-
On väga külm, küllap üle 20 kraadi. Audru vingelt tuulisel väljal poseerivad Arvo Kukumägi tõllakutsari rollis ja Juhan Viiding Vigala mõisahärra von Uexküllina. Mark Soosaar teeb 1979. aastal pooletunnist „katsefilmi”, mis saab nimetatud „Õpetajaks”. Filminduse asjapulgad nõuavad, et Mark tõestaks oma oskust teha ka mängufilmi, olles üheaegselt stsenarist, režissöör ja operaator! Järgmisel aastal teebki ta pika debüüdi „Jõulud Vigalas”.
-
Veebruar 1979 Rõuge-taguses metsakülas. Pärast katastroofiliselt vihmast sügist on miinus 30 kraadi pakast, filmikaamera külmub kinni. Olav Neuland teeb oma esimest mängufilmi „Tuulte pesa”. Koos operaator Arvo Ihoga on suvel valitud sobilik talu, kuid sügisestes lausvihmades on metsateed muutunud rasketele tehnikaautodele läbimatuks. Ja nüüd, talvel, on lumi nabani. Filmiadministraatoritel tõusevad probleemid üle pea, hädakisa kostab Tallinnasse. Aga Olav ja Arvo möllavad edasi.
-
On märtsi lõpp1977, Lennart Meri ja Rein Maran Ropi tundrus Käsivarre Lapis, 1200 km Helsingist. Eile oli vägev lumetuisk, istusime põdrakasvatajate onnis muust maailmast ära lõigatuna. Täna sätime koos saami poistega porokarju üle vaatama. „Linnutee tuulte” filmirühm on läbi ime lõpuks Soomes. „Visake küürud seljast, poisid, oleme vabal maal!” – Lennartilt. Moskva ei andnud meile väljasõiduluba, fiktiivsete küllakutsetega oleme nüüd siia imbunud, kuu aega plaanitust hiljem. Eile õhtul lindistasin Nils…
-
„Kuuejalgne põder on ülijumala Tooru loom. Ta elas pärast suurt veeuputust esimeste inimeste aegu, oma kuue jalaga liialt väle küttidele.” Nii kirjutab Lennart Meri kolm kuud hiljem „Toorumi poegade” tekstilehele. On augustikuu lõpp aastal 1988, meie filmirühm on Lääne-Siberis juba teisel ekspeditsioonil Agani lisajõe ääres. Tõltšinite suveleeris oleme jäädvustamas hantide rituaalseid karupeiesid. Lennart oli algaja fotomees, nüüd on ka tema. . . . Töötame kui tuhat hiinlast, karupeied kestavad päikesetõusust loojanguni ja nii…
-
Uksepiidale toetuv mõttesse vajunud habemik on Vladimir Karasjov, pingil paremal peaoperaator Rein Maran, keskel, mustade prillidega, nagu peab, teine operaator Illis Vets. Laual kartulikauss, silgud, petroolilamp. . . . Muidugi „Lindpriid”, siin veel oma ehedas sünnitusvalus kusagil Vergi lähedal metsatalus juulis 1970. Olin hommikul pannud külge elektrikute „kassid” – teate küll, säärased kõverad konksud, millega elektriposti otsa ronisin ja pinge all juhtmetele sünkroonkaamera toitekaabli kinnitasin. . . . Võsult kohale kutsutud elektrimees keeldus sellest tööst: liinipinge…
-
-
Foto on tehtud Taimõril 13. juulil 1977. aastal. Lennart Merel on käsil tähtis tehing: nganassaani šamaan Demnime ja tema poeg Dülsimaku nõuavad esinemistasuks viit vodkat, sestap need iseäralikud käed üsna ühemõttelistes asendites. Tänaseni on meeles ebameeldiv mekk sellelt jutuajamiselt otsekui valgete kolonisaatorite aegadest kusagil Aafrikas. Tõsi, andsime need õnnetud viis „asunikku” üle alles kolme päeva pärast pika filmimisöö järel. Pimedasse kotta sättisime 1000vatise valgusti, kohalikust klubist 17 kilomeetri takka laenasime…
