-
Kui lastele mõeldud toodang välja jätta, peaksid ?indoeuroopa? filmid pahedest otse pakatama. Ja nii see tõepoolest ongi.
-
-
Poliitikute meelest on rahvas lõhekari, kelle ainus eesmärk on iga nelja aasta tagant kudemas (valimas) käia.
-
Mängufilm ?AVAMERI? (?Open Water?, USA 2004). Re?issöör Chris Kentis. Osades Blanchard Ryan, Daniel Travis jt.
Chris Kentise ?Avamere? lähteandmed olid paljulubavad: kaks inimest keset ääretut ookeani, järelikult ja eeldatavasti siis mitte mingit erilist tegevust ega narratiivi, lisaks veel odavalt tehtud sõltumatu filmi ebatavaline edu ?Sundance?i? festivalil (mille tulemusel müüdi 300 000 dollariga tehtud filmi levitusõigused paari miljoni eest). Viimase seiga tõttu meenub ilmselt ühe teise ?tõestisündinud? loo järgi tehtud filmi, ?Blairi…
-
On kasulik endale aeg-ajalt meelde tuletada, et korruptsioon on Eestis enesestmõistetav. Eestlase iidol on rehepapp, kuigi tunnustust väärivad veel kratt ja puuk. See, mis Kiviräha jaoks oli ilmselt kriitiline satiir, on enamiku eestlaste jaoks püha tõde. Vargus kiidab tegijat. Kus on, sinna antakse. Jne. Selline on valitsev mentaliteet.
Üks näide poliitikast. Niipea kui Res Publica otsustas üheainsa korra täita üht oma arvukatest valimislubadustest, otsustasid mõningad härrad, et see võib kahjustada nende…
-
Vein on ses filmis rohkem kui poeetilistesse nurgatagustesse ja intellektuaalsusse kalduvate monoloogide õigustus.
-
Jaan Oksas on eos modernistlik plahvatus koos sellele järgnevate väljavooludega.
-
Peter Greenaway meistriklassi põhjal
Aasta pole veel õieti alanudki, aga aasta olulisim filmisündmus on juba läbi. Mõtlen Greenaway meistriklassi. Tema viimased filmid mulle eriti ei meeldi, aga see pole siinkohal üldse oluline. Seda kahel põhjusel. Esiteks, kui kunstiline pool oleks ka suisa mannetu (või täiesti olematu), ei kahandaks see vähimalgi määral tema loengute visionäärset, kontseptuaalset ja ideoloogilist kaalu. Teiseks sai meistriklassi käigus tegelikult väga hea ülevaate kogu tema loomingust, mitte…
-
Kaunid kujundid, mõjus pilt ja lihtsakoelised positiivsed tegelased.
Seekordse PÖFFi avapauguks kujunes mulle poola re?issööri Jan Jakub Kolski ?Pornograafia?, film, mille sisul pole pealkirjaga vähimatki pistmist. ?Pornograafia? eksleb poola dramaturgi ja literaadi Witold Gombrowiczi kolmanda romaani radadel, kusjuures Gombrowicz ise näib filmi ühe selle peategelasena (literaat Witoldina) sisse kirjutatud olevat. Lugu leiab aset natside poolt okupeeritud Poolas ja, nagu filmi lõpus selgub, ei saada seegi kord läbi moraalitseva poliitilise korrektsuseta. Niipalju…
-
PÖFF näib lausa eksponentsiaalselt kasvavat, vähehaaval juba ka hoomamatuks muutuvat.
Isegi enesestmõistetavaid maitse erinevusi kõrvale jättes on festivali kasvu ja hoomamatuse tõttu järjest keerulisem huvilistele mingeid üldisi ennustusi-soovitusi anda. Igaüks leiab teda huvitava osa ise. Jutt, et pole, mille vahel valida, pole igatahes enam tõsiseltvõetav, need ajad peaksid jäädavalt möödas olema. Järgnev on ainult üks esinduslik ja subjektiivne valik väga erinevatest filmidest, mille vaatamine ei tohiks olla enamikule inimestest vastunäidustatud.
