „Kapital XXI sajandil” („Capital in the Twenty-First Century”), mis troonib juba mõnda aega ülemaailmse levikuga e-kaubamaja Amazoni raamatumüügi edetabeli tipus. Paradoks peitubki selles, et selle raamatu puhul…6 minutit -
Loovutatud demokraatia mõrud viljad
Esindusdemokraatias on rahvas küll võimu kandja, ent kahjuks ainult teoreetiliselt.
Mõni aeg tagasi kirjutas riigikogu liige ja eesti Vabaerakonna algataja Andres Herkel, et Eesti vajab vähemalt ühte uut erakonda. Loodava erakonna poliitiline siht ei seisnevat mitte parem- või vasakpoliitika elluviimises, vaid võitluses Eestit pärssivate kartelliparteide, sundparteistamise, ministeeriumide ülemvõimu, ideepuuduse ja otsustusvõimetuse vastu, ütles Herkel intervjuus Postimehele.1 Minu arvates osutab Herkel küll probleemidele, kuid sellistele, mis pole mitte põhjus, vaid tagajärg.…8 minutit -
Sotsioloogia kui müüdimurdja
Norbert Elias, Mis on sotsioloogia? Tõlkinud Katrin Kaugver, toimetanud Sirje Laidre. Mikko Lagerspetzi eessõna. Kujundanud Sirje Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 212 lk.5 minutit -
Rahvakogu ja rahvaalgatus
Eesti poliitikaelu ja otsedemokraatia on omavahel keerulises suhtes: kord on see ideestik päevakorral ja sellest räägitakse, siis aga unustatakse. Eelmine suurem otsedemokraatia fookusesse tõusmine leidis aset ühes Eestimaa Roheliste pääsuga riigikogusse, koos roheliste väljajäämisega sealt polnud ideel aga enam avalikke eestkõnelejaid. Nüüd on hakatud taas tõukuvalt „Harta 12” algatusest otsedemokraatiast rääkima, hiljuti leidis rahvaalgatuse seadustamise ettepanek agarat poolehoidu internetidemokraatia ideedepangas nimega rahvakogu. Kas see idee ka reaalsuseks saab, näitab aeg,…3 minutit -
Digiajastul ei saa teadmiste vabale levikule takistusi teha
Pole mõtet üle korrata, kui oluline on teaduse puhul nii teadlaste omavaheline kommunikatsioon kui ka uurimistulemuste avaldamine. Teadlaste slängis kehtib maksiim publish or perish, avalda või kao. Publitseerimise tähtsusest ja ka fetišeeritusest on Sirbi veergudel korduvalt juttu olnud. Tehnoloogiline ja digirevolutsioon on muutnud meie arusaamist kommunikatsioonist, arusaadav, et sellest ei jää puutumata ka teadus. Hiljuti sattusin lugema New York Timesis ilmunud artiklit „Cracking Open the Scientific Process” (ilmunud 16. I,…4 minutit -
Usalduse kadu viib ühiskonna küünilise resigneerumiseni
Seymour Martin Lipset on öelnud, et legitiimsus märgib poliitilise süsteemi võimet põhjustada ja hoida usku, et poliitilised institutsioonid on selles ühiskonnas sobivaimad. Praegu on esil mitu probleemi, mis mõjutavad Eesti poliitilise süsteemi legitiimsust. Lahenduste otsimine euroala finantskriisile osutab ELi superstruktuuridest lähtuvale survele liikmesriikide, sh Eesti poliitilistele valikutele. Reformi- ja iga muu erakonna rahastamise ümbert saladusloori kergitamine ja Eesti valijate süvenev võõrandumine parteidest peegeldavad meie demokraatia kasvuraskusi. Mõlemad tekitavad kodanikes nõutust…4 minutit
